Eesti majandus 15-17 sajand
kannatada
Liivi sõja eel oli maarahvastiku arv umbes 250 000, hiljem
60 000
Kasutusele võeti puupulkadega pakk-äkke ja vikat
Peamiseks sissetulekualliks oli vilja,viina, õlle ja metsa müük
Rahandus
Esimesed kirjalikud teated müntide loomisest
Tallinnas on säilinud 1265. aastast
Müntimisõigus Tartus kuulusTartu piiskopile, kes ise
raha ei loonud, vaid loovutas selle õiguse linnale.
Sel ajal loodi ainult brakteaate, mis olid õhukesed ja
ainult ühelt poolt vermitud mündid, mille nominaaliks
oli penn
Põhilise rahana kasutati Vana-Liivimaal riia marka,
Lübeki- ja hamburgi penne
Eesti kui transiidimaa
Vene kaubandus Lääne-Euroopaga toimus Vana-Liivimaa kaudu
tekkis Hansa Liit, mis koondas Lääne- ja Põhjamereäärsete maade kaubanduse
Eesti sadamatest veeti läände metsa- ja põllumajandussaadusi, karus- ja loomanahku,
mett, vaha, rasva, lina, puitu, tõrva ja vilja