Eduard Wiiralt
gravüürikabinetis, pariislastele iseloomulik vilgas kunstielu ning selle kõrval teine,
boheemlaslik eksootiline Pariis, suurlinna ööilm koos ulja kombevabaduse ja
kergemeelsusega lõid visiooni, mis oli määravaks Wiiralti loomingus kuni 1930. aastate
alguseni ("Suplejad", "Naised silindritega" 1927,ofort, illustratsioonid A. S. Puskini poeemile
"La Gabrièlide" 1928, ofort, vasegravüür, illustratsioonid F. Mauriaci esseele "Lisa Bosseut`traktaadile
himurusest" 1928, ofort) jne.
Näib, nagu oleks Pariisis 1920. aastatel toimunud Wiiralti
arengus tõus ülespoole, mille tipuks sai 1930. aastate alguses
võimas kolmik "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür),
"Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito).
Neid töid võiks lugeda nii sisult kui vormilt Wiiralti loomingu
esimese perioodi kokkuvõtteks.
1933. aastal toimus Wiiralti loomingus pööre realismi suunas.
annaabi.ee 
