Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik ning maailmas suuruselt viies riik. Hõlmates ligi poolt Lõuna-Ameerikast on ka riigi rahvastik väga suur 191 miljonit. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist.
Põllumajandus Brasiilias Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Muud maad; 14% Põllumaad; 10% Metsamaad; 20% Rohumaad; 56% Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad.
kolmandiku Ladina-Ameerika populatsioonist. Brasiilia loodus on niiske ja soe, troopiline. Selles riigis asub suurem osa Amaszonase jõest ning seal paikneb ka maailma suurim vihmamets. Kõrbesid ega kõrgmäestike seal ei leidu. Brasiilia tulutoovamateks majandusharudeks on kaevandamine, tootmine ja põllumajandus. Brasiillaste haridustase on suhteliselt madal, kuid üha enam pannakse rõhku noorte haridusele, sest mida kõrgem haridus, seda rohkem teenitakse. Brasiilias on selgelt näha klasside erinevus, kuid suurlinnades elavad inimesed on enamasti jõukad. Viimastel aastatel on Brasiilias jõukamatel inimestel trendiks olnud soetada enda isiklikud helikopterid, sest see liiklemisviis on palju mugavam ja kiirem kui ummikutes istumine. Turism on Brasiilias väga kiiresti kasvav valdkond. Iga aasta külastab Brasiiliat ligi 3 miljonit välismaalast. Turisite sihtpunktideks on enamasti kergesti ligipääsetavad kohad, kuhu
Uustööstusmaad on keskmiselt jõukamad riigid. (Tabel on koostatud 2007 aasta näitude põhjal) Küsimused lk 20 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1.Brasiilia kuulub MERCOSUR majandusorganisatsiooni. MERCOSUR on 1991 aastal loodud Lõuna-Ameerika ühisturg. 2.Brasiiliast on pärit MERCOSUR, veel on selle oraganisatsiooni loojad Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Küsimused lk 23 Rahvastiku soolis-vanuseline kooseis 1.Brasiilias on 2009 aasta järgi kõige rohkme inimesi kes on 25-29 aastased,inimesi kes on 70-90 on juba väga vähe. Mehi vanuses 85-90 on harva,enamasti elavad mehed Brasiilias 66-70 aastaseks, naised elavad,aga umbes70-90 aastaseks. 2. 3. Lapsed vanuses kuni 15 moodustavad rahvastikust 26,7%,tööealised(15- 65 aastased) moodustavad rahvastikust 66.7% inimestest ja vanemaealised inimesed (üle 65 aastased) moodustavad rahvastikust 6,4%. · Selle riigi rahvastik ei vanane.
Brasiilia põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki
Brasiilia põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki
BRASIILIA a) Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. b) Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. c) Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. d) Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. e) Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale väga
Brasiilia *Asukoht Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameeriaka mandrist. Brasiilia kulgeb pikalt pikki Lõuna-Ameerika idarannikut ning Brasiiliale kuulub suur maismaa osa. Brasiilia jagab maismaapiiri Uruguayga lõunas; Argentina ja Paraguayga edelas, Boliivia ja Peruuga läänes, Colombiaga loodes, Venezuela, Suriname, Guyanaga põhjas. Brasiilial on piir iga riigiga Lõuna- Ameerikas välja arvatud Ecuador ja Tšiili. Maavarasid on Brasiilias palju ja see teeb sellest väga jõuka maa. Brasiilia on suuruselt viies riik maailmas peale Venemaad, Kanadat, Hiinat ja Ameerika Ühendriike. Brasiilia kogupind on 8 511 965 ruutkilomeetrit, sealhulgas 55 455 ruutkilomeetrit merepinda. Brasiiliat läbib kolm ajavööndit. Suuremad linnad Brasiilias on: Sao Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador *Kliima Brasiilias on palju erinevaid ilmastikutingimusi, kuid suurem osa riigist on troopiline.
Põhja-Atlandi Ookeaniga ja Lõuna- Atlandi ookeaniga. Kliima Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas, subtroopikas, 5. põhjalaiuse ja 34. lõunalaiuse vahel. Kui Brasiilias on suvi, on meil talv ja vastupidi. Brasiilias eristatakse kahte aastaaega üks on kuiv ja teine võrdlemisi niiske. Temperatuuri pidev püsimine on põhjustatud kahest hoovusest: Golfi ja Brasiilia hoovustest.
........................................................................................................... 11 Kas Eesti reisifirmad korraldavad reise Brasiiliasse?.............................................11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 Riigi üldiseloomustus Brasiilia pindala on 8 511 965 km² ( 47% kogu Lõuna-Ameerika pindalast ). Brasiilias elab 202 656 788 inimest. Brasiilia on nii pindalalt kui rahvaarvult viies riik maailmas. Brasiilia on suur riik, tema maismaa piir on 14 691 km, mille järgi on ta kolmas Hiina ja Venemaa järel. Lisaks on Brasiilial maismaapiir kõigi Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili. Brasiilia pealinn on Brasília. Brasílias elab 2 481 000 inimest. Brasiilias räägitakse portugali keelt ning rahaühikuks on Brasiilia reaal ( BRL ). Geograafiline asend Brasiilia asub Lõuna-
Brasiilia pinnamood on mitmekesine ning hõlmab enda alla, mäed, tasandikud, mägismaad. Suur osa maastiku kõrgusest on vahemikus 200 ja 800 meetrit, peamised mäestikud on keskmiselt aga ainult veidi alla 2000 meetri. Kõrgeimad mäed on Tumucumaque, Pacaraima. Kagus on maapind keerulisem, mäed ulatuvad kuni 1200 meetrini. Riigi põhjaosas, Gujaana mägismaal, on maa kõrgeim tipp Loraima (2772 m). Lõuna osas aga Pico de Bandeira, 2884 m. Brasiilias on tihe ja keerukas jõgede süsteem, üks maailma kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvarasid. Paljud brasiillased teenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahend paljudele inimestele. Import ja eksport Brasiilias sõltuvad ka loodusvaradest. Loodusvarad: · Kuld · Rauamaak
Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed asuvad lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeimaks tipuks on põhjas olev Neblina mägi, mis asub Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril ning on 3014 meetri kõrgune. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse- ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Lähistroopilist kliimat on Brasiilias väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Maa edelapiiril on kaitse alla võetud maailma suurim terviklik märgala Pantanal, mis on sajuperioodil üle nelja korra suurem kui Eesti. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas. Päris kõrbe Brasiilias siiski ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks. Aasta keskmine temperatuur jääb
.....20 2 SISSEJUHATUS Valisin teema Brasiilia majandus mitmetel põhjustel. Peamine põhjus on see, et arvasin, et kuna Brasiilia on nii suur riik, siis ei tohiks olla ületamatult raske referaati koostada ja materjali Brasiilia kohta peaks olema palju. Teine põhjus on see, et brasiillased on tugevad jalgpallis ja jalgpall mulle meeldib, siis äratas see minus huvi ka Brasiilia kohta. Kolmas põhjus on see, et Brasiilias asuv Rio de Janeiro on väga ilus ja ma tahaksin ise sinna kunagi reisida. Need põhjused mõjutasid minu valikut. Töö eesmärk on anda ülevaadet Brasiilia majanduse kohta. Brasiilia majandus on väga mitmekesine. Referaat on koostatud Brasiilia majanduse mõistmiseks ja selle taseme kohta teabe saamiseks. Brasiilia majanduse põhiprobleem on, et ei kasutata ära saadavaid ressursse. Referaadi koostamiseks kasutasin erinevaid materjale. Materjale on küll palju, kuid
1) Idas on Brasiilial ligi 3000 km Lõuna-Atlandi ookeani rannikut, sealhulgas maailmakuulsad rannad Ipanema ja Copacabana 2) Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel Brasiilia asub subtroopikas. Kui Brasiilias on suvi, on meil talv ja vastupidi. Juuni, juuli ja august on Brasiilias talvekuud, temperatuur langeb vahemikku 13 - 18°C. Suveperioodil - detsember, jaanuar, veebruar, märts - on temperatuur vahemikus 26 - 39°C. Vihma võib Brasiilias sadada aastaringselt, iseloomulikud on troopilised tugevad ent lühiajalised vihmahood. Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima. Amazonase madalikul on aastaringselt väga niiske ja palav. Amazonase aladel on kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Sealne loodus ja kohalikud
Minu Brasiilia Pille Gerhold, 2012 Autorist lähemalt Raamatu autor oli bioloog Pille Gerhold, kes raamatu kirjutamise ajal oli ligi kolmekümne aastane. Brasiiliasse kolis ta sellepärast, et tal osutus võimalikuks uurida sipelgaid koos kohalike professoritega. Hiljem selgus, et töögrupis oli ka hulk tudengeid. Brasiilias elas Pille kaks aastat, aga raamatu kirjutas ta kümme aastat pärast Brasiilias käimist. Pille tegeles seal igapäevaselt sipelgate toidu otsimise teekonna uurimisega. Ta pidi uurima, kui kaugele sipelgad oma pesast toitu otsima lähevad. Autori kohta sain veel teada, et ta oli töökas ja suutis kõiki tudengeid ohjata. Brasiiliast enesest Brasiilias on enamasti kaks ilmastiku tüüpi: soe ja päikeseline ning soe ja vihmane. Vihmamaetsades sajab tihedalt ja kus ei saja, ei kasva midagi peale kaktuste ja palmide midagi rohelist.
Põllumajandus Brasiilias Joonis 1 Brasiilia alepõllud • Metsade hävimine, ökosüsteemi hävimine Muldade hävimine, erosioon Ajutine lahendus, taastub kaua Joonis 2: Alepõld Brasiilias Joonis 3: Suurpõld Brasiilias • Muldade vaesumine, mets hävitatakse üks liik domineerib, ökosüsteem kahjustub GMOde sattumine loodusesse Joonis 4: Maisipõld • Maisi tootmine Parana regioonis Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks • Brasiilia asub ekvatoriaal- ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Põhilised loodusvööndid Brasiilias on vihmamets, aastaajati niiske mets ja puisrohtla • Brasiilias on ferralliitmullad (punamullad). Punamullad
miljonit inimest ning Rio de Janeiro, kus elab ligikaudu 10 miljonit inimest. 2009.aastal oli Brasiilia 5ndal kohal maailmas rahvaarvu poolest. Riigi keel on portugal. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Kuna Brasiilia jääb peamiselt lähisekvatoriaalsesse agrokliimavöötmesse on keskmine temperatuur Brasiilias 20-30 °C. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Ning sademete hulk on aastas umbes 1000-2000mm, vihmametsades vahest ka kuni 3000mm. Miks valisin just selle riigi? Põhjuseks ei olnud midagi suurt ja erilist. Valisin selle riigi kuna Rio de Janeiro on minu arvates imeline linn, mida sooviksin tulevikus kindlasti külastada ning väike uuring ja uued teadmised selle riigi kohta ei tee halba. Need põhjused olid põhilised, mis mõjutasid minu valikut.
Pealinn: Brasilia Pindala: 8 511 965 km2 Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Rahvaarv: u. 199 miljonit Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas). Brasiilias on 26 osariiki. Loodus Paljude inimeste jaoks on Brasiilia eeskätt lõputute karnevalide ja muude pidustuste maa, kuid tegelikult on Brasiilia suurim rikkus looduslik mitmekesisus. Brasiilia – see on iga loodushuvilise jaoks tõeline paradiis. Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas). Kuigi Andid kulgevad läbi kogu Lõuna-Ameerika selle põhjatipust lõunatippu, ei ulatu Brasiilia territoorium Andidesse.
Brasiilia pinnamood on mitmekesine ning hõlmab enda alla, mäed, tasandikud, mägismaad. Suur osa maastiku kõrgusest on vahemikus 200 ja 800 meetri, peamised mäestikud on keskmiselt aga ainult veidi alla 2000 meetri. Kõrgeimad mäed on Tumucumaque, Pacaraima. Kagus on maapind on keerulisem, mäed jõuavad kuni 1200 meetrini. Riigi põhjaosas, Gujaana mägismaal, on maa kõrgeim tipp Loraima (2772 m). Lõuna osas aga Pico de Bandeira, 2884 m. Brasiilias on tihe ja keerukas jõgede süsteem, üks maailma kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvatasid. Paljud brasiillased tenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahendi paljudele inimesi. Import ja eksport Brasiilias on ka täiesti sõltuvad nendest. Loodusvarasid on loetletud allpool: Kuld
Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Koloniseerimine algas 1534. aastal, 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisririik, alates 1889 vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament. On 26 osariiki. Naabreid on tal kümme: Prantsuse Guyana, Suriname, Guyana, Venetsueela ja Kolumbia põhjast; Uruguay ja Argentiina lõunast; ja Praguay, Boliivia ja Peruu läänest. Brasiilias on valge liiv, vihmametsad ja valdavalt soe kliima. Inimesed on jaotatud rikasteks ja vaeseks. Enamik brasiillasi on katoliiklased. Üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on Lunastaja Kristuse kuju. Spordis domineerib jalgpall, armastatakse ka võrkpalli, korvpalli ja vormelit. Inimesed on väga sõbralikud ja lahked. Sissejuhatuses ütle miks riigi valisid ja millest rääkima hakkad!!! 3 1.LOODUS
Brasiilia põhjanaabrid on Suriname, Guyana (Guajaana), Venezuela, Colombia ja Prantsuse Guajaana departemang, lõunas on tal ühine riigipiir Uruguay (Ürümqi) ja Argentiinaga, läänes Paraguay, Boliivia ja Peruuga. Viimased 140 aastat on Brasiilia elanud rahus kõigi oma 10 naabriga-viimane sõda millesse Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860.a. Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim. Jaapanlaste kogukond Brasiilias on suurim väljaspool emamaad ning Liibanonist ja Süüriast sisserännanute koguarv ületab emamaade (Liibanoni ja Süüria) elanike arvu. 450 000 põlisrahvaste esindajat jaguneb u. 200 erinevaks hõimuks , kes räägivad 180-t erinevat keelt. Amazonas piirkonnas elab üle 60 suguharu välismaailmast peaaegu täieliku isoleerituse tingimustes ja valitsuse praeguse poliitika kohaselt säilitatakse nende suguharude isoleeritud seisund kuni ei teki vältimatut sekkumist nõudvat ohuolukorda
Riigi ulatus mandril on 34 S- 5 N ja 74- 35 W. Riigi territooriumi ulatus põhjast lõunasse on ligikaudu 4440 km ja läänest itta umbes 4320 km. Minu meelest sarnaneb riigi uju kõige rohkem T-tähele või haamrile, aga eriti meenutab see mulle multifilmis ,,Wall-e" olnud suurt kosmoselaeva. Selle riigi pindala on 8 511 965 km2 ning olles pindalalt viies riik maailmas hõlmab Brasiilia 47% Lõuna-Ameerikast. Eestiga võrreldes on Brasiilia 188 korda suurem. Ka rahvaarvult on Brasiilia viies, Brasiilias elab 191,3 miljonit inimest. See on peaaegu 145 korda rohkem kui Eestis. Umbes pool riigi piirist paikneb rannikul. Seega on see osaliselt rannikuäärne riik, osaliselt sisemaal paiknev riik. Põhja pool paikneb suur madalik, Amazonase madalik. Lõunas asub ulatuslik Brasiilia mägismaa. Brasiilia ulatub üle kolme erineva kliimavöötme- lähisekvatoriaalse, troopilise ja lähistroopilise. Brasiilias on vihmametsa puna-kollased ja
Andmete ja ülevaadete leidmiseks kasutasin Statistikaametit ning maailmapanga andmeid. Näitaja 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Töötus Eestis (%) 4,6 5,5 13,5 16,7 12,3 10 8,6 Inflatsioon Eestis (%) 6,6 10,4 -0,1 3,0 5,0 3,9 2,8 SKP muutus Eesti (%) 24 8,4 -22,9 0,5 14,9 0,3 9,3 Töötus Brasiilias (%) 8,1 7,1 8,3 7,9 6,7 6,1 5,9 Inflatsioon Brasiilias (%) 3,6 5,7 4,9 5,0 6,6 5,4 6,2 SKP muutus Brasiilia (%) 11,6 20,1 -2,8 31,4 17,2 -8,6 -1,8 SKP, inflatsioon ja töötus on omavahel seotud ning kui üks näitaja muutub, siis muutuvad ka teised näitajad. SKP ja töötus on omavahel seotud Okun’i seaduse kaudu, mille
ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samunti viiendal kohal. Brasiilial on maismapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Equadori ja Tsiili. Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandril. Seal on ta suurim riik, sest tema pindala hõlmab poolt Lõuna- Ameerikat. Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Pealinnaks on Brasiilia linn. Suurematest linnadest tasub veel nimetada Recifed, Salvadori, Rio de Janeriot, Sao Paulot ja Belemit. Brasiilias on 26 osariiki :Acre, Alagoas, Amapá, Amazonase osariik, Bahia, Ceará, Espírito Santo, Goiás, Liiduringkond, Maranhão, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Minas Gerais, Pará, Paraíba, Paraná osariik, Pernambuco, Piauí, Rio de Janeiro osariik, Rio Grande do Norte, Rio Grande do Sul, Rondônia, Roraima, Santa Catarina, São Paulo osariik, Sergipe, Tocantinsi osariik 1.2 Üldandmed Pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 197,122,067 Pealinn: Brasilia
Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiiliga.Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Ta on jagatud viieks regiooniks, Brasiilias on 26 osariiki. Brasiilia osariigid MAJANDUS Brasiilia majandus areneb hetkel väga kiiresti. Hoolimata majanduse tõusu kiiruse aeglustumisest on tegemist siiski väga suure potentsiaaliga riigiga. Kuigi majandustõus ei ole enam nii kiire kui varasematel aastatel, on ikkagi tegemist tõusuga ja valitsus väidab, et tõus jätkub samal kiirusel järgmised 15-20 aastat. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Riigil on suured nafta- ja maagaasivarud
· 22 tuh ha sibullillede all Maa- kasutus Kasvuhooned Almerias Lõuna-Hispaanias 4 km Almeria Lõuna-Hispaanias 30 km Kasvuhooned Almeria põllumajandus · Almeria provints on maailma suurim kasvuhoonetega kaetud piirkond maailmas (üle 20 000 ha) · Suurepärased kliimatingimused · Madal kasvuhoone-tehnoloogia maksumus (kohapealsed arendused) · Annab provintsile peamise sissetuleku Amazonase piirkond Brasiilias 200 km Amazonase piirkond Brasiilias 8 km Amazonase piirkond Brasiilias 1 km Mahavõetud vihmamets Sojaubade kasvatus · Järjest suureneb nõudlus soja järele (sojaõli ja loomasööt). Nõudlus suureneb aastaks 2020 ligi 60% ehk üle 300 mij t aastas. · Kuna Hiinal ja USA-l on põllumajanduslikku maad piiratud hulgal, siis suureneb tootmine just Lõuna- Ameerikas: Argentinas, Bolivias, Brasiilias ja Paraguais.
.................................................................................. lk10 Kokkuvõte............................................................................ lk11 Kasutatud kirjandus.............................................................. lk12 2 Sissejuhatus Ma valisin Brasiilia riigi just sellepärast, et minuarvates on see üks maagilisemaid riike. Kuna endal on ka kunagi soov Brasiilias ära käia on ju tore, kui on sellekohta juba eeluurimus ka tehtud. Kasutasin peamiselt interneti allikaid, kuid ka ENE't. Brasiilia kohta on internetis suhteliselt vähe informatsiooni. Seega kasutasin ja inglise keelseid lehekülgi. Töö jaotasin kindlateks osadeks, nagu juba sisukorrast näha on. 3 Riigi üldiseloomustus Pealinn: Brasilia Pindala:8 511 970 km2 Rahvaarv:146 154 502 Riigihümn: Hino Nacional Brasileiro Iseseisvus: 7
Peaaegu kõik brasiillased on katoliku usku, mille portugallased kaasa tõid, ja igal külal ning linnal on oma kaitsepühak. Aga miljonid inimesed kasutavad ka oma õigust usuvabadusele ning riigis esineb väga palju erinevaid religioone. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.htm) 2 Karneval Neli päeva ja neli ööd enne suurt paastu (veebruaris või märtsis) toimub Brasiilias karneval. Rio de Janeirosse koguneb rahvast kogu maailmast, et osaleda tänavapidustustel, ballidel ja kostüümivõistlustel. Nii ööl kui päeval on tänavad täis muusikarütmis tantsivaid kostümeeritud inimesi. Karnevali kulminatsioon on kirev rongkäik. Karneval on ka tähtis turismiobjekt, mis toob igal aastal sisse miljoneid. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.htm) 3
kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril asuv 3014 m kõrgune Neblina mägi. Kuigi Andid kulgevad läbi kogu Lõuna- Ameerika selle põhjatipust lõunatippu, ei ulatu Brasiilia territoorium Andidesse. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt
Riigi rahvastiku iseloomustus ARVUTITUND 1. Iseloomusta riigi rahvaarvu. a) Brasiilias elab 202,656,788 inimest. b) Riik on rahvaarvu alusel maailmas 6. kohal. c) Enam-vähem sama palju inimesi elab ka: Indoneesias 253,609,643 Pakistanis 196,174,380 Nigeerias 177,155,754 Bangladeshis 166,280,712 d) Riik on kindlasti rahvaarvult suur. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. a) Brasiilia rahvastiku keskmine tihedus on 23,50 in/km2 Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on ka: Peruus 23,08 in/km2
Eesti ja Brasiilia SKP võrdlus 2007-2013 SKP per capita on SKP ühe inimese kohta.Tabelist saab välja lugeda, et Eesti SKP per capita kasvas ajavahemikus 2007-2008 ning tegi suure languse aastatel 2009-2010, mis on otseselt seotud sel ajal Eestit tabanud majanduskriisiga. Pärast majanduskriisist väljatulekut aastal 2011, hakkas Eesti SKP per capita järjepidevalt kasvama ning tegi seda minu poolt vaadeldava perioodi lõpuni. Tabelist saab välja lugeda, et Brasiilias polnud minu poolt vadeldaval perioodil majanduskriisi, sest nende SKP per capita kasvas üsna jõudsalt aastatel 2007-2011. Brasiilia SKP per capita tegi küll aastal 2009 imepisikese languse, kuid aastael 2010- 2011 tegi jällegi väga suure tõusu. Tabelist võib hoopiski välja lugeda, et majanduslik kriis tabas Brasiiliat 2012.aastal ning jätkab langus kuni minu poolt vaadeldava perioodi lõpuni. Kuna Eestis on elanikke kordades vähem kui Brasiilias,
Bandeira mägi 2890m Roraima mägi 2810m Pikimad jõed: Amazonas 7025km Parana 4700km Sao Fransisco 2900km Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean. Brasiilias on 26 osariiki ning Brasiilial on 10 naaberriiki:Venetsueela, Guajaana, Surinaame, Kolumbia, Boliivia, Peruu, Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Asend:http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil 1.2 Kliima Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse-ekvatoriaalsesse, lähisekvatoriaalsesse, troopilisse ja lähistroopilisse. Talvel on temperatuur tavaliselt 13-18 kraadi ning suvel 23-38 kraadi. Kõige
Brasiilia metsamajandus Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas ekvaatori lähedal, kus on Amazonase ekvatoriaalsed vihmametsad. Suur on riigist on vihmametsadega kaetud. Metsasus on koguni 62%. Mis teeb umbe 544 miljoni hektarit. Brasiilias on metsa maad väga palju, mis on üle poole riigi suurusest. Ta on metsasuselt teine riik, mis näitab, et metsa on teiste riikidega võrreldes väga palju. Suurem osa metsadest asub Amazonase vihmametsade aladel, mis tähendab Brasiilia põhjaosa ja keskosa. Metsad paiknecad nii tasasel maal kui ka mägedes. Suuremale osale metsale on raske ligi pääseda, kuna suurtel vihmametsade aladel puuduv teevõrgustik. Põhja pool on mets tihedalt koos aga, keskosas on juba suuremad
Brasiilia haridussüsteem ja inimeste väärtused, väärtushinnangud Haridussüsteem : Haridussüsteem on jaotatud kolmeks põhiharidus; kesk- või keskeriharidus ja kõrgharidus bakalaureuse või magistriõppes. Brasiilias jagunevad koolid kaheks piirkonnakoolid ja erakoolid. Erakoole loomulikult kõik pered enda lastele lubada ei saa. Huvitav on see, et inimesed, kel on olnud võimalus õppida erakoolis, ei pea seda tasemelt sugugi paremaks kui näiteks Eestis. Brasiilia haridussüsteemi prioriteediks peetakse reaalaineid ehk siis keemiat, füüsikat, matemaatikat aga ka bioloogiat. Koole, mis pööraksid suurt tähelepanu keeltele , on Brasiilias vähe
peal. Tähe-ja ringist vasakul asuvad kohvi filiaalid ning paremal tubaka filiaalid, mis on olulised Brasiilia põllukultuurid. Sinisel lindil on Brasiilia riigi täisnimi portugali keeles (República Federativa do Brasil), teisel lindireal on kirjas riigi asutamise aasta (15. november, 1889). 4 1. RAHVASTIK 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine Brasiilias elab 2018 seisuga 210 867 954 inimest, see paneb rahvaarvu poolest Brasiilia maailmas viiendale kohale, järgnedes sellistele riikidele nagu Indoneesia ja USA ning riigile endale järgnevad Pakistan ja Nigeeria. Kindlasti teeb see Brasiiliast suurriigi, kus rahvaarv koguaeg vaikselt kasvab, 0.73% aastas (2017 aasta seisuga), sest alles 2010 aastal oli riik maailmas seitsmendal kohal, rahvaarvuks 190 010 647 inimest ehk riigi rahvaarv on
Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult. Brasiilia majandust iseloomustavad tõusud ja mõõnad.1960.- 1970.aastad olid suure tööstusliku kasvu aeg. Siis buum lõppes, tuli majanduslik langus ja 2 Brasiiliast sai maailma suurim võlgnik. Võlgade tagasimaksmine on nüüd valitsuse suurim probleem. Siiski on Brasiilias palju loodusvarasid. Leidub ka kulda ja rauamaaki ning maavarade kaevandamine ongi üks tähtsamaid tööstusharusid. Brasiilia on ühtaegu rikas ja vaene maa. Vähesed maaomanikud ja ärimehed on pururikkad, suurem osa maarahvast on aga väga vaene. Kuigi alates 1985.aastast on olnud võimul demokraatlik valitsus, on korruptsioon Brasiilia poliitikas endiselt tõsine probleem. Brasiilia varustab end ise enamike toiduainetega ja tarbekaupadega, aga vajab raha, et suuri võlgasid maksta
Avalik juhtimine. Artiklite ülevaade. Avalik haldus Lõuna-Ameerikas. Mis juhtus viimase 10.aasta jooksul („Public management in South America. What happened in the last ten years?“ (autorid Enrique Saravia ja Ricado C.Gomes). Avalik haldus Põhja-Ameerikas („Public management in North America 1998-2008“ autor Donald P.Moynihan). Lõuna-Ameerika avaliku halduse arengut käsitlev artikkel annab meile ülevaate riigijuhtimise ja avaliku halduse ajaloost Brasiilias. Kuni 19.saj alguseni oli Brasiilia osa Portugalist. 20.sajandi alguses algasid Brasiilias arvukad reformid. 30’ndaltel mõjutas Max Webberi ratsionaal-õigusliku mudel ja USA’s toimunud reformid. Avalike teenistujate karjäärisüsteemis tehti muudatusi ja hakati rohkem tähelepanu pöörama personali koolitamisele. Üldine seisukoht oli, et riigi arengut saab põhiliselt edendada valitsus, ka riigile kuuluvate ettevõtete kasv oli suur.
Brasiilia metsandus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis, milline on metsasuse %? Brasiilias kasvavad metsad 544 mln ha suurusel alal. Metsadega on kaetud 64% Brasiilia pindalast. 2. Anna hinnang, kas seda on vähe või palju. Arvan, et seda on palju. Sellele annab kinnitust ka see, et Brasiilia on metsarikkuselt kogu maailma riikidest teisel kohal. 3. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Brasiilias on ekvatoriaalsed vihmametsad. 4. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Brasiilias paiknevad suuremad metsamassiivid Amazonase dzunglis, mis on Brasiilia põhjaosas. Samuti asub soor osa Brasiilia keskosas asuvates mägedes. Amazonase vihmamets 5. Nimeta mõned peamised puuliigid? Peamised puuliigid on okaspuud, kõvad lehtpuud ja väärispuud. 6
(http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Brasiilia_s%C3%BCmboolika) Religioon Peaaegu kõik brasiillased on katoliku usku, mille portugallased kaasa tõid, ja igal külal ning linnal on oma kaitsepühak. Aga miljonid inimesed kasutavad ka oma õigust usuvabadusele ning riigis esineb väga palju erinevaid religioone. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.htm) Karneval Neli päeva ja neli ööd enne suurt paastu (veebruaris või märtsis) toimub Brasiilias karneval. Rio de Janeirosse koguneb rahvast kogu maailmast, et osaleda tänavapidustustel, ballidel ja kostüümivõistlustel. Nii ööl kui päeval on tänavad täis muusikarütmis tantsivaid kostümeeritud inimesi. Karnevali kulminatsioon on kirev rongkäik. Karneval on ka tähtis turismiobjekt, mis toob igal aastal sisse miljoneid. 4 (http://www.miksike
loodesse. Läände jääb piir Peruuga (2,995 km). Kõigist Lõuna-Ameerika riikidest puudub Brasiilial riigpiir ainult Ecuadori ja Tsiiliga. [2] Brasiilia rannajoon on 7,491 km [5] pikk ning külgneb Atlandi ookeaniga, kus asuvad ka kõik Brasiilia saared (välja arvatud Marajó saar), näiteks riigi pindalasse kaasa arvatud Arquipelago de Fernando de Noronha, Atol des Rocas, Ilha de Trinidade, Ilha Martin Vaz, Penedos de Sao Pedro e Sao Paulo. [2] [Lisa 2] Haldusjaotus Brasiilias on 26 osariiki (portugali k. estados) ja 1 liiduringkond (portugali k. distrito federal). [6] Geopoliitiliselt on Brasiilia jaotatud 5 regiooni, kuigi jaotus on ametlikult tunnustatud omab ta üksnes akadeemilist tähtsust, arvestades piirkondade geograafilisi, sotsiaalseid ja majandus 2 faktoreid. [7] Kohalikke omavalitsusi on kokku 5,564 [8] [Lisa 3] Põhja regioon (portugali k
Riigikord: presidentaalne vabariik President: Luiz Inácio Lula da Silva Iseseisvus: 7. september 1822 Rahaühik Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili. Brasiilias on 26 osariiki (estados, ainsus estado) ja 1 liiduringkond (distrito federal). Need osariigid võib jagada 5 piirkonnaks (Põhja-, Kirde-, Kesk-Lääne-, Kagu- ja Lõunapiirkonnaks). Kuigi need on kirjas Brasiilia konstitutsioonis, on see pigem geograafiline jaotus. Need ei ole haldusüksused ja neid kasutatakse peamiselt statistikas. Ametliks keeleks on protugali keel, mida räägivad peaaegu kõik elanikud, välja arvatud mõned üksikud India rühmad
süsi · Eksport suhkur, mais, kohv, puuviljad, loomaliha, apelsinimahl, lennukid,, mootorsõidukid, raud, metallid, tekstiil, jalanõud. TOORAINE RESSURSID, MAAVARAD · Leidub:rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani, teemante, kulda · Mäetööstusest on esikohal maakide kaevandamine PÕLLUMAJANDUS-, TÖÖSTUS- JA TEENINDUSSEKTOR · Tööjõud Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust · Peamised põllukultuurid on mais, kohvipuu ja puuviljad ·Brasiilias on tööstusharudest esindatud maavarade kaevandamine, metalli-, elektroonika-, auto-, keemia-, raadio-, raskemasina- ja puidutööstus ENERGIA TARBIMINE JA TOOTMINE RIIGIS · Brasiilias toodetakse elektrit tuumaelektrijaamades ja hüdroelektrijaamades · Brasiilias on elektrienergia toodang inimese kohta 2,9 MWh aastas · Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia TRANSPORT - SIDE · Teedevõrgu tihedus suhteliselt hõre
12 võrra suurem kui Eestis. RKT elaniku kohta on Saksamaal ligi 2 korda suurem kui Eestis. Tansaaniaga võrreldes on Saksamaa 143 kohta kõrgemal. Tansaanias on väga madal IAI ning asub madalas regioonis. Oodatav eluiga on 22.2 aastat pikem kui Tansaanias. Õpinguaastad on Saksamaaga võrreldes ligi kaks korda lühem. RKT elaniku kohta on Tansaanias 33.526 võrra väiksem kui Saksamaal. Brasiiliaga võrreldes on Saksamaa 75 kohta eespool. Brasiilia asub kõrges regioonis. Oodatav eluiga on Brasiilias 6.9 aastat lühem. Õpinguaastad on Brasiilias lühemad, 0.265 võrra lühem kui Saksamaal. RKT elaniku kohta on Saksamaal 24.692 võrra suurem kui Brasiilias. Tabel 1. IAI (HDI) osakomponendid Riik IAI indeksi IAI väärtus Oodatav Õpinguaastad RKT elaniku koht eluiga 2010 kohta (USD 2010
1721. aastal ja hiljem oli see seotud kohvi- ja suhkrukasvanduste laienemisega. Madridi lepinguga 1750. aastal kinnitasid Hispaania ja Portugal Brasiilia nõudmisi suurele territooriumile läänes, mille piirid olid paika pandud Tordesillase lepinguga. Madridi leping kuulutati hiljem kehtetuks, aga selle põhimõtted kõlasid taaskord Ildefonso lepingus 1777. aastal. Portugali välisminister ja peaminister Marquês de Pombal tegi Brasiilias palju reforme Portugali kuninga Joseph Emanueli valitsusajal. Ta vabastas päismaalased orjusest, soodustas immigratsiooni, vähendas makse, vabastas kuningliku monopoli Brasiilias väliskaubandusest, tsentraliseeris valitsusaparaadi ja viis valitsuse 1763. aastal Salvadorist Rio de Janeirosse. Pombal ajas jesuiidid Brasiilia aladelt välja 1760. aastal, sest nende mõju pärismaalastele ja kasvavale majanduse tugevusele oli paljude brasiillastele liiga suur. Portugali õukonna ümberasumine
Portugalile kuuluvaks 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse Esialgu oli Brasiilia keisririik , alates 1889 vabariik LOODUS Põhjaosas asub Amazonase madalik Campos ja Gerali mäed asuvad Brasiilia mägismaal , need on kõrgeimad mäed lõunaosas Voolavad läbi Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Parana jõgi Siin asub Amazonase vihmamets AMAZONASE VIHMAMETS Selle pindala on 7 000 000 km², sellest 5 000 000 km² asub Brasiilias See moodustab vähemalt 60% maailma troopilistest vihmametsadest LOOMAD Loomastik on liigirikas Suurtest imetajatest võib näha otselotte , jaaguare ja pumasid Vihmametsades elab mitut liiki ahve ja paljusid troopikalinde Leidub ka roomajaid , näiteks kaimaneid , lõgismadusid ja korallmadusid OTSELOT PUMA JAAGUAR Squirrel Monkey TOCO TOUCAN Tüüpiline vihmametsades elav loom KORALLMADU KAIMAN
Köögiviljafarm Nigeerias 3 4.Lambakasvatus Uus-Meremaal . http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect6/Sect6_14a.html http://hydroponicaccess.com/wp-content/uploads/2010/09/agriculture.gif http://www.newint.org/features/2005/05/01/earth/ http://www.teara.govt.nz/en/southland-region/8/2 Põllumajandusliku tootmise vormid Alepõld Lõuna-Ameerikas Lihaveiste farm USA-s Brasiilias 5 6 .7 Riisipõllud Kagu-Aasias . 8 Karjused veisekarjaga Aafrikas Sahelis . . http://www.natureproducts.net/Agriculture/shifting_cultivation.html http://pcgladiator.blogspot.com/2009/01/feedlots-of-usa.html http://www.trekearth
leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Kuidas GMO-sid luuakse? Bakterite abil „DNA püssi“ abil antibiootikumiresistentne markergeen DNA osake – promootor. Kus kasvatatakse GM põllukultuure kasvatatakse praegu 29 riigis kokku 160 miljonil hektaril ja sellega tegeleb 16.7 miljonit põllumeest. 2011. aastal suurenes GM põllukultuuride kasvatamine võrreldes 2010. aastaga 8% võrra. Kõige kiirem tõus (20%) oli Brasiilias, aga ka Euroopas suurenes Bt-maisi kasvatamine võrreldes eelmise aastaga 20% võrra. Tõus peamiselt Hispaanias ja Portugalis. Suurimad alad GM põllukultuuride all USAs, Brasiilias, Indias, Kanadas, Hiinas, Paraguais ja Uruguais. Peamised GM kultuurid: mais, soja, puuvill, raps, suhkrupeet, lutsern, papaia, tomat, pappel, magus pipar jms Riskid GM põllukultuuri omadused kanduvad ristumise teel muundamata kultuuridele
kohal. Oodatav eluiga Suurbritannia inimestel on ligi 80 aastat. Keskmiselt on Suurbritannia täiskasvanutel 9,5 õpinguaastat ning RKT elaniku kohta on 35 087 dollarit. Need näitajad kinnitavad fakti, et Suurbritannia puhul on tegu kõrgelt arenenud riigiga. Suurbritannia inimarenugindeks on võrreldavate riikide seas suuruselt teine. Suurbritannia inimeste oodatav eluiga on madalam kui Norras, kuid kõrgem kui Eestis, Tansaanias ja Brasiilias. Õpinguaastatelt on Suurbritannia aga kolmas, jäädes alla Norrale ja Eestile, kuid ületades Tansaania ja Brasiilia täiskasvanute keskmist õppeaastate arvu. RKT elaniku kohta on Suurbritannias võrrledavatest riikidest suuruselt teine, olles väiksem vaid Norra RKT st elaniku kohta. 3. Riigi hõive iseloomustus Joonis 2. Suurbritannia hõive iseloomustus. Allikas: The World Factbook Riigis on tööhõive suurim teeninduses (80.4 %)
Keskmine eluiga sünnihetkest on naisetel 68 ja meestel 59. Brasiilia soolis-vanuseline koosseis Male- mees Female-naine Braszil's population structure - Brasiilia rahvastiku strukutuur Nagu graafikult näha, siis võib näha pisikest sarnasust Eesti omaga. Naiste ülekaal on vanemas eas suurem, nagu Eestiski, aga meie riigis pole nii suur sündimus ja üldsegi meil ei mõõdeta seda miljonites, vaid tuhandetes, mis on väga suur erinevus.Kõige rohkem on Brasiilias inimesi vanuses 20-24, mis on hea märk, sest nemad on ju need, kes määravad tulevaste põlvede rohkuse. Ka sündinute arv on küllaltki kõrgel ja vanurite arv on madal, mis annab märku kasvavast rahavaarust. -2- Brasiilia rahvastik male-mees female-naine population (in millions)- rahvaarv (miljonites) 2000 aastal oli kõige suurem osatähtsus 15-19 aastastel
Hunsrik Jana Stets Hunsrik läänegermaani keel ja kuulub Indo-Euroopa keelkonda. Seda keelt kõneleb umbes 3000000 inimest ja on peamiselt kasutuses lõuna Brasiilias. Laialt levinud Paraná, Rio Grande do Sul ja Santa Catarina osariikides. Brasiiliasse jõudis 1824. a. Koos immigrantidega, Hunsrücki piirkinnast, Saksamaalt. Kuigi põhineb peamiselt Hunsrückischi murdest, on hunsriku keel samuti tugevasti mõjutatud teistest saksa murretest, nagu idagermaani Pommersch-Platt'i ja Plautdietsch`i. Lisaks portugaali keelest, mis on Brasiilia riigikeel ja vähemal määral sellisetes põlisrahvaste keelestest, nagu kaingang ja guarami, ning immigrantide