maja, Raekoja hoone, sai praegusel kujul valmis aastaks 1404. Linnavõim töötas seal 1970 aastani. Suvel toimub Raekoja platsil palju kontserte, laatasid ja üritusi, kaasa arvatud vanalinnapäevad. Talviseks tähtsündmuseks on traditsiooniline jõuluturg. Vanasti seisis Raekoja platsil häbipost. Süüdlane kinnitati häbiposti külge kinni ja rahvas võis tema pihta mädanenud tomateid visata. Samuti toimusid vanasti siin surmanuhtlused. Legendi järgi keedeti üks burgermeister keevas õlis, sest ta varastas linnaelanikelt raha. 1530. aastal asetati Raekoja torni tippu tuulelipp, millele rahvas andis nimeks Vana Toomas. Teda peetakse Tallinna kaitsjaks ja valvajaks. Raekoja platsil asub kuulus Raeapteek. See on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke Euroopas. Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid Tallinna rae märkmeraamatust selgub, et 1442. aastal oli apteegil juba kolmas omanik. Külastage kindlasti Raeapteegi ja vaadake, millest
Juhiks tõusis Pilar von Pilcham, ülesandeks oli rajada maakogu, mis looks põhiseaduse. Berliini täiendusleping- 28. septembril kirjutati alla lepingule, mis täiendas Bresti lepingut, kirjutati alla Berliinis- Ühtlustati Saksa okupatsiooni allolevate piirkondade õiguskorraldust. Venemaa loobus oma riiklikust suveräniteedist Eesti mandriosa ja Põhja-Läti üle. Ametisse nimetati balti komissar, Gossler. Linnakreisides toimusid muutused- Linnapeaks oli burgermeister. Majanduspoliitika- Majanduspoliitika kohta Hans Kruus kirjutas okupatsiooni raamatusse, et kuidas Saksa okupatsiooni võimumajandus seisnes Eestimaa rüüstamises ja paljaks varastamisest. Räägiti hiiglaslikest sõjasaakidest, mida veeti Saksamaale. Sõjaolukorras sakslased hoolisid oma kodumaast rohkem. Loll strateegia, sest Saksamaa tahtis liita vallutatud alasid enda riigiga, kuid peale sõda lõppu nad peavad veel taasehitama. Saksastamine- Suhteliselt tagasihoidlik
annaabi.ee 
