Latimeeria
elas maailma madalates ookeanides grupp
selgroogseid kalu, keda tuntakse vihtuimsete nime all. Fossiilide andmed näitavad, et neid 20-30 cm
pikkusi kalu esines suurel arvul. Arvatakse, et nad surid välja kriidiajastu lõpul 70 miljonit aastat
tagasi - samal ajal, kui dinosaurusedki. 1938. a. tõmbas üks Komoori saarte kalamees Madagaskari
loodetipu lähedal võrguga välja imeliku kala, millist ta polnud varem näinud. Kala lagunes
kuumuses kiiresti. Seda hakkas uurima teadlane James Leonard Brieley Smith. Uurimisel ei
tekkinud kahtlustki, et see kala oli vihtuimne ehk coelacanth, kelle kohta arvati, et ta on juba 70
miljonit aastat tagasi välja surnud.
Latimeeria on suur lihav kala. Ta on kaetud raske tumesinise soomusega. Teda iseloomustavad
paaris vihtuimed ja kolmevihtne saba. Nad on üle 1,8 m pikad ja
kuni 81 kg rasked. Nagu eellasedki, toitub ka latimeeria teistest
kaladest. Tema lõugu ääristab rida väikesi hambaid, mis on
annaabi.ee 
