süsivesikute ja rasvade oksüdeerumisel vabaneva energia arvel. Arvas, et seedimine on puhtalt keemiline, mitte eluga seotud protsess, diskuteeris selle üle Pasteu´iga. Tegeles agrokeemiaga; tegi kindlaks, et mullad kaotavad viljakuse mineraalainete Na, K, Ca, P ühendite sisalduse vähenemisel. Soovitas esimesena kasutada MINERAALVÄETISI. N- väetisi ei pidanud vajalikuks arvates, et taimed saavad N omastada õhulämmastikust. Leopold Gmelin (1788-1853) saksa keemik, tegeles boikeemiaga, uuris seedeprotsesse jms. Võttis kasutusele aineklasside nimetused ESTER ja KETOON. Koostas ensoklopeedilise käsiraamatu "Handbuch der theoretischen Chemie", mis sai aluseks käsiraamatule " Gmelins Handbuch der Anorganischen Chemie ": 1.väljaanne 1817 3 köidet, millest orgaanilist keemiat 1 köide ja 2.väljaanne 1843- 9 köidet, millest orgaanikat 6 köidet. Need teadmikud on kõige kompaktsemad teosed, mida antakse välja ka tänapeval anorgaanika osas.
süsivesikute ja rasvade oksüdeerumisel vabaneva energia arvel. Arvas, et seedimine on puhtalt keemiline, mitte eluga seotud protsess, diskuteeris selle üle Pasteu´iga. Tegeles agrokeemiaga; tegi kindlaks, et mullad kaotavad viljakuse mineraalainete Na, K, Ca, P ühendite sisalduse vähenemisel. Soovitas esimesena kasutada MINERAALVÄETISI. N- väetisi ei pidanud vajalikuks arvates, et taimed saavad N omastada õhulämmastikust. Leopold Gmelin (1788-1853) saksa keemik, tegeles boikeemiaga, uuris seedeprotsesse jms. Võttis kasutusele aineklasside nimetused ESTER ja KETOON. Koostas ensoklopeedilise käsiraamatu "Handbuch der theoretischen Chemie", mis sai aluseks käsiraamatule " Gmelins Handbuch der Anorganischen Chemie ": 1.väljaanne 1817 3 köidet, millest orgaanilist keemiat 1 köide ja 2.väljaanne 1843- 9 köidet, millest orgaanikat 6 köidet. Need teadmikud on kõige kompaktsemad teosed, mida antakse välja ka tänapeval anorgaanika osas.