Leonardo sündi teise naisega. Pole teada, millal Leonardo hakkas joonistama ja maalima, kuid ta kunsti anne avastati varakult. Ser Piero kolis töö tõttu Firenezsse ja võttis poja kaasa ning pani õppima skulptor ja maalikunstnik Andrea del Verrocchio juurde. Firenze oli sel ajal Itaalia juhtiv kunstikeskus, linn kus suhtuti kõike uute eelarvamusteta. Leonardo noorpõlve looming näitab, et ta suutis oma õpetajat ületada enne õpingute lõppemist (Buchholz 2006:7). Leonardo suguvõsa oli Vinci külas elanud enne tema sündi juba 200 aastat. Tol ajal oli tihti kombeks võtta küla nimi omale perekonnanimeks. Mitu põlvkonda da Vinci mehi oli töödanud juristina ka Leonardo isa oli jurist. Kuigi Leonardo seda ametit jätkata ei saanud, sest seda ametit võisid pidada ainult abielupaaride pojad. See reegel oli kehtestatud juristide gildi poolt(Phillips 2006: 10). ´´Tobias ja ingel´´
Leonardo Da Vinci Elulugu ● Sündis 15. Aprill 1452 Anchianoses. ● 1457. kolis Vinci vanaisa juurde. ● 14. aastaselt kolis Firenze’sse. ● Asus õppima Andrea del Verocchio ateljees. https://www.leonardodavinci.net/ TUNTUIMAD TEOSED: ‘’Madonna kaljukoopas’’ https://vara.e-koolikott.ee/sites/default/files/h5p/content/8563/images/file- 59e5db5370e24.jpg ‘’Mona Lisa’’ https://vara.e-koolikott.ee/sites/default/files/h5p/content/8563/images/file-59e6460a2e5ca.jp ‘’Püha õhtusöömaaeg’’ https://vara.e-koolikott.ee/sites/default/files/h5p/content/8563/images/file-59e5dc114a20a.jpg Anatoomia ● Andrea del Verrocchio käe all ● Joonistas palju uurimusi https://theartstack.com/artist/leona inimskeletist ja selle osadest rdo-da-vinci/anatomy-studies-and-not ...
Selline leiutis oli näiteks auto, mis pidanuks liikuma omalaadse kellavärgi abil. Erinevalt kaasaegsetest kavandas Leonardo oma masinate ja muude leiutiste konstruktsioone süsteemselt üksikutest detailidest. Ta uuris hammasrataste, kruvide, vedrude ning plokkide ja klotside funktsioneerimist, need olid selle aja tehnikas olulisimad konstruktsioonielemendid. Lisad Pilt 1: ''Mona Lisa'' Pilt 2: ''Püha õhtusöömaaeg'' Kasutatud kirjandus Elke Linda Buchholz ''Leonardo da Vinci, elu ja looming'' John Phillips ''Leonardo da Vinci-mees, kes oli oma ajast ees'' http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci
tema loomingut. Ta ilmutas loomingus hämmastavat fantaasiat, sensuaalsust ja energiat, kohati ka irooniat. Picasso suri 8. aprillil 1973. aastal Prantsusmaal Nice lähedal. Picassole on pühendatud 4 personaalmuuseumi, ja pole ka ime- Picasso tegi oma 75-aastase loomeea jooksul keskmiselt 8,7 käsitsi maalitud või joonistatud pilti päevas. 13 Kasutatud kirjandus Elke Linda Buchholz, Beate Zimmermann "Pablo Picasso. Elu ja looming" Koolibri 2006 Annus Raud "21 maailmakuulsat kunstnikku" Odamees 2005 http://en.wikipedia.org/wiki/Picasso http://artchive.com/artchive/P/picasso.html 14 Lisad Lisa 1. "Elu" 1903, sinine periood 15 Lisa 2. "Veiderdajatepere" 1905, roosa periood 16 Lisa 3
KOKKUVÕTE Leonardo da Vinci on maailmas kõige enam tuntud just maalide ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg" autorina. Tegelikult on andnud ta maailmale palju rohkemgi: tema uuringud inimese anatoomiast ja ka paljud leiutised. Samuti annavad tema loodusuurimused ja leiutised aimu 15. sajandi elust. Leonardo oli renessansiajastu üks silmapaistvamaid mehi, keda tuntakse ka praegu kogu maailmas. KASUTATUD MATERJAL 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci 2. E.L. Buchholz ,,Leonard oda Vinci" 3. A. Antoni ja A. Guasti ,,Leonardo. Kogutud teosed-maalikunst" 4. Kangilaski, J. "Üldine kunstiajalugu 11
Uuritavate müntide järgi liigendatakse ajaliselt (antiikn.) või geograafiliselt (bütsantsi). Peale müntide uuritakse vermimistempleid, kirjalikke allikaid, mündileide. Kaalutakse, analüüsitakse keemilist koostist, tüpologiseeritakse. Leidude leviku järgi saab teha majandusajaloolisi järeldusi. Teadus tekkis 18. saj. II p. mündikogumisest (J. H. v. Ekhel, Chr. M. Frähn, H. Grote). Baltisakslastest tuntuim R. v. Toll, A. Buchholz; eesti n: W. Anderson, E. Tender, V. Sõerd, A. Molvõgin, I. Leimus. E. Tender. Müntide ja mõõtude areng Eestis. Trt, 1937. Münt oli juba ammu kunstiajaloolaste huviväljas (pitsat palju vähem). Eriti palju andnud 8.-13. saj Euroopa majandusajaloole. Mõned mõisted: Münt - seaduslik maksevahend, millele on määratud mündihärra poolt kindel vorm ja kaal ning väljaandmise reeglid, väärtuse tagab mündihärra. a) mündid, mille väärtus rajaneb metalli väärtusel