India arhitektuur Referaat Tallinn 2012 SISUKORD ARHITEKTUUR Indias on arhitektuur, skulptuur ja usk sulandunud omapäraseks tervikuks. Omavahel on segunenud hinduism, budism ja dzainism. Nee on üksteisess põimunud nii, et üksikute religioonide piirjooni on raske eraldada. Kõigile neile on ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. Eri usunditega seotud kujutav kunst on samuti väga sarnane. Kõige fantaasiaküllasem neist on hinduismi mütoloogia. Hinduismis on kolm peajumalat- Brahma, Visnu ja Siva ning lisaks veel palju teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. Neist on kirjutatud suurtes eepostes ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Eeposte tegevustikku kujutatakse tihti templite müüridel ja seintel. 3. sajandil eKr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonni...
INDIA KUNST Usulahkude jagunemise kaart I. Usulahkude jagunemise kaart II. Hinduistlik arhitektuur Hinduismi tekkimine ja põhisuunad: Hinduism on rahvuslik ehk etniline religioon, sest see on lahutamatult seotud India ajaloo, kultuuri ja elulaadiga. Hinduismil puudub rajaja. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud veeda-usund (1500-800a. eKr.) ja brahmanism (800eKr.-400pKr.), võib teda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Hinduismi sünd langeb brahmanismi reformimise ajajärku, selle tekkeajaks loetakse 7.- 9. saj. Hinduism on pooldajate arvu järgi kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hindusid on üle 600 milj. Click to edit Master...
India kunst Islami arhitektuuri mõju Indiale Moslemidest sisserändajatega saabus Indiasse islami arhitektuur. Sellega võeti Indias kasutusele kaared ja kuplid, moseed tegid maastiku mitmekesisemaks, lisades uusi kogemusi vormis ja ruumis. Suurim erinevus India arhitektuuris ja islami arhitektuuris oli see, et islamis ei tohtind kujutada inimese ühegi teise elava looma pilte religiooses kunstis ja arhitektuuris ning jumala kujutamine oli keelatud. Selle asemel kasutati geomeetriat, arabeskki ja ilukirja. Hiljem moseede ehitamine ,,originaalses stiilis" levis üle riigi. Jami mosee on esinduslik näide India moseest. Siiski islami arhitektuuri mõjutas piirkondlik stiil ja kohalike inspiratsioon. Suurem osa islami stiilis ehitati maju Mughali perioodil. Islami ja hindu arhitektuuri mõju on hästi näha Taj Mahali arhitektuuris, kus on kasutusel suured mõõtmed, valge marmor, keerukad graveeringud ja minaretid(mosee tron.). Kõige levinum isla...
India Hiina Jaapan 1.Kultuuri tärkamiseaeg III aastatuhandel eKr 4000a eKr 3. sajand pKr 2. Usundid, religioossed Hinduism, budism, dzainism. Konfutsianism harmoonia, Algselt sintoism kogu loodus on õpetused Usk hingede rändamisse, traditsioonid, mõõdukus. Taoism hingestatud, tenno pärineb looduse igavesse ringkäiku. vabadus, sõltumatus. päikesejumalast. Hiljem budism, Tohutu fantaasiarikkus Täiendasid teineteist zen-budism 3. Arhitektuuri omapära Sulanud üheks tervikuks Keerukas palkkonstruktsioon, Templite eeskujuks olid skulptuuriga, ehitised reljeefidega ...
Tabelike=) India Hiina Jaapan Ande (Andres Jakovlev) 1. Kultuuri tärkamise aeg. Umbes 4500 aastat tagasi, III IV aastatuhat e. Kr (keraamika), II aastatuhat e. 3-5 sajand. aastatuhandel e. Kr. Kr (arhitektuur) 11c 2. Usundid ja religiooniõpetus Usunditeks olid hinduism, budism, Kunstiajalugu Usunditeks olid Idamaad ...
1. INDIA KUNST 1. Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2. Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at. e.Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikuns...
Kontrolltöö Idamaade ja Vana-Ameerika kunstist 11.klassile 1. India kultuur kujunes välja III at. eKr ja levis sealt edasi naaberriikidesse (Hiina, Tai, Indoneesia, Malaisia, Nepaal). 2. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse neljailmakaarde. Stuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma. Arvatakse, et vanim stuupa on Bharhutis. 3. India templite saalide uksed olid ühel joonel ja laed olid kiviplaatidest. Templid ehitati kvist ja ilma mördita, harva kasutati metallklambreid. Templite välisseinad koosnevad skulptuuride massist, vaba seina pinda on väga vähe. Tornid koosnevad kiht-kihilt arhitektuurilistest elementidest ning kõige peal on suur padjakujuline ümar element-amalaka. Khajura...
IDAMAADE KUNST JA KESK- AMEERIKA Koostaja:Lanne Varjula 11B Keila Kool 2012 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja kolmada sajandi esimesel poolel eKr. ning levis naabermaadesse nagu näiteks Jaapanisse,Birmasse,Laosesse ning Indoneesiasse. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks ning teda peetakse vanimaks Budistliku arhitektuuri ehitusvormiks.Legend räägib,et Buddha olevat soovinud enne oma surma,et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sanchis. Sanchi Stuupa koos taastatud aiaga. Budistlikud monumendid-kell Sanchis. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid olid seest väga lihtsad ning ilma akendeta,kuid välj...
Kontrolltöö 1 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja III saj I poolel eKr (250 ekr-50 pKr). India kultuur levis ka naabermaadesse: Hiina, Jaapan, Nepaalid, Indoneesia. 2. Stuupa- on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Buddha mälestuseks. Stuupade ehitus levis ka Nepaali ja Indoneesiasse. 3. India templid- Templid olid peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Templeid kaunistati väga paljude reljeefidega. 4. Skulptuur Indias- India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud. dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad ...
India kunst Alice Karlson Noarootsi Gümnaasium 11M Taust India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka veel suur osa Indoneesiast ja Indo- Hiinast. Tsivilisatsioon tekkis juba ca 4500a tagasi. Aja jooksul on India kunst teinud palju muudatusi ja saanud palju mõjutusi. Induse kultuur Kujunes välja Induse jõe orus(tänapäeva Pakistanis) umbes III aastatuhandel e.Kr, mis on üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Need olid eeskujulikult heakorrastatud ja reeglipärase planeeringuga- olid kanalisatsioonid ja kanalid. Polnud eriti templeid ega paleesid, vaid tavaliselt elamud(2-3 korrust). Põletatud tellised. Religioon India looduses on suured kontrastid, mille vastuolule on rajatud seal valitsevad usundid- hind...
Kontrolltöö Nr 1: Ida-maad 1. India kultuur hakkas välja kujunema 3 aastatuhandel e.Kr. 2. Stuupa kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. 3. Templid ise meenutavad rohkem monumente kui ehitisimeie mõistes.India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks , paljude ruumidega ehitiseks.Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ka muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist, kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. Avad sillati suurte kividega ja laed tehti kiviplaatidest. Siseruumis on kujusi tavaliselt vähe, aga India pühakodade välisseinad näivad koosnevat lausa skulptuuride m...
1. INDIA KUNST 1. Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2. Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at. e.Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikuns...
India, Hiina, Jaapani kunst Kunst sai alguse erinevates maailma kohtades ja erinevatel aastatuhandetel. Tänapäevani on säilinud vähesed näited, aga see on andnud aluse meie praegusele kunstile. Võtame võrdluseks India, Hiina ja Jaapani kunsti. Kõige vanim maa, kus kunst tekkis on India. Juba umbes 4500 aastat tagasi eksisteeris seal kõrgeastmeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Indiale järgneb Hiina, kus juba 4 aastatuhandel e.Kr. loodi kõrgkeraamika ja 2 aastatuhandel e.Kr. kujunes välja erinevad arhitektuurivormid. Jaapanis kujunes kunst võrreldes India ja Hiinaga märksa hiljem. Teada on, et erinevates maades on erinev religioon. Aga religioon on andnud väga suure mõju kunstile. Indias on kunst saanud väga suurt mõjutust just religioonist. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Kuna India usundid on väga seotud loodusega, siis on seda ka näha k...
Tallinna Nõmme Gümnaasium 11B Sander-Ville Võsa Hiina arhitektuur Referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Käesolev Referaat on refereeritud erinevatest Interneti ja kirjalikest allikatest. Referaat räägib Hiina arhitektuuri eripäradest ja üldiselt Hiina arhitektuurist. Hiina arhiteuuri on suuresti mõjutanud relligioosed uskumused. Hiinas eksisteerivad ajaloos kõrvuti 3 usundit, milleks on : taoism, konfutsionism ja budism. Iga uskumus on andnud midagi omaltpoolt arhitektuurikultuurile juurde, nii näiteks on budism viinud Hiina iidsete hoonete katuste servadele viinud pisikesi Buddhasid, taoism omakorda draakoneid ja teisi legendidega seotud olevusi ja tegelasi, kuid kõigest järgemööda. Hiina on oma arhitektuurilt ääretult täpne, nimelt on kõik hooned sümmeetrilised ja üle külvatud pisidetailidega.Huvitav on selle sümmeetria puhul seegi, et enamik hoonetest on v...
Kampuchea ja khmerid ning ANGKOR VAT Kampuchea Rahvavabariik asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel. Rahvaarv 7,5 miljonit. Kõneldakse khmeri keelt. Pealinnaks on Phnom Penh. 85% elanikkonnast on khmerid. Peale nende on vietnamlasi, hiinlasi ja teisi. Riigis on valdavaks usundiks budism (algul hinduism). Khmerid kujunesid kohalikest hõimudest I aastatuhandel. Impeerium eksisteeris 800-1200 m.a.j. Riigi hiilgust võis võrrelda Prantsusmaa Louis XIV ajaga. Kampuchea alal esimene riik oli Funan. Neist põhjas asus khmeride Tsenla riik, mis sõltus Funanist. Funan allutati 6 saj. Tsenla lagunes kaheks 8. saj. 9.saj. Riik ühendati, kus oli jumal- kuninga kultus. Pealinnaks sai Angkor. 11-12. saj. oli Indo-hiina poolsaare võimsaim riik. 1431 riik hävitati ja pealinn läks üle Phnom Penhi. Angkori (linna) varemed avastati 1860 (mõnedel andmetel 1858) loodusteadlase Henri Mouhot'i poolt. Tema sõnad: ,,suurejoonelisem kui kõik, mis on meile...
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...