Rokokkoo ajastu “pehmed” väärtused.
Olümpose jumalatena. Pannoosi ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev
taimornament ja merekarbimotiiv. Mööbel oli väiksem ja elegantsem, kergem. Pehmet
mööblit kaeti erinevate kirjude siididega. Dekoratsioonis armastati pisikesi portselanist
koketeerivaid nipasjakesi. Kõik see kajastas fanataasiat, mida viljeleti igapaäeva
sisustamiseks.
Võrreldes barokiga oli kõik palju pisem, hubasem, koonduti pigem pisikestesse salongidesse,
buduaaridesse mis sobisid intiimseteks vestlusteks ideaalselt. Selline interjör oli ideaalseks
kohtumispaigaks lähedastele sõpradele kes veetsid koos intellektuaalselt ja tihti ka
hedonistliult aega.
See oli peamiselt võimalik ainult aristokraatidele, kes ei pidanud tööl käima ning nende
finants tuli riigilt, mida nad ka ohtralt kulutasid. Nad sisustasid oma aega meelepäraste
tegevustega nagu enese ja enda ümbruse dekoreerimine ning pidude pidamine ja muud
koosviibimised