edasi minna esemlikkuse kaotamisele Sammsammult eemaldus esemete nähtavast kujust Looming Oma loominguteed alustas maastikumaalidega Maalis puid ja hooneid Puud muutusid ajapikku vertikaalseteks joonteks ja teed ja maastik horisontaalseteks Tehinika Õlivärvid Keskmine formaat Geomeetria vertikaalid, horisontaalid Naturaalvärvid, neutraalvärvid Nimetud Boogie-Woogie Broadway BoogieWoogie ja Victory Boogie Woogie 2 tema viimast teost Näitasid, et Mondrian oli võimeline veel edasi arenema Kujutasid New Yorki elu ja melu Neoplastsitsims Loomingu põhielemendid on vertikaalsed ja horisontaalsed jooned. Naturaalvärvid, neutraalvärvid olid ainsad värvid, mida kasutada võis Ei jäljendatud loodust Tänapäeval Mondriani loodud teosed on väga isikupärased ja äratuntavad. Tema
(1912-1916) * Külastab Pariisi * Muudab nime * Kujutab hajuvaid figuure, pruunides ja hallides toonides * Maalib vaheseinu ja kirikuid * hakkab kasutama erksamaid värve * Kolib tagasi Hollandisse 5. PERIOOD - NEOPLASTITSISM (1917- 1944) * Ilmus 1. Number ''De Stijl'' * ''pluss-miinus'' tehnika areng * Lõi 1. geomeetrilise kompositsiooni * Võrgustik maalid * Lemmikvärvideks kujunevad kollane,sinine, valge ja punane * Tema viimane maal: "Boogie-Woogie võit" jäi lõpetamata. ,,Boogie-Woogie võit" Mondrian maali "Victory Boogie woogiet" on ilmselt mõjutanud tema terviseprobleemid ning tõenäoliselt ka 1. maailmasõda. Mõnede värvide puhul võib oodata puhast tooni. Maal ei olnud veel valmis ja mõnede laikude puhul saame aru, et need pole korralikult välja maalitud ning töö on alles tegemisel
vokaalset ilu. Kuulsamad maabluusi esitajad: B.L.Jefferson, H. Ledbetter ja B.B.Broonzy. Linnabluus Linnabluus tekkis 20. sajandi kahekümnendatel aastatel linnastumisega. Seda esitasid mitmesugustes kohtades peamiselt naised, saateks klaver või instrumentaalgrupp. Varasemast rohkem lauldi õnnetust armastusest. Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid. Klaveribluusi eriliigina on tuntud boogie-woogie. Tuntuim klassikalise bluusi lauljaks on Bessie Smith. Tuntumad boogie-woogie pianistid olid A.Ammons, M.L.Lewis, P.Johnson ja J.Turner. Bluusile iseloomulikud jooned Soololaul Väljendab üksikisiku tundeid Nukra alatooniga Bluusivorm: korduv 12-taktiline harmooniaskeem Bluusi meloodia: 3 ja 7 astme madaldamine (harmoonias säilib mazoor) Joe Turner Bessie Smith Big Bill Broonzy Informatsioon võetud raamatust (lk 42-43) Pildid: https://www.google
Mondrian lahkus Pariisist 1938, enne Saksa okupatsiooni. Ta elas kaks aastat Londonis, kus ta sõbrustas kunstnikutega nagu Barbara Hepworth ja Ben Nicholson. Sakslased hakkasid avaldama sõjalist survet ka Inglismaale ja Mondrian lahkus Londonist septembris 1940. Laenatud rahadega saabus Mondrian 1940. aasta oktoobris New Yorki. Harry Holtzman otsis talle korteri ja suudio ning tutvustas teda oma sõpradele. New Yorkis lõpetas Piet oma karjääri monumentaalsete töödega nagu ,,Broadway Boogie-Woogie" ja lõpetamata ,,Võidu Boogie-Woogie". 1944, peaaegu 72-aastasena, suri Mondrian kopsupõletikku New Yorki haiglas. Kuulsamad tööd Puude seeria: Vasakult paremale: ,,Sinine puu", ,,Hall puu", ,,Punane puu" De Stijli liikumisest: Vasakult paremale: "Kompositisioon punase, kollase ja sinisega", "Kompositsioon punase, kollase ja sinisega II" New Yorkist:
Piet (Pieter Cornelis) Mondrian 7. märts 1872 1. veebruar 1944 Piet Mondrian Pieter Cornelis Mondrian sündis 7. märtsil 1872 Amersvoorti linnas Hollandis Isa oli amatöörist maalikunstnik ning joonestaja, onu oli iseõppinud maalikunstnik Väga artistlik perekond: maalisid ja musitseerisid Õppis Amsterdami Akadeemias (1892-1895) ja hakkas omal käel maalima Enamus tema varasematest töödest olid maastikupildid 1909. aastal alustas ta puude seeriate maalimist, milles ilmnes abstraktsionismi stiil 1909/1910 hakati teda pidama üheks Hollandi avant-garde juhiks, kuigi teda kriitiseeriti ka ajakirjanduses. 1910 sai temast kunsti kogukonna ja kohtu täiskohaga liige 1911 paljastati talle esimest korda kubistide Braque ja Picasso tööd ühel näitusel Amsterdamis 1912 kolis Pariisi, kus teda mõjutasid kubistid Piet Mondrian müüs oma maale Pariisis vähe, ag...
Abstraktsionism 1. Vali tekstist üks kunstnikest, keda loetakse abstraktsionismi rajajaks ja koosta lühike kokkuvõte tema elust ja loomingust. Pieter Cornelis Mondrian oli hollandi maalikunstnik, neoplastitsismi rajaja, Hollandi konstruktivismi ja nn konkreetse kunsti ehk konkretismi tähtsaim esindaja. Oma hilisemate töödega kuulub ta geomeetrilise abstraktsionismi rajajate hulka. Mondrian hakkas 1900. aasta paiku maalima Haagi koolkonna impressionistlikus stiilis, alates 1908. aastast mõjutasid tema töid Vincent van Gogh ja fovism. Pärast kolimist Pariisi 1911. aastal pöördus ta Georges Braque'i ja Pablo Picasso mõjul kubismi poole. Piet Mondrian, "Kompositsioon punase, kollase, sinise ja mustaga", 1921, Gemeentemuseum Den Haag Alates 1920. aastaist maalis ta kuulsaks saanud rangelt geomeetrilisi teoseid, mida nimetatakse n...
Mõistes poja armastust klaverimängu vastu võtsid ta vanemad talu alusel laenu ja ostsid klaveri Lewisele kui ta 10. aastaseks sai. Oma enda sõnul õppis ta klaverimängu kahe nädalaga selgeks. Kuna Lewis elas kandis kus tollal sõitsid paljud tumedanahalised muusikud läbi käis ta nende mängimist kuulamas oma onu baaris istudes tunde baarileti all ja kuulates. Lewis polnud kunagi koolis kuigi osav, ja kord visati ta isegi välja kristlikust koolist kuna ta mängis Jumalale oodi boogie-woogie stiilis. Esmakordselt mängis ta avalikult 14. aastasena mille käigus ta võlus ära publiku oma energiaga kes olid tulnud uue auto töökoja avamisele. Peagi peale seda andis ta kooli karjääris alla ja keskendus muusikale. 2. MUUSIKA KARJÄÄR 1954. aastal sattus Lewis Memphis, Tennessee'sse kus ta leidis stuudio muusikuna tööd the Sun Stuudios. Ta töötas seal kaks aastat enne kui salvestas oma esimese singli
abstraktsionism: Piet Mondrian neoplastitsism, Kazimir Malevits supermatism Vassili Kandinsky(1866-1944) Sügis Baieris 1908 Vassili Kandinsky http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/k/kandinsky/pildileht/2_sygisbaieris.html Paul Klee(1879-1940) Paul Klee Ad parnassum 1932 http://www.wikipaintings.org/en/paul-klee/to-the-parnassus-1932 Piet Mondrian (1872-1944) Piet Mondrian Broadway boogie-woogie 1942-1943 http://schools-wikipedia.org/2006/wp/p/Piet_Mondrian.htm Kazimir Malevits(1878-1935) Suprematism (19211927) Kazimir Malevits http://et.wikipedia.org/wiki/Kazimir_Malevit%C5%A1 Purism Le Corbusier Modulor Proportsioonisüsteemi illustratsioon 1944 http://www.infovis.net/printMag.php?num=145&lang=2 Purism Amedee Ozenfant Kitarr ja pudelid
JUUGENDSTIIL: EESKUJU RENESSANSIST, RIKASTE INIMESTE STIIL, TEKKIS DISAIN, AU SEES OLI KÄSITÖÖ, KUNSTNIKE TÜDIMUS MASSTOODANGUST. ARHITEKTUURIS ERINEVAD ASJAD KOOS, EBAKORRAPÄRASUS, MAJAD POLNUD KANDILISED, SEEST-VÄLJAPOOLE EHITAMINE. MAALID OLID DEKOTRAATIVSED, VALITSEVAKS OLID NAISED PILDID, LINDUDE JA LILLEDE KUJUTAMINE, VÄLJAVENITATUS. GUSTAV KLIMT AUSTRIA MAALIKUNSTNIK; ABSTRAKSTED, MOSAIIKSED PINNAD, REALISTLIKULT MAALITUD KEHAOSAD, KULDNE JA ÜLIVÄRVIKAS DEKOOR, MÕJUTUSED EGIPTUSE, VANA-KREEKA JA BÜTSANTSI KUNSTIST, SÜMBOLISMI KASUTAMINE, EROOTILISED TEEMAD; ,,SUUDLUS", ,,DANAE", ,,JUDITH I". EDVARD MUNCH NORRA MAALIKUNSTNIK JA GRAAFIK; RAHUTUS JA EBASTABIILSUS, EKSPRESSIONISTLIK JA VOOLAV JOON, VÄLJAVENITATUS, PORTREED LÄHEDASTEST JA TUTTAVATEST, KUJUTAB SURMA, HAIGUST, ÜKSINDUST JA HIRMU, KARTIS SEINAKONTAKTE, VASAKU KÄE KESKMISES SÕRMES ON KUULIHAAV, EI KASUTANUD MUSTA VÄRVI. ,,KARJE", ,,ELUTANTS", ,,MADONNA", ,,AADAM JA EE...
Blues Blues on vokaal-instrumentaalmuusika stiil, mis on arenenud afro-Ameerika töölauludest ja Lääne-Aafrika muusikast. Blues on mõjutanud nii populaarmuusikat, jazzi, rock'n'rolli, kantrimuusikat. Algselt oli ta Ameerika lõunaosariikide kurb, aeglane laul, mida saadeti banjot, hiljem kitarril. Algselt ei olnud bluesil 12-taktist väljakujunenud harmooniat, vaid see oli pigem storyteller, kus lauldi mingisugune repliik ja terve loo jooksul hakati seda kommenteerima. Hiljem kujunesid välja erinevad bluesivormid: 8, 12, 16-taktilised bluesid, aga klassikaliseks bluesiks jäi 12-taktiline. Bluesi tekkimise põhjuseks peetakse Ameerika kodusõjaks, 1861-1865. Bluesi iseloomulikud tunnused: 1) 12-taktiline skeem 2) blue noodid (pentatooniline heliredel) 3) ühes loos samal ajal eksiteerivad minoorne meloodia ja mazoorne laad 4) bluesi tekst (koosneb 3 reast, 2 esimest korduvad) Varajane blues 1900-1910 Levinud lõunaosariikides (Missisipi, Alabam...
Kõigist Ameerika olustikus levinud afro-ameerika muusikalistest vormidest on bluus jazzile kõige lähemal. Kui töölaulud ja spirituaalid olid põllul ja kirikus kõlavad ühislaulud, siis bluus on eranditult soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Kuna sõna blue tähendus inglise keeles on ka "rusutud, nukker, sünge", siis on enamik bluuse nukra alatooniga. Bluus tekkis juba pärast Ameerika kodusõda (1861- 1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjuse kaotamine polnud ilmselt mitte see suur vabanemine, mida põlvkonnad allasurutud orje olid oodanud ja paljudes spirituaalides palavalt palunud. Tekkisid vabade palgatööliste perekonnad, kellel keegi enam toitu ega peavarju ei garanteerinud. Vabastatud orjal puudus sotsiaalne ja õiguslik kaitse, tal oli raskusi töö leidmisega ning tasu kattis vaevu elatise ja eluaseme kulud. Bluusi loojateks võib pidada Mississippi suudme äärsetel aladel töötanud mustana...
1920s - Young people listened to ragtime and jazz. 1930s - Swing became popular. Benny Goodman and his Orchestra were the 'King of the Swing', as were Glenn Miller and Artie Shaw. The music was fast and frantically paced and led to dances being banned from dance halls, as the young women being flung into the air by their partners showed their stocking tops and underwear. Jazz continued to be popular. 1940s - The Second World War brought fast, frantic (and often American) dance music - boogie-woogie or jitterbug. Dances were held in church halls, village halls, clubs, Air Force bases - everywhere! But slower, romantic songs were also popular as loved ones went away to fight, such as Vera Lynn's 'We'll Meet Again' and the song about coming home again, 'The 'White Cliffs of Dover'. After the war 'skiffle' bands became popular. These bands used household items, such as washboards and tea chests, as part of their set of instruments! Tommy Steele, who later became very famous, first played in
pianist, laulja, helilooja ja bändijuht, juhtiv mustanahaline meelelahutaja. Charles I tunnustati soul muusika varase arendamisega - stiil, mis põhineb evangeeliumi, rütmi ja bluusi ning džässmuusika sulandamisel. Charles ehitas oma esinemistes tähelepanuväärse karjääri, mille aluseks oli emotsioonide vahetu vaheldus. Pärast 1940. aastate lõpus Nat King Cole'i stiilile võlgu olnud blues- ja jazz pianistina salvestanud Charles lindistas boogie-woogie klassika “Mess Around” ja uudsus laulus “It’s me”1952–53. “The Things That I Used to Do”” sai ta 1953. aastal bluusi miljoni müüjaks. 1954. aastaks oli Charles loonud eduka bluusi ja evangeeliumi mõjutuste kombinatsiooni ning Atlantic Records -ga koostööd teinud Charlesi eristatava hääl ajendasid “I’ve Got a Woman” ja “Hallelujah, ma armastan sind nii” hitiplaate. “Mida ma ütlesin” juhtis rütmi- ja bluusimüügi edetabeleid 1959. aastal
-See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt inglaste, sotlaste) laulud on mõjutanud jazzi meloodilist ja harmoonilist külge. -Neegrid alustasid jazz-muusikat hoogsate marsside ja tantsudega. -Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. See on noodistatud klaverimuusika, milles puuduvad improvisatsioonid. Ragtime loojana on tuntud SCOTT JOPLIN -Levis ka klaveril mängitav blues, mille üks liike on boogie-woogie. -Jazz-muusikat võib siduda linnakultuuriga. -Esimesed tuntud nimed jazz-muusikas on pärit New Orleanist. -New Orleansi jazzi harrastasid eranditult neegrid! - Sellele perioodile on omane: pillimehed ei tundnud nooti, mängisid peast, koosseisud olid väikesed (6-7 liiget). -Ansamblisse kuulusid meloodiapillid: trompet, klarnet, tromboon. Rütmipillid: tuuba/kontrabass, bandzo/kitarr ja löökpillid. -Trompetil oli meloodiainstrumentidest juhtroll.
Dadaism Tekkis Sveitsis 1916. Nad korraldasid kirjanduslike õhtuid ja kunstnäitusid, mis saatsid skandaalid. Dadaismi tekkelugu ei ole päris selge, on mitu versiooni: 1. Rühmituse juht figuure vastas kogu aeg ,,da-da". 2. Juhuslik sõna juhuslikust raamatust. 3. Dada tähendab prantsuse keeles kiikhobust. Eeskuju võeti eeskuju eelnevatest kunstivooludes aga dadaismil puudub programm. Dadaistide arvates oli kõige suurem kunstnik juhus. Vaatajad püüdsid ehmatada oma mõtetust väljendavate töödega. Tihit kasutasid kolaazi. Marcell Duchamp Sündis Prantsusmaal. Esimesed tööd impersionistlikud, hiljem viljeles kubofuturism. Selgelt liigendatud piltidel püüdis anda edasi liikumist. 1915 jõudis Dadaism. Tõi kunsti töödusliku tarbeesemed. Püüdis maailma näha uudsest vaatenurgast ja uskus, et kunstiteos sünnib vaataja oskuses näha tavalisest ümbrusest ja keskkonnast välja kistud esemeid uues ümbruses kui kunsti. ,,Jalgratta rattas" Marc...
Jazz muusika Jazz'i eelajalugu Jazz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Esimesed jazz-orkestrid tekkisid New Orleansis 20. sajandi algul. Töölaulud Töölaulude viisid koosnesid lühikestest korduvatest fraasidest, ühiseid pingutusi rõhutati hüüdsõnadega. Nii tekkis aja jooksul hulk aafrika töölaulude ameerika teisendeid. Spirituaalid Spirituaalid on mustade vaimulikud laulud ning selle alaliik, gospel, väljendab veel ülimalt religioosset vaimustust. Antifoonia koori ja eeslaulja vaheldumine; tavaline kristlikel jumalateenistustel. Melismaatika aeglasema spirituaali näide, improviseeritud viisikaunistus. Rütminihe e off-beat hoogne lugu Aafrika rahvaste muusikas, hiljem sai jazzi olulisemaks tunnusjooneks. Spirituaale saadavad lauljate rütmilised käeplaksud, vahelehõiked ja tantsuliigutused....
Tallinn Nõmme Gümnaasium REFERAAT Abstraktne kunst Tallinn 2005 Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole. Nähtava maailma kujutamise vajadusest kunsti vabastanud fotograafia leiutamine 19. sajandi keskel. Foovide ja eriti kubistide loomingus oli säilinud küll side kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Võib öelda, et kunstnikud tegelesid maailma nägemise uuestileiutamisega, pöörates välise külje täpse jäljendamise asemel rohkem tähelepanu sisulistele küsimustele. 1910. aasta paiku olid mitmed kunstnikud üheaegselt jõudnud arusaamisele, et kunst ei peagi midagi äratu...
tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks. Jive Dzaiv (inglise k Jive) on Ameerika päritolu tempokas tants, mida liigitatakse Ladina-Ameerika tantsude hulka. Dzaiv pärineb Ameerika Ühendriikide kaguosa mustanahaliste seast. Euroopas kirjeldas dzaivi esimesena Londoni tantsuõpetaja Victor Silvester aastal 1944. Dzaivist on välja kasvanud swing, boogie-woogie, b-bop, rock'n'roll, twist, disco ja hustle. Standardtantsud Aeglane Valss ja Viini Valss Valss pärineb ilmselt Saksamaalt, juba 1700-ndate lõpus oli see tants populaarne Saksamaal ja Austrias. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel kohandatud - praegu loetakse põhiliseks stantardtantsude kodumaaks ikkagi Inglismaad. Alguses oli valss aeglane tants, kuid XIX sajandi esimesel poolel arendasid Viini heliloojad välja
Sissejuhatus Rock muusika on on pop muusika alaliik , oma esileküündiva volkaalmeloodiaga mida saadavad kitarr(id), bass ja trummid on rock muusika olnud läbi aastate üks populaarseimaid muusika alaliike.Oma nime on rock muusika saanud viiekümnendatel USAs valitsenud muusikastiilist rock `n' roll, mis on ka tänapäevasele rock muusikale alusepanija. Kuigi rock muusika on aastatega piiramatult arenenud ja alaliike ja stiile on aastatega segadusse ajavalt palju juurde tekkinud ,ühendavad siiski kõike seda kindlad algelemendid näiteks rütm, mis on peamiselt boogie woogie bluus rõhutatud backbiidiga või kindlad pillikooseisud juhtpilliga.See uurimustöö räägib peamiselt rock muusika tekkest ,levimisest massidesse, inimestest kes olid rocki tekkega väga tihedalt seotud ja erinevatest elementidest , mis rock muusikat muust muusikast erinevaks teevad. Valisin selle teema eelkõige oma enda huvi tõttu rock muusi...
tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks. Jive Dzaiv (inglise k Jive) on Ameerika päritolu tempokas tants, mida liigitatakse Ladina-Ameerika tantsude hulka. Dzaiv pärineb Ameerika Ühendriikide kaguosa mustanahaliste seast. Euroopas kirjeldas dzaivi esimesena Londoni tantsuõpetaja Victor Silvester aastal 1944. Dzaivist on välja kasvanud swing, boogie-woogie, b-bop, rock'n'roll, twist, disco ja hustle. Standardtantsud Standardtantsud on vüistlustantsus kasutatav Tantsuda kategooria, mille alla kuuluvad aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott ja qiuckstep. Samad tantsud on tuntud ka seltskonnatantsudena. Aeglane Valss ja Viini Valss Valss pärineb ilmselt Saksamaalt, juba 1700-ndate lõpus oli see tants populaarne Saksamaal ja Austrias. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel
Kunsti ajaloo kontrolltöö Villu Abstraktsionism 1910.aastal jõudsid paljud kunstnikud ise abstraktsionismini. Abstraktsionismi on väga palju erinevaid liike. Abstraktsionistidele oli reaalsus teisejäguline. Oluliseks muutub kunstniku tunnetus ja emotsonaalsus. Värvid plätserdati lõuendile. 1910.aastal loodi Saksamaal rühmitus Sinine Ratsanik, mille peameheks oli Vassili Kandinsky. Vassili Kandinsky (1866-1944) Jõudis kõikidest kunstnikest esimesena puhta abstraktsionismini. Leidis, et motiiv ja süzee on teoses häirivad tegurid ja kõige olulisem on üldsus. 1910.aastal maalis esimese abstraktse akvarelli (seda peetakse abstraktsionismi sünniks). Sellel olid kujutatud hoogsad värvilaigu. Põhiliselt maalis väikemõõtmelisi teoseid ja tema lemmikuks tehnikaks oli akvarell. Talle on iseloomuli...
musta kaarega, Väike maal kollasega, pmst Avignoni neiud, Ambroise Vollard'i otsas, Poogna rütmid, Kihutav punase, kollase ja sinisega, Pilt II, vasar, Mäe laud ankurdab ainult kompositsioonid-improvisatsioonid portree, Natüürmort korvtooliga, auto Victory Boogie-Woogie naba, Kell ja kuulid Natüürmort viiuli ja puuviljadega PAUL KLEE - Senecio, Peatee ja GEORGES BRAQUE - Suur akt, GINO SEVERINI - Bal Tabarini KAZIMIR MALEVITS - Elu ja suur MARCEL DUCHAMP -
Klaver oli gea rütmipill. seda muusikat oli hea paljundada (perforullid). Püütakse vasaku käe partiid lihtsamaks teha (ragtime'is olid vasaku käe hüpped). Vasakus käes on bass sekunda (oktavihüpped) stride. Üks värvikamaid kujusid kolmekümnendate aastate jazzmuusikas oli Thomas Fats Waller (1904-1943), kes oma jõulise ja elurõõmsa klaverimänguga esindas haarlemi muusikute omapärast stiili, milles olid segunenud ragtime'i, barre-house'i, boogie-woogie ja muude varase jazzpianismi avaldusvormide elemendid. Orjade töölaulud Hõlbustas töötegemist. Ja andis ka informatsiooni edasi (kui laul oli aeglane, siis naised jooksid kalakastidega randa; kui laul oli kiire, siis olid paadid järelikult kerged ja kala polnud ning naised ei jooksnud). Töölaulud on kõige lähemal neegrite kunagise kodumaa folkloorile ja tavadele. Aja jooksul tekkisid erinevates olukordades aafrika töölaulu ameerika teisendid: plantation songs
paradigmavahetuse. Modernistliku kunsti kulminatsioon oli abstraktsionism. Progress-modernistlku ühiskonnakäsitluse keskne teooria. Filosoofid G.W.F.Hegel ja K.Marx. Näiteid progressist Nõuk.kunstis: Tatlin III Internatsionaal 1920. Vera Muhhina ,,Tööline ja kolhoositar"1937 Esteetiline progress: Matisse ,,Abikaasa portree" P.Picasso ,,Avignoni neiud" 1907 Kazimir Malevits ,,Must ruut" 1915 Piet Mondrian ,,Broadway boogie-woogie" (mod.kunsti kulminatsioon- abstraktsionism) Barnett Newman (abstraktse ekspressionismi näide USA-s). Avangard-eelsalk. Riskimine, eesliinil sammumine, piiride rikkumine, intellektuaalsus, rünnak kodanluse vastu. Claude Monet ,,Päikesetõus" Metropol-suurlinn. Pariisis II MS New York (WTC kaksiktornid); Moskva- Külma sõja aegne poliitiline metropol. funktsionalistlik arhitektuur- lame katus, valge värv, lintaknad, ornamentideta geomeetria.
a) Traditsionaalne jazz (new orleans) Üks värvikamaid kujusid kolmekümnendate aastate jazzmuusikas oli Thomas Fats Waller (1904- Arengulugu võib jaotada kolmeks suuremaks lõiguks: 1943), kes oma jõulise ja elurõõmsa klaverimänguga esindas haarlemi muusikute omapärast stiili, 1) traditsionaalne jazz milles olid segunenud ragtime'i, barre-house'i, boogie-woogie ja muude varase jazzpianismi 2) svingmuusika avaldusvormide elemendid. Oli pärit vaimuliku perekonnast, sai hea hariduse. Töötades peaasjalikult 3) kaasaegne jazz soolopianistina-lauljana, saavutas ta tohutu populaarsuse. Kuigi seda põhjustas eeskätt tema tugev Kõige ühtsem ja lõhem on svingmuusikaperiood. varieteekoomiku talent, tegi ta selle kõrval palju ka hea jazzmuusika tutvustamiseks
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. ...
JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 ...
JAZZMUUSIKA AJALUGU Table of Contents 1 EESSÕNA See või teine muusik, keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mid...
FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal ...
puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas.“ Nagu hiljem näeb, oli „De Stijl“ üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale. Mondriani teoseid: „Kompositsioon punase, kollase ja sinisega“ (1921), „Pilt II“ (1925), „Victory Boogie-Woogie“ (1944) jne. 8. Naivism (Rousseau), Chagall, Modigliani, metafüüsiline maal (de Chirico, Morandi), dada (Duchamp, Man Ray), sürrealism (Miró, Ernst, Delvaux, Magritte, Dalí), Escher, Brâncuși, Giacometti Naivistlikku kunsti lõid alguses asjaarmastajad, kes asusid väljaspool akadeemilist ja ka avangardlikku kunsti. Naivistid suhtuvad nähtavasse maailma lapseliku puhtsüdamlikkusega.
globaliseerumine. Modernistliku maalikunsti kulminatsioon – abstraktsionism Kunst toetumas reaalteadustele Usk universaalidesse Mehe-kesksus Sotsiaalsed utoopiad Maalikunst kui “püha” “Puhtus” (purity) “Vorm” “Tasapinnalisus” (flatness) Võred ja võrgustikud (grids and gratings) “Stiil” Erialade spetsialiseerumine “Ülev” (sublime) – Kanti esteetika Modernistlik arusaam “kunsti progressist Piet Mondrian. Broadway boogie-woogie. 1942-43 Polariseerumine vastandused, mis sisaldasid sageli hinnangulisust: - maskuliinne / feminiinne, intellektuaalne / emotsionaalne, - globaalne / lokaalne, vaimne / materiaalne, - kõrge / madal, modernne/looduslik Georges Seurat, tõi mängu optika, segades värve optiliselt Claude Monet. Impressioon.
puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale. Mondriani teoseid: ,,Kompositsioon punase, kollase ja sinisega" (1921), ,,Pilt II" (1925), ,,Victory Boogie-Woogie" (1944) jne. KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 73-85 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 78-83. Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 168-174 Sturgis ,,Kuidas mõista maalikunsti" lk. 244-245 Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artcyclopedia.com/
Toominga mängutase ja hilisemad saavutused aga lausa nõuavad tema nime kirjutamist eesti džässi ajalukku. Rootsi tuntuimast džässiajakirjast Orkester Journalen leiame H. Toominga foto (65) ja mõned elulooga seonduvad faktid. 288 Peamine põhjus, miks teda Eestis ei tuntud, oli tõenäoliselt tema noorus ja tagasihoidlik loomus; ta polnud veel suutnud end pianistina tutvustada. Teine põhjus võis olla selles, et sel eluetapil oli H. Tooming huvitunud põhiliselt boogie-woogie stiilist, mida orkestritega ja tantsusaalis ei mängitud. Nagu mainis K. Laren, kes temaga siiski mõned korrad koos olevat tantsumuusikat mänginud: “/.../ tema valsid olid tõesti koledad”. 289 K. Laren kirjutab samas kirjas, et see meeldiva ja äärmiselt tagasihoidliku loomuga noormees oli suur Meade Lux Lewise 290 stiili austaja ja järgija. Seda stiili ta uuris ja valdas täiuslikult, millele viitavad ka eelmainitud YAM’i artiklid. Tema repertuaaris oli K. Lareni andmetel üle 30 M
nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale. Mondriani teoseid: ,,Kompositsioon punase, kollase ja sinisega" (1921), ,,Pilt II" (1925), ,,Victory Boogie-Woogie" (1944) jne. KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 73-85 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 78-83. Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 168-174 Sturgis ,,Kuidas mõista maalikunsti" lk. 244-245 Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artcyclopedia.com/
annaabi.ee 
