TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK
Tegelikuks
võimumeheks oli Saksa SA (sturmabteilung e. rünnakuosakond) mundrit kandev Karl
Siegmund Litzmann. Ühelt poolt sooviti küll baltlastelt kaastööd bolevike vastu, teiselt poolt
aga anti mõista, et nad on siiski teisejärgulised, kui mitte just alaväärtuslikud inimesed. Saksa
seadused keelasid mittesakslastel sõjaväkke astumast, aga igasugu varjunimede all kujunesid
eesti üksustest ometi rindeväeosad. Kuigi sakslased olid suured bolevismi vastased, ei antud
tagalas venelaste poolt sundvõõrandatud varandusi ja talusid tagasi. Omanikud töötasid küll
oma taludes edasi, kuid normid olid kõrged. Siiski suudeti neid täita. Ülejäägid jäid
taluperedesse ja nii abistati ka linnainimesi toiduainetega.
Talv aastal 1941/42 oli erakordselt vali ja sakslaste rünnakud tervel idarindel takerdusid.
1942. aasta sügisel algas kõikjal suur lüüasaamine. Eestis asuti looma Eesti Leegioni, mis
annaabi.ee 
