Broom
Br ja broomiühendeid
kasutatakse keemialaborites, bromiide fotograafias, meditsiinis jms.
BIOTOIME
Võrreldes teiste halogeenidega on broomi biotoimet suhteliselt vähe uuritud ,
füsioloogiline roll pole nii selge kui teiste halogeenide puhul. Tuntud on bromiidide valikuliselt
võimendav mõju pidurdusprotsessidele suuraju koorneutronides.
Inimorganismis on Br suhteliselt ühtlaselt jaotunud. Koevedelikes on broomisisaldus
kõrgem kui rakkude sisemuses, suhteliselt rohkem esineb ka kilpnäärmes ja neerudes.
Inimorganism sisaldab keskmiselt 260 mg Br.
1980-date aastate lõpus levima hakanud seisukoht, mille kohaselt tarbevee osoonimisel
tekkivad bromaadid on inimesele ohtlikud juba sisalduse ppb suurusjärgus, on viinud rangete
normide kehtestamisele.
Bromiidid on suhteliselt vähemürgised. Sissevõtmisel peetakse mürgiseks koguseks 3g,
surmavaks üle 35g Br.