Nafta
sügavamates veekogudes savidki. Et pinnakate formeerus kontinentaalsetes oludes , ei
kujunenud siinsed kihid rõhtsuunas eriti väljapeetuiks enamasti moodustavad nad
läätsjaid lasundeid kruusa, liiva, savi, järvesetete ja turba maardlaid.
Nafta leiukohtade töenäosuse uurimisel Eestis peab neid geoloogilisest ehitusest
tulenevaid iseärasusi alati silmas pidama
Nafta kui looduslik bituumen ning selle esinemine Eesti aladel
Lahustuvat orgaanilist ainet nimetatakse bitumoidiks. Kui bitumoid on füüsikalisest
keemiast lähtuv nimetus, siis bituumen on geoloogiline termin. Looduses on
süsivesinikud segunenud mittesüsivesinikega. Neid segusid eristatakse üksteisest
hapniku-süsiniku ja vesiniku-süsiniku aatomite suhte põhjal. Samuti lisandina
esinevate heteroelementide (N,O,S) ja metallorgaaniliste ühendite abil. Ühed
niisugustest segudest ongi looduslikud bituumenid. Eespool loetletud koostisosadele
lisandub veel mineraalne aine