võetakse eeskuju termiitide pesade ventilatsioonisüsteemist. 3. Biotehnoloogia seos teiste loodusteadustega. Rakendusbioloogia osa põllumajanduses, toiduaine- ja ravimitööstuses ning energeetikas. Biotõrje. Feromoon. Biotehnoloogia- rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme ja nende protsesse, et toota inimesele vajalikke aineid või muuta nende sigimist ja pärilikkust. Biotehnoloogia tegeleb organismide ja bioprotsesside kasutamisega inimeste huvides. Teoreetilises plaanis kasutatakse näiteks mingi avastatud nähtuste seletamiseks. Kasutatakse ka psühholoogias ja pedagoogikas. Biokeemiat ja biofüüsikat kasutatakse elusolendite koostise ja talutuse keemilisi ja füüsikalisi aluseid. Teine seos on rakenduslik, selle alla kuulub meditsiin, veterinaaria, põllumajandus ja toiduainete töötlus. Põllumajandus- * bakterid silo valmistamisel *mügarbakterid küntakse mulda
Kroomteras, mis sisaldab üle 12% Cr, on korrosioonikindel. Roostevabas terases on tavaliselt 18% Cr. Kroomitud pind on dekoratiivne ja vastupidav kulumisele, siis rakendatakse elektrolüütilist kroomimist auto-, lennuki- ja aparaadiehituses. Kroomi ja nikli sulamitest on tähtsamad kroomnikkel (kirurgilised instrumendid) ja nikroom (elektripliitide, triikraudade jt küttekehade küttespiraalid). Biotoime Kroom kuulub biometallide hulka. Ta on ultramikroelement ja paljude bioprotsesside stimulaator. Inimorganismis on umbes 6 mg Cr. Päevas saame toiduga 0,01-1,2 mg, kuid mürgistust põhjustav kogus on 0,2 g. Kroom stimuleerib insuliini toimet ning reguleerib vere suhkrutaset. Kroom esineb pähklites, tees, maksas, juustus ja toorsuhkrus. 3 TSEESIUM Levimus ja ajalooline aspekt Cs on leelismetallidest kõige vähim levinud element. Tuntakse vaid ühte Cs-mineraali pollutsiiti, millest tema sisalduvus on 30 36%. Tseesium avastati mineraalvee allikavee aurustamisel saadud
Kasvavates taimedes nitriteid ei leidu. Viimased hakkavad taimedesse tekkima alles pärast saagi koristamist ja eriti siis, kui taimi hoida soojas, niiskes ja umbses ruumis või toas. Samaaegselt võivad nitritid tekkida taimedesse neid korduvalt soojendades. Nitritid kahjustavad vere punaliblesid, mille tulemusena viimased ei seo enam hapnikku ning inimesel tekib väsimus, hapnikupuudus, peavalu, halb enesetunne jm. Bioprotsesside tulemusena või toiduainete tehnoloogilisel töötlusel moodustuvad nitrititest ja amiinidest nitrosoamiinid, mis on vähkitekitava toimega. Nitrosoamiine on leitud paljudes toiduainetes, nagu suitsukalas, suitsuvorstis, lihakonservides. Lisaks leidub nitrosoühendeid ka tubakas ja tubakasuitsus. Konservliha praadimisel nitrosoühendite hulk kasvab järsult kõrgema temperatuuri tõttu. Nitriteid lisatakse
muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja füsioloogia (füsioloogiliste funktsioonide seostamine keemiliste protsessidega elavas) ja orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees) põimunud arengu resultaadina. Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb: · biokeemia on tuvastanud paljude tähtsate bioprotsesside molekulaarsed alused (valgu süntees, metabolismi põhirajad, makromolekulide funktsioonid jt) · biokeemia omab tähtsat osa meditsiini teiste teadusharude (füsioloogia, farmakoloogia, farmaatsia, endokrinoloogia jt.) arengus · biokeemia võimaldab uurida sügavuti biomeditsiini põhiprobleeme (rakkude diferentseerumine, kantserogenees, närvitegevus, mälu, immuunsus, apoptoos, biomembraanide funktsioneerimine, pärilikud haigused jne.) Biokeemia põhisuunad:
annaabi.ee 
