William Bradford Shockley biograafia
Samal ajal kinnitati aga ülejäänud kolm patenti ja elektrolüüsil põhinevad
transistorid kandsid Bardeeni, Gibney ja Brattaini nimesid, nemad olevat
olnud siis selle leiutajad. Shockley nime ei olnud aga üheski patendiavalduses
mainitud. See vihastas Shockleyt, kes arvas, et tema nimi peaks samuti
olema igal patendil, sest töö põhines ikkagi tema väljanähtuse ideel. Ta isegi
üritas saavutada seda, et patent kirjutataks välja ainult tema nimele, ning
andis ka Bardeenile ja Brattainile teada oma kavatsusest.
Samal ajal jätkas ta salaja oma tööd, et luua erinev transistor, mis põhineks
punktkontakti asemel ühendustel. Ta oletas, et sellist tüüpi disain on
arvatavasti kaubanduslikult elujõulisem.
Shockley töötas pööraselt ka oma peateose kallal, mis kannab pealkirja
"Elektronid ja augud pooljuhis". See 558-leheküljeline uurimus avaldati 1950.
aastal. Seal on ühtlasi kirjeldatud ka Shockley dioodivõrrandit. Sellest
annaabi.ee 
