Kui Ibe = 0, siis reziim A1 Kui Ibe = 200mA, siis reziim A2 Kui Ibe = 100mA, siis reziim A3 Kui Ibe = 300mA, siis reziim A4 Analoogelektroonikas sobib reziim A3. Digielektroonikas on süsteem 0 ja 1 ehk siis juhib(A4, kuid see on küllastus) ja ei juhi(A1). Küllastuse puhul transistori välja lülimine on aeglane. Kiiretes digilülitustes küllastus keelatud!!! Õige juhib reziim on kuskil A2 A4 vahel n. ö. küllastuse piiril. Küllastus on omane vaid bipolaartransistoridele! 1.25. Tänapäevase elektroonse süsteemi struktuur Mõõtmised ja mõõteinfo edastamine, töötlemine, salvestamine, esitamine jmt. Primaarne signaal on reeglina analoogsignaal, pidevatoimeline signaal, seda tuleb võimendada. Peale võimendamist saab selle muundada digisignaaliks. Seda ka tehakse. Ja kõik edasine käib digisignaalidega. Side raadiolainete vahendusel nõuab analoogelektroonikat. Salvestatud muusika, piltide jmt taasesitus nõuab ka natuke analoogelektroonikat
Seda olukorda tuntakse kui ülemodulatsiooni. Talitlus ülemodulatsiooni piirkonnas tekitab probleeme juhtimise ja rakenduse osas. Sageli on kandev-ja modulatsioonisignaalid sünkroniseeritud, st modulatsioonitsükleid on perioodis kindel arv. Kui tsüklite arv on valitud "hea" siinuspinge jaoks madalal sagedusel 1 Hz, siis kf peab olema suurusjärgus 100. Sama suurusjärgu kasutamisel 100 Hz sagedusega mootori puhul peab kandevsagedus olema 10...20 kHz. Selline sagedus võib olla bipolaartransistoridele liiga kõrge. Seega on "kandevsuhte" muutmine võimalik kf-i vähendamisega, kuna modulatsioonisagedus kasvab. Selliselt koostatakse ka tööstuses kasutatavad seadmed. Kolmefaasilise sildlülituse (joonis 1,8) juhtimiseks kõige sagedamini kasutatav pulsilaiusmodulatsiooni algoritm on joonisel 3.36. Siinuseline seadesignaal u* määrab siin väljundpinge soovitud kuju. Kolmefaasilise sümmeetrilise väljundpinge saamiseks on vajalikud
annaabi.ee 
