Viirused ja bakterid
Bakteri kuju on kerajas, niitjas või kruvikujuline.
Enamik baktereid on ümbritsetud ühe raku membraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Väljapoole
jääb kest, mis koosneb polüsahhariididest ning täidab peamiselt kaitsefunktsiooni.
Mõnedel bakteritel eritab kest lima, moodustub limakapsel, mis kaitseb ning hõlbustab liikumist.
Patogeensed bakterid eritavad mürkainetena bakteritoksiine, mis võivad olla eluohtlikud. Üldiselt võib
bakteritoksiin aga põhjustada botuismi, teetanust, difteeriat, koolerat, düsenteeriat jne. Kõige
mürgisemaks peetakse botulismi bakterit.
Bakteritel on erinevalt päristuumsetest vaid üks kromosoom, mis kandub edasi paljunemisel nii, et vahetult
enne pooldumist bakteri rõngaskromosoom kahekordistub.
plasmiidid DNA rõngad bakteri tsütoplasmas
Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide
sünteesiks
annaabi.ee 
