Nafta
1905.a. saadi Hiiumaal Vaemla mõisa lähedal kaevu puurimisel
naftalaadset vedelikku. Siin tehti ka aastatel 1912-1924 mõningaid puurumisi, millega
seostuvad mitmed spekulatsioonid ning mille kohta puuduvad vähegi usaldusväärsed
andmed. Kuuekümnendatel aastatel Kuressaare linna rajatud puuraugus täheldati
mõnesentimeetrise lubjakivikihi läbiimbumist musta naftabituumeniga. Tänapäeval
on V. Kattai fikseerinud üle sajaviiekümne väikese enamasti mikrotilgakujulise nafta-
või bituumeniilmingu Eesti kivimites. Aastatel 1968-1973 toimunud 1:200 000
mõõtkavalise geoloogilise kaardistamise käigus kirjeldati looduslikke bituumeneid
reas puursüdamikes nii Hiiumaal kui Saaremaal. 1971-1980 toimusid Paluküla
granitoidide maardla otsingu- ja uurimistööd. Enamus puursüdamikke sisaldasid
looduslikke bituumeneid.
Tinglikult eraldatakse kahte suuremat naftiidide leviku piirkonda, kus neil on erinev
stratigraafiline asend, ilminguvorm, kontsentratsiooniaste kivimis, konsistents ja
koostis