A k ={ a1 , a2 ,..., ak } |P (A k )|= 2 k Tões ta me, et kehtin n= k+ 1 korral A = {a, b, c, d } lis as ime d A k + 1 = { a1 , a2 ,..., ak , ak +1 } H ulgale A k + 1 vas tava as tmehu lga s aamis eks võtame hulgale A k vas tava as tmehulga ja lis a me s ellele paarid mis s aame A k as tmehulga hulkade ja lis atava uue elemend i abil moodus tad a S eega : |P (A k + 1 )|= |P (A k )|+ |P (A k )|= 2 k +2 k = 2*2 k =2 k + 1 tõestatud Booli algebra B ool i algebraks nime tame mit tetühj a hulka S koos kahe operats iooniga ja mis rahuldavad järgmis i tingimus i : Et j ärgnev liiga abs traktne j a keeruline ei tunduks võite es ialgu kuj utada ette H ulga S rollis reaalarvude hulka j a tehete rollis liitmis e ning korrutamis e tehet. V iimas el j uhul on tege mis t küll Booli algebra ühe erij uhuga, kuid kõik omadus ed on s el juhul väga lihts ad ja s elged. kui a,b S , s iis a b S j a a b S
uue elemend i abil moodus tad a S eega : |P (A k + 1 )|= |P (A k )|+ |P (A k )|= 2 k +2 k = 2*2 k =2 k + 1 tõestatud B ool i algeb ra B ool i algebraks nime tame mit tetühj a hulka S koos kahe operats iooniga ja mis rahuldavad järgmis i tingimus i : Et j ärgnev liiga abs traktne j a keeruline ei tunduks võite es ialgu kuj utada ette H ulga S rollis reaalarvude hulka j a tehete rollis liitmis e ning korrutamis e tehet. V iimas el j uhul on tege mis t küll Booli algebra ühe erij uhuga, kuid kõik omadus ed on s el juhul väga lihts ad ja s elged. kui a,b S , s iis a b S j a a b S Iga a,b S , korral kehtib(ko mmut ati ivs us ): a b= b a ja a b= b a Iga a,b,c S , korral kehtib (as s ots iatiivs us ): a (b c)= (a b) c ja a (b c)= (a b) c Iga a,b,c S , korral kehtib (dis tributiivs us ): a (b c)= (a b) (a c) ja a (b c)= (a b) (a c)
A ={ 1,2,3} hulka B= { a,b,c} . K una iga hulga A ele mendi l on ole ma s ühene kuj utis s iis on tegu funkts iooniga. M uutumis pi irkond on { a,b} . Ü l1: N äidata,et relats ioon f= { (1,a),(2,b),(3,c),(1,b)} ei defineeri funkts iooni hulgas t A= { 1,2,3} hulka B={ a,b,c} . K aks funkts iooni f ja g on defineeritud s amas piirkonnas D. D ef: Funkts ioonid f j a g on võrds ed paraj as ti s iis kui f(x)= g(x) iga x D N äide f= |x | j a g= x 2 D ef: n-n d at järk u Booli fu nk ts ioon on fu nk ts ioon f , m is s eab C artes iu s e k orru tis ele {0,1} n vas tavus s e {0,1}. N äide: V aatle me ühte kolmanda t j ärku Booli funkts iooni f: { 0,1} 3 -> { 0,1} f(x1,x2,x3)= (x1+ x2+ x3) mod 2 kirj eldada s is endi välj undi tabelit: x1 x2 x3 f(x1,x2,x3) 1 1 1 1
A ={ 1,2,3} hulka B= { a,b,c} . K una iga hulga A elemendil on olemas ühene kuj utis s iis on tegu funkts iooniga. M uutumis pi irkond on { a,b} . Ü l1: N äidata,et relats ioon f= { (1,a),(2,b),(3,c),(1,b)} ei defineeri funkts iooni hulgas t A= { 1,2,3} hulka B={ a,b,c} . K aks funkts iooni f ja g on defineeritud s amas piirkonnas D. D ef: Funkts ioonid f j a g on võrds ed paraj as ti s iis kui f(x)= g(x) iga x D N äide f= |x | j a g= x 2 D ef: n-n d at järk u Booli fu nk ts ioon on fu nk ts ioon f , m is s eab C artes iu s e k orru tis ele {0,1} n vas tavus s e {0,1}. N äide: V aatle me ühte kolmanda t j ärku Booli funkts iooni f: { 0,1} 3 -> { 0,1} f(x1,x2,x3)= (x1+ x2+ x3) mod 2 kirj eldada s is endi välj undi tabelit: x1 x2 x3 f(x1,x2,x3) 1 1 1 1
Tegemist on negatiivse jadasidemega. Võib kindlaks teha, et tagasisidestatud OV pingevõimendustegur sõltub ainult takistusest. Inveteeritava lülituse puhul sisendsignaal antakse inventeerivale sisendile takistuse kaudu, kusjuures mitteinventeeriv sisend on ühendatud nullklemmiga. 50. Loogikaelemendid. Loogika algebra Digitaaltehnikas dominis kasut. Kahendsüsteemi järg põhjustel: funktsiooni realiseerimise lihtsus; tehte sooritamise põhimõtteline lihtsus; funktisionaalne ühtusu Booli algebraga, mis on loogikaül matemaatiline alus. Tõsi-vastab signaal 1, vale-vastab signaal 0 Loogikalülituste talitus põhineb transistorlülitustel. Põhielemendid: VÕI-loogiline liitmine: väljundis 1 siis, kui vähemalt ühel sisendil on signaal 1; JA-loogiline korrutamine:väljundis on 1 ainult siis, kui tema kõigil sisendeil on signaal 1; kõigi muude signaalikombinatsioonide korral oon väljundsignaal 0; EI-loogiline eitus: väljundis on 1 siis, kui tema sisendsignaal on 0 51
5.7 25 Uhekattelinep66rdhUperboloidtekibhriperbooli iuhtioontp ja jaab paralleelseksantud sihi- p66rlemisel0mberkaastelje(joon.5.7,e). sirgeqas fioon.5.8,a). Kuijuhtjooneks on teist jdrkujoon, siis on tegemistteistjdrku silindriga Kahekattelinep66rdh0perboloidtekib h0per- (elliptiline, h0perboolne v6i paraboolne). booli p6orlemiselumber fokaalteljefioon. 5.7, Kooniline pind tekib sirgjooneliikumisel,kui 0. sirgjoon igas oma asendis l6ikab antud P66rdkoonus ja p6Ordsilinder kuuluvad juhtjoontp ja liibibantudpunktiT fioon.5.8, b). p66rdh0perboloidierijuhtudena teist jdrku pd6rdpindadehulka, kui vaadeldaneid nagu Kui juhtjoonekson ellips,saadakseelliptiline
reklaamimull kui hea vein. Veinid jagunevad suures plaanis: · Valge · Roosa · Punane Edasine jagunemine ja iseloomustus: VALGE KERGE VEIN (KUIV/POOLKUIV) Kerge puhta maitsega, tihti puuviljalised ja õitsvad, ning happelised. Võivad olla kuivad ja kergelt tuntava magususega. Valged kerged veinid sobivad koorikloomade, kergete kalaroogadega, võileibade, külmade singilõikude, hakklihatäidisega pirukate, pastaga, lasagnega ning sobivad ja suurepäraselt booli komponendiks. Soovitav temperatuur + 8- + 10 o C. Mõningad veinid: Vinas Riojanas Balnco, Carlo Rossi Chablis, Baron d´Arignac Blanc de Bac, El Emperador Sauvignon Blanc, E& J Gallo Chenin Blanc. VALGE TÄIDLANE KUIV VEIN Täidlased valged veinid on vaadis laagerdunud, maitses reeglina kerge või maitse. Valged kuivad ning täidlased veinid sobivad hästi suitsukala ja suitsulihaga, pasteedivõileibadega, kalatoitudega,
liikmesriikide tahtel on võrdväärsed saksa, hispaania, prantsuse, itaalia ja ka teiste väiksemate rahvaste keeled. Ja pidagem meeles: slaavi rahvaste esimene suhtlemiskeel on vene keel. Näitusesaalis eksponaatide vahel ei korraldata söökide-jookidega vastuvõttu. Selleks valitakse lähedal- olev soliidne kohvik, baar, restoran, klubisaal, kus pärast näituse avamist võib kutsutud külalistele pakkuda peale suupistete alkohoolseid jooke, näiteks kokteile, šampanjat, šerrit, booli. Vastuvõturuumina võib kasutada ka näitusesaali kõrval olevaid ruume. Äriettevõtte avamine Kohaletulnutele pakutakse reklaamiks valmistatud esemeid: reklaamvoldikuid, õhupalle, pastapliiatseid, kilekotte ja muid odavamaid meeneid. Kombeks on korraldata ka loteriisid, mille peaauhinnaks on midagi hinnalist. Kutsetega külalistele reserveeritakse eraldi ruum, kus pärast avatseremooniat toimub püstijalavastuvõtt. Piduliku avaürituse korraldaja meelespea
annaabi.ee 
