huvitavaks teeb selle lahenduse just see, et sellega saab maksta isegi siis kui kaardikeskused on maas, sest see töötab blockchaini baasil. Praegu ei ole Cuber veel eriti levinud, kuid ma olen kindel, et tulevikus leiab see väga laia kasutajaskonna. Minu silmis üks krüptorahade suurimaid probleeme tänapäeval on just nende madal likviidsus, kuid ma olen kindel, et see probleem möödub lähitulevikus. Praegusel ajal ei kasutata veel krüptoraha nii aktiivselt kui võiks. Suur hulk Bitcoine on koondunud üksikute inimeste kätte ning kui nad neid liigutavad siis muutub selle tõttu ka kurss. Kui rohkem inimesi omaks bitcoine ning neid aktiivselt kasutaks siis see probleem tõenäoliselt ka kaoks. Konkurentsi peaks rohkem olema. Lisaks räägivad bitcoini vastu ka praegused seadused. Valitsus ei oska veel krüptorahasid õigesti käsitleda, nad ei ole veel selgelt aru saanud kas see on valuuta või kaup. Heaks näiteks saab tuua Eesti praeguse maksupoliitika - Bitcoini pealt
Mais jõudis bitcoini hind 3000 USDni. Kõrgeim hind, mis bitcoinil senini olnud on oli 7879.06 $, 8. novembril. (Modi, 2017) Bitcoini suurel nõudlusel on mitu tegurit. Hetkel on üheks põhiliseks teguriks näiteks pinged Põhja-Korea ja Ameerika Ühendriikide vahel. Samuti on suuresti vastutav Bitcoini nõudluse kasvu üle Jaapan, ettevõtjad saarriikidel näevad seda turvalise ja kindla investeeringuna kuigi tegelikkuses on see väga muutlik. (Lobel, 2017) Kellel on hetkel kõige rohkem Bitcoine? Seda ei saa kindlalt öelda. Kuna inimese vara võib olla jaotatud mitme digitaalse rahakoti vahel ning pole võimalik kindlaks teha, millised kasutajad kellele kuuluvad, ja kas need üldse seotud on. Sellest olenemata võib spekuleerida, kellel neid kõige rohkem on. Esimesel kohal on Bitcoini taga olev Satoshi Nakamoto, kellel arvatakse olevat kokku ligikaudu 1 148 800 kulutamata bitcoini. Temale järgnevad näiteks Winklevossi kaksikud, kes väidavad, et neil on ligi 1% kõigist