Marie Under- „Sinine puri“
Samuti on kujundite ülesanne kutsuda lugejates esile
autori omast suhtumist kujunditesse.
Minu lemmikluuletus sellest teosest on “Hommik”. Luuletus jäi mulle silma tänu oma
põnevatele kõnekujunditele, mis aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Samuti sisaldab luuletus
sõnu, mida tänapäeva noored ei kasuta, nagu hingsetet, sulatet, aid, aeva ja imme.
“Hommik”
Igal hommikul uuesti sünnin ma
roosana linade valevast vahust:
Üksikud nired blondjuuste kahust
Voolavad kollase viinana
Üle mu oime pärlvalge kausi.
Taas olen rõõsk, olen soe ja intiim!
Liuglevad sängist mu hingsetet jalad,
Mis nagu sulatet kuuhõbest valat;
Niristab üle mind riiete piim.
Ööläbi päike on pidanud pausi
Kuldset liiva nüüd kelmikalt pillub
vastu mu väikseid uniseid ruute:
kutsub mind sala kui kutsutaks pruute,
Süda mul mitmeks pudeneb, killub:
Aid on täis rohet ja tilku ning jahe kui kaev,
aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab.