Kontaktseire ja kaugseire mõisted plussid ja miinused
) kontsentratsioone;
· maapinnal saame jälgida dektoonilisi liikumisi, topograafiat, temperatuuri,
albeedot, mullaniiskust, määrata taimestiku tüüpi ja seisundit, kaardistada muu
hulgas inimtekkelisi objekte nagu linnad ja teed;
· ookeanis saame määrata pinnareljeefi (määratud Maa gravitatsioonivälja ja
loodejõududega, kuigivõrd mõjutatud hoovustest), lainekõrgust ja lainete
energiaspektrit, värvust, mis on suuresti seotud planktoni bioproduktiivsusega,
akuutsest saastest on jälgitavad näiteks õlilaigud veepinnal;
· grüosfääris (jää ja lumega kaetud osa Maa pinnast) saab jälgida lume ja jää
seisundit ja paiknemist, liustike ja jäämägede liikumist jm.
See loetelu kaugseire võimalustest ei ole kaugeltki mitte ammendav, kuid annab aimu
sellest, et kaugseire üheks väga iseloomulikuks jooneks on tohutusuur andmehulk.
See on ühest küljest eelis, teisest aga puudus. Näiteks meteoroloogiliste parameetrite
annaabi.ee 
