kuus tütart, kellest kolm suri lapsena Habsburgide võimu all oli Böömimaa riigikeeleks saksa keel. Smetana isa František oskas tšehhi keelt, aga ta kasutas seda majanduslike ja sotsiaalsete põhjuste tõttu vähe Peetakse tšehhi muusika isaks Õppis muusikat Josef Prokschi juhendamisel Prahas 1848. aasta esimene rahvuslik heliteos Asus Göteborgis tööle õpetajana ja koorijuhina 1860. a tuli Prahasse tagasi 1866. a kaks esimest ooperit «Brandenburglased Böömimaal» «Müüdud mõrsja» Sai teatri peadirigendiks 1874. aastal jääb täiesti kurdiks Pühendus ennast muusikale 1884. aastal vaimne kokkuvarisemine (surm) Muusika Põhimaterjalid millele tuginedes Smetana oma kunsti kujundas olid natsionalism, realism ja romantism Tema hilisema muusika iseärasuseks on selle kirjeldav karakter – kõik tema mažoorsed heliteosed Kõik Smetana tööd, olid enne Göteborgi lahkumist eranditult klaverile. Tema 1848
Bedich Smetana (2. märts 1824 12. mai 1884) oli tsehhi helilooja. Ta oli koos endast noorema Antonín Dvoákiga üks rahvusromantilise suuna juhtfiguure tsehhi muusikas. Tema tuntumad teosed on ooper "Müüdud mõrsja", sümfooniline poeem "Vltava" ja keelpillikvartett nr. 1 "Minu elust". Smetana kasutas oma loomingus tsehhi rahvamuusika teemasid. Ta on tsehhi ooperi rajaja, ühtekokku kirjutas ta 8 ooperit: "Müüdud mõrsja" (1866, 1870), "Suudlus" (1876), "Saladus" (1878), "Brandenburglased Böömimaal" (1866), "Dalibor" (1868), "Kuradi müür" (1882), "Kaks leske" (1874), "Libuse" (1881) ja "Viiul" (lõpetamata); 9 sümfoonilist poeemi (sh "Minu kodumaa", 1879) ja orkestriteose "Praha karneval". Elu lõpus oli ta kurt ja vaimuhaige.
annaabi.ee 
