„Lohetätoveeringuga tüdruk“ Stieg Larsson
vennatütre salapärast kadumist, kellele pakub oma abi ka Lisbeth Salander. Teosest ei puudu
kirg ega vägivald. Nii on filmiski vägivallastseene, aga ka maalilisi loodusvaateid.
Trioloogia sisu on väga päevakohane. Nagu raamatuski on meie maailmas häkkerid,
börsihaid, ajakirjanikud, töösturid, vägistajad ja mõrvarid. Raamat lahkab erinevaid
probleeme, mis esinevad ka meie ühiskonnas.
Lisbeth Salanderi piinas ja kasutas jõhkralt ära tema kriminaalhooldaja Nils Bjurman.
Kuid Lisbeth polnud alistuva loomuga. Kättemaksuks piinas ta Bjurmani koletul moel ning
seetõttu oli Bjurmanil järgmistel nädalatel suuri raskusi istumisega. Peale selle kasutas ta ka
tätoveerimismasinat, millega kirjutas Bjurmani suurele kõhule: ,,Ma olen sadistlik siga,
lurjus ja vägistaja".
Minu arvates on see ehtne näide tänapäeva ühiskonnast. Iga nädal võib kuulda kuidas
üks ja teine tüdruk on langenud mõne e nnasttäis mehe ohvriks, kes tüdrukut väärkohelnud
on