kaheksat aminohapet, mida täiskasvanud inimese organism ise ei suuda sünteesida. Klorellas leidub rohkesti ka mitmesuguseid vitamiine. Klorellasaagi saame ära kasutada peaaegu sajaprotsendiliselt, samal ajal kui enamikest põllukultuuridest suudame kasutada vaid poole. Teiseks annab klorellakultuur meile saaki aastaringselt, mitte üks kord aastas. Klorella kultiveerimist takistab aga jahe kliima ja vähene päikesevalgus. Lisaks toitainete ja hapniku saamisele on klorellat kasutatud ka biopuhastina õhu- ja veesaaste Eestikeelne nimi klorella Ladinakeelne nimi Chlorella Süstemaatiline kuuluvus Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed. Eluvorm Üherakuline vetiktaim. Läbimõõt 0,002...0,015 mm. Väliskuju Üherakuline kerajas kuni veidi munajas roheline vetikas. Paljunemine Paljuneb mittesuguliselt autospooridega. Korraga moodustub ühes rakus 4...16 autospoori. Katseliselt on kindlaks tehtud, et iga rakk paljuneb 1...2 korda päevas
pärast koristamist areneb juurevõsudest samal juurestikul vähemalt 10 korda uus võsa, seega kokku umbes 30 aasta vältel. Pärast seda võib maad kasutada põllukultuuride kasvatamiseks või uue energiavõsa rajamiseks. Eestis on energiavõsa kasvatamist uurinud mitmed teadlased. On rajatud ka mitmeid katseistandusi. Energiavõsal on mitmeid eeliseid ja ka puudusi. Eelisteks võib pidada: imporditava kütuse vähenemist, võimalus kasutada energiavõsa biopuhastina, looks juurde olulisi töökohti ja seda eriti maapiirkondades. Puudusteks: tehnoloogia on küllalt töömahukas ja seadmed kallid(koristus-ja istutusmasinad), kahjustused kahjurite poolt(mida looduslikes kooslustes samadel liikidel ei esine). Puit on ikkagi Eestis üks alternatiivsemaid alternatiivkütuseid. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Pikalt on kasutatud kütteks turvast. See on ajalooliselt kõige vanem ja levinuim turba kasutamise moodus
annaabi.ee 
