Neugrundi meteoriidikraater
aluskorrakivimitest rõngasvalli. See oli sadu miljoneid aastaid settekivimikihtide alla maetud.
Kuid jäävoolud purustasid kattekihid ja seejärel sai liustik vallide harjadelt lahti rebida ja
laiali kanda gneissbretsa pangaseid. Viimaseid on leitud Osmussaarelt, mujalt Loode- Eestist
ja isegi Saaremaalt. Vallidest seesmine on kõrgeim ja terviklikum ning paremini kättesaadav
allveevaatlusteks ja uuringuteks. Struktuuri kesksüviku põhjas on tõenäoliselt säilinud
bretsakihid ja võimalik, et ka plahvatusmagmast tekkinud kivimid. Neid katab plahvatuse
järgselt sinna settinud ,,kork"- jäänuk kraatrit täitvast ja katvast settekivimite lasundist.
6
Neugurundi keskmadala moodustavad just need plahvatusejärgsed, Vara- ja Kesk-
Ordoviitsiumi merest settinud lubjakivid. ()
Kraatri vallirõngaste välisläbimõõt on 9 km, kuid kokku struktuuri läbimõõt on piiritletud