Sa ei või iial teada kellega sa tegelikult räägid. Asjaolu,et internetis ei pea avalikustama oma nime, vanust, elukohta ega muud säärast, võimaldab inimestel suhelda valenimedega ning enda pildi asemel on alati võimalus saata mõne kobedama näitleja või muu seltskonnategelase pilt. On palju inimesi, kes ei ole endast just kõige paremal arvamusel ja seetõttu on peitnud ennast just jututubade kasutajate taha. Internetis on kerge rääkida endast kui kaunist blondiinist või tõmmust hispaniaverd noormehest. Näilise anonüümsuse tõttu hakkavad inimesed internetis valetama asju ilusamaks kui nad tegelikult on. Nii luuakse vestluspartnerile väljamõeldud illusioone villadest Itaalias ja jahtidest Vahemerel. Palju on selliseid naiivitare ,kes kõike öeldut usuvad ning on peale paari mõneminutilist võrguvestlust valmis vestluspartneriga kokku saama. Loomulikult jääb alati
Johni kõne üle õnnelik ja nii oli bassisti probleem lahendatud. John Paul Jones võttis ansamblisse kaasa ka oma muusikalised saavutused. 4 Leida tuli veel laulja ja trummar. Kõik head noored lauljad olid hõivatud ja sai selgeks, et Londonist ei õnnestu sobivat inimest leida. Siis levis läbi teiste muusikute kuuldus ühest Birminghami lauljast, kellestki muinasjutulisele printsile sarnanevast Robert Planti nimelisest pikast blondiinist. Saabus 1968. aasta suvi. Sellel ajal saabuski Plantile Londonist Peter Grantilt telegramm. Telegrammis oli öeldud, et ta helistaks Grantile. Kutse oli vajalik, sest Robert ei saanud vaesuse tõttu telefoni lubada. Pärast telefonikõnet sõitis Peter Grant koos kahe muusikuga laupäeval Birminghami, kus Robert Plant laulis õhtul ühes tehnikumis. Plant hämmastas Jimmy Page'i ja teisi oma musikaalse metsikusega, ennekuulmatu bluusilise primitiivsusega. Nüüd oli puudu ainult trummar
annaabi.ee 
