Kontserdiarvustus
laulma linnukesed. Alguses olid teravad rütmid, meloodia oli laia ulatusega ja hüplev,
harmoonia oli aktiivne. Kohati oli selline muusika, et lausa hirmuvärinad tulid peale.
Peale väikest pausi lülitati makk sisse ning kostis konnade krooksumine, kurehääl ja
algaski lindude laul. See oli kohati kurb, siis jälle lõbus. Üldiselt see lugu meeldis mulle
kõige rohkem, sest ta oli omapärasem, erinevam teistest ja seda oli huvitav ja põnev
kuulata.
Siis oli Ton Bruynel`i (1934-1998) muusikapala ,,Serene" (,,Sireen") (1978) ja George
Enescu (1881-1955) ,,Cantabile et Presto" (1904).
Seitsmendaks looks oli Juozas Pakalnis`e (1913-1948) ,,Svajone" ehk ,,Unistus". See
algas rahulikult, kuid molnud minoorne. Kllalt tasane algus, polnud teravaid rtme. Siis
muutus tugevamaks, kordustega ning prast seda oli ta jlle rahulik. Lugu oli kllalt
lhike, kuid iseloomult oli rahulik ning see vikene lugu suutis edastada oma tunded ja
pala lpuks jid ainult head mtted alles.