Bioplastikud
teraviljakultuuridega, nt: polüoksidandid.
2. Biopõhjaga monomeerid, saadakse fermentatsiooni kaudu, järgneva
polümerisatsiooniga, nt: polüpiim hape.
3. Looduslikud, keemiliselt modifitseeritud, kuid säilitud biomassipõhjaga polümeerid, nt:
tsellüloosi polümeer. [6]
Ühtseid norme selle kohta, kui suur osa plasttoote lähtmaterjalist peaks olema taastuvast
ressursist, et seda võiks nimetada bioplasttooteks, ei ole. Küll on aga olemas teaduslikud
meetodid, mis võimaldavad mõõta teatud tootes sisalduvat „uuenevat süsinikku“.
Biolagunevuse ja kompostitavuse hindamiseks on olemas Euroopa standardid EN 13432 ja
EN 14995. [4]
5
Joonis 1. Plastiku liigid [5]
6
2. BIOPOLÜMEERIDE LIIGITUS
Suurem osa biopolümeere sisaldab polüaktiidhapet (PLA), polüvinüülalkohole (PVAL),
annaabi.ee 
