populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid KOOSLUS · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad samal ajal samas paigas koos mingil piiritletud territooriumil · Sünökoloogia (community ecology) e koosluste ökoloogia uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid ÖKOSÜSTEEM · Ökosüsteem abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna ühendus · Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku BIOSFÄÄR · Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht · Biosfäär laiemas tähenduses - kogu Maa sfäär, milles võib leiduda organisme või nende elutegevuse jäänuseid, st summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja elupaikadest
Biootiline tegurid – elus looduse tegurid st organismide vahelised suhted (nt kisklus, konkurents, sümbioos) Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid (nt metsade hävitamine, soode kuivendamine, keskkonna saastamine, servaefekt e ökoton (kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, sisaldab mõlema elemente ja seepärast on liigirikkam kui kumbki neist)) Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu Ökosüsteem – abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus (nt mereveeökosüsteem) Suktsessioon e. koosluste vahetus – nt katastroofi järel kooslused kadunud ja tekivad uued kooslused Rakuhingamine – kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks Generalistid – mitmesugust toitu kasutavad organismid (nt jänes sööb erinevaid taimi) Spetsialistid – kindlale toidule kohastunud organismid (nt koaalad, kes söövad ainult
Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres.
(4 taset) Valgusenergia – Kehalt kiirgavas valguses olev energia, näiteks päikeselt tulev energia. Taimed kasutavad päikeselt tulevat valgusenergiat ja muudavad selle keemiliseks energiaks. Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis. Ökosüsteem – süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt).
49. Troofiline tase –toitumistase. Organismid, mis kasutavad ühepalju muundumisi läbiteinud ainet ja energiat, kuuluvad ühele tasemele 50. Troposfäär - on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 10–16 km kõrgusele. ► Millest koosneb ökosüsteem? On ühel territooriumil olev elus- ja eluta looduse keskkond, mis on aineringe kaudu seotud, nt järv Koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (valgud, süsivesinikud, rasvad), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi, Koosneb kliimarežiimist, produtsentidest (autotroofsed organismid e peamiselt rohelised taimed), makrokonsumentidest e fagotroofidest (heterotroofsed organimsid), mikrokonsumentidest e saprotroofidest (bakterid a seened) Anorgaanilised ained Orgaanilised ained (valgus, süsivesinikud, rasvad), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi. Kliimarežiim
kehtivad kõigil tasandeil Populatsioon – sama rühm sama liiki isendeid, kes elavad kindlal ajal kindlas elupaigas (ristuvad omavahel). Kooslus (biotsönoos)– on kõik elusolendid, kes elavad kindlal ajal kindlas elupaigas ja on omavahel seotud. – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil Ökosüsteem – on kindlas elupaigas elavad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Ökosüsteem – abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna ühendus. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Biosfäär – on kogu maakera elukeskkond(Maad ümbritsev elu sisaldav kiht). Kõik ökosüsteemid kokku moodustavad biosfääri, mis on eluslooduse kõige kõrgem tase. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem planeedil Maa. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine
Sedavõrd aeglustunud, et Roomajad,kahepaiksed) Autoroofid-organismid, kes süneetsivad nähtavaid eluavaldusi pole Püsisoojased-kehatemp. Püsib ühtlasena eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. sõltumata välistemp.(linnud,imetajad) Heterotroofid-organismid, kes eluks Ökosüsteem e biogeotsönoos-on vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Mikroökosüsteemid(mädanev puutüvi) Bioproduktsioon-aja jooksul kogunenud Mesoökosüsteemid(mets,järv) orgaanilise aine hulk Makroökosüsteemid(kontinent,ookean) Ökoamplituud-teatud keskkonnatingimuse Globaalne ökosüsteem väärtuste vahemik, milles organism suudab Herbivoorid-taimetoidulised loomad elada.
Ökosüsteem Miks just ökosüsteem?Sest ökosüsteem tähendab kodupaika.See tuleb Itaalia keelsest sõnast ´´öko´´ mis tähendab kodu.Ökosüsteem on ju lindude,loomad,putukate,taimede ja seente koduks. Kui inimene muudab keskkonda, siis sellega kaasneb alati ökosüsteemi biootilise ja abiootilise komponendi vahelise tasakaalu muutumine. Enamasti kaasneb inimtegevusega ökosüsteemi lihtsustumine - elukeskkondi jääb vähemaks, organismide liigirikkus ja hulk väheneb. Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal. Igat sellist muutust võib tinglikult pidada reostuseks. Reostusest saab rääkida siis, kui inimmõju on sedavõrd tugev, et ökosüsteem vastab sellele teatud sisemiste ümberkorraldustega.
nõrgemad. Nt me ei suuda talvel ilma soojade riieteta õues olla · Iga teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada. Seda nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks ehk taluvusalaks Organismide omavahelised suhted · Organismide omavahelisi suhteid jaotatakse vastasmõju kasulikkusest ja kahjulikkusest lähtuvalt · Organisme mõjutavad tegurid ongi biootilise ökoloogilised tegurid · Biootlistest teguritest võib erladi välja tuua antropogeensed tegurid, mis on inimtegevuse mõju · Antropogeensed ttegurid mõjutavad meid ümbritsevat keskkonda üha enam (86 Tsernobõl) · Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm · Sümbioosis osalevad osapooled on sümbiondid o Nt seeneniidistik ja taimejuures. Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid ja seeneniidistik taimelt orgaanilisi aineid
uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana. Üldökoloogia uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Populatsioon rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ja ristuvad omavahel Kooslus kõik elusorganismid, kes elavad samal ajal samas paigas koos mingil piiritletud territooriumil Ökosüsteem abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna ühendus Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht Gaia hüpotees poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism Kõikide elusorganismide ühised tunnused 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed Aatom - molekul(vesi) - makromolekul(valk) - organel - rakk !elus
looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatsov 1944, Odum 1959). · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. · Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). · (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku · Biosfäär kasutatakse laialt maa ökosüsteemide koos funktsioneerimise mõistena; kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t
looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatsov 1944, Odum 1959). · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. · Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). · (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku · Biosfäär kasutatakse laialt maa ökosüsteemide koos funktsioneerimise mõistena; kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t
looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatšov 1944, Odum 1959). • Populatsioon – on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. • Ökosüsteem – süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). • (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku • Biosfäär – kasutatakse laialt maa ökosüsteemide koos funktsioneerimise mõistena; kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t
assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest. Hüdrosfäär- maakera veestikust moodustunud sfäär. Magnetosfäär- maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. Pikemalt o Millest koosneb ökosüsteem? - anorgaanilised ained; - orgaanilised ained (valgud, süsivesikud, rasvad, humiinained ) mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi; - kliimareziim; - produtsendid autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed); - makrokonsumendid ehk fagotroofid heterotroofsed organismid (peamiselt loomad mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); - mikrokonsumendid või saprotroofid (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning
see keemiliseks energiaks. 58. Ökonišš on populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis. 58.1. Fundamentaalne ehk põhinišš – eluks vajalike tegurite olemasolu; 58.2. Realiseerunud ehk tegelik nišš – reaalses keskkonnas kujunenud nišš. 59. Ökosüsteem on süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekanne) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe. Peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted. 60. Ökoton ehk servaala on kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis
37. Mille alusel otsustatakse Taylori järgi tegude moraalse õigsuse ja iseloomujoonte headuse üle? 38. Mida tähendab Taylori järgi väide, et elusolendid on teleoloogilised elu keskused? Neil on omaenda hüve. 39. Kellel või millel saab Taylori järgi olla seesmine väärtus (inherent worth?) Omaenda hüve omavaid entiteete nähakse nüüd seesmist väärtust omavatena. 40. Millised kriteeriumid määravad Aldo Leopoldi järgi teo õigsuse? “Asi on õige, kui see hoiab biootilise kogukonna terviklikkust, stabiilsust ja ilu. See on väär, kui tal on vastupidine toime.” 41. Kas loomade tapmine (nt küttimine ja kalapüük) võiks maa eetika järgi õigustatud olla? Kui, siis millisel juhul? Jah, teatud liiki loomi. Kontrastiks inimese eetikaga. Erinev moraalnestaatus kodu ja metsloomade vahel. 42. Mis eristab maaeetikat loomaeetikast? Võimaldab vastata ka sellistele keskkonnaküsimustele, mis teiste teooriate puhul välja jäävad (nt puutumata
ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. o taimekooslused o seenekooslused o loomakooslused o mikroorganismide kooslus o õhkkeskkond o vesikeskkond o muldkeskkond · Anorgaanilised ained; · Orgaanilised ained (valgud, süsivesikud, rasvad, humiinained), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi; · Kliimareziim; · Produtsendid autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed); · Makrokonsumendid ehk fagotroofid - heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); · Mikrokonsumendid või saprotroofid peamiselt bakterid ja seened, söövad surnud orgaanilist ainet
ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. · Keskkonnamahutavus- keskkonna kandevõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). · Ökoloogiline niss- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse 1)fundamentaalset põhinissi- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. · Fundamentaalne põhiniss- · Tegelik niss- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu.
tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. Keskkonnamahutavus- keskkonna kandevõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Ökoloogiline nišš- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse – 1)fundamentaalset põhinišši- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik nišš – reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Tegelik nišš- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu
Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutus, mille astmed on troofilised astmed. Ökosüsteemide muutumine: Tahtlikud – inimeste kasusaamise eesmärgil Tahtmatud: Osoonikihi hõrenemine Kõrbestumine Elukoosluste liigilise kooseisu vaesumine Kahjurite ja umbrohu mürgiresistentsus Tööstusmelanism Inimmõju ökosüsteemile: Kui inimene muudab keskkonda, siis sellega kaasneb alati ökosüsteemi biootilise ja abiootilise komponendi vahelise tasakaalu muutumine. Enamasti kaasneb inimtegevusega ökosüsteemi lihtsustumine -- elukeskkondi jääb vähemaks, organismide liigirikkus ja hulk väheneb. Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal 4. Eesti keskkonnakaitse Eestis tegelevad riiklikul tasemel keskkonnaprobleemidega Keskkonnaministeerium ning selle haldusalas olevad valitsusasutused Maa-amet, Keskkonnaamet ja
elupaigas elab ja hakkama saab.Ökoloogiline niss kirjeldab organismirühma reageerimist ressurssidele ja konkurentidele (näiteks ressursside olemasolul toimub organismi kiire kasv, eriti veel, kui kiskjaid, parasiite ja patogeene on vähe) ning kuidas see organismirühm omakorda mõjutab oma elukeskkonda. Nisse kirjeldatakse erinevate dimensioonidena või graafiku telgedena, kus kajastatakse erinevaid biootilise ja abiootilise faktorite muuteväärtuseid. Need erinevad tegurid võivad kirjeldada näiteks kindla organismi elu ajalugu, kasvukohta, troofilist taset ja levilat. Vastavalt konkurentse välistamise reeglile ei saa kaks liiki hõivata sama nisi samas keskkonnas pikka aega. -Ökoloogiline amplituudi mõte on sama nagu ökonissil, kuid vahe on dimensioonide arvus 36.Ökonissi liigitus- Ökoloogilisel nisil eristatakse fundamentaalset ja realiseerunud nisi. Esimesel puhul on tegu kogu
ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. 123. Keskkonnamahutavus populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad. 124. Ökoloogiline niss 1) populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2) liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituudide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt. 125. Fundamentaalne põhiniss tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks 126. Tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne. olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. 127. Mutatsioon kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus
elusorganismid ja keskkond (s.o. elutu loodus). Toitumisahel. Toitumisahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel. Kotkasrebanejänesrohi Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest vormist teise. Iga järgmisel kõrgemal toiduahela tasemel on saadaval järjest vähem kasulikku energiat. Ökoloogiline püramiid All on produtsendid, järgmine kiht on I astme konsument, siis II astme konsument ja siis III astme konsument. Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast. Veekvaliteedi näitajad: 1. Orgaaniline aine Biokeemiline hapnikutarvidus Keemiline hapnikutarvidus Üldsüsinik 2. Hõljuvaine 3. Toitained (biogeensed elemendid) Fosfor Lämmastik 4. Raskmetallid, toksikandid Hg, Cd, Cu, Zn, Pb PCB, PCT Kloororgaanilised ühendid Fosfororgaanilised ühendid Naftaproduktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus Koolera, kõhutüüfuse bakterid Viirused
Walteri reegel e. suhteline kasvukohapüsivuse ja biotoobivahetuse reegel kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asutab liik sellise kasvukoha (biotoobi), mille kohalikud tegurid (muld, ekspositsioon) kliima muutumise korvavad. 51. Autökoloogia uurib üksikorganismide ja keskkonna vahelisi seoseid 52. Ökoloogiline niss: 1) populatsiooni püsimiseks tarviklike keskkonnategurite olemasolu 2)liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituutide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt (fundamentaalne põhiniss ja realiseerunud e. tegelik niss) 53. Mutatsioonid: Mutatsioon kromosoomide struktuur või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel. b) mutageenide toimel tekkinud. Mutageenid: mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad
· Populatsioon Populatsiooni moodustavad rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ja ristuvad omavahel. · Liik Liigi määratlemine toimub paljude erinevate tunnuste abil: paljunemine, siseehitus, välisehitus, talitlus, genoom, nõudmised elukeskkonnale. 3 · Ökosüsteem Isereguleeruv süsteem. Abiootilise(eluta) ja biootilise(elus) keskkonna ühendus, mille moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku · Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht.
Füsioloogia - teadus, mis uurib organismide elutegevust. Geneetika - teadus, mis uurib organismide pärilikkust. Hulkraksetel sõltub organismi talitlus tema elundite ja elundkondade koostööst, mida reguleeritakse närvisüsteemi ja keemiliste signaalide kaudu. Liigi määratlemine toimub paljude erinevate tunnuste abil: paljuneminem siseehitus, välisehitus, talitlus, genoom, nõudmised elukeskkonnale. Ökosüsteem - Abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus, mille moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhtes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Eluslooduse süstemaatika: Takson - süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mitmete sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Taksonoomia - grupeerumine sarnasuse alusel. Taksonitel on ladinakeelsed nimed, liiginimi on kahesõnaline. Liikide ühendamisel korgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus ehk
Ülejäänud liigid kasvasid ühtemoodi hästi nii häiludes kui ka taimkattega aladel. Näide: fassilitatsioon võib olla ka liigisisene- turbasammalde (mätaste) viimine keskkonda, et seda taastada. Näide: fassilitatsioon läbi häiringu vähendamise- veekogu-äärsed Spartina vööd redutseerivad lainekiirust ligi 50%, stabiliseerides seeläbi kliburanna substraati. Kaudse fassilitatsiooni mehhanismid: biootilise keskkonna muutus (kaitse herbivooride vastu, tolmeldaja visiitide muutus, mulla mikrofloora muutus, konkurentide kõrvaldamine). 20. Fasilitatsiooni varieeruvus piki keskkonnagradiente ja mõju taimekooslusele. 21. Taimedevaheliste suhete lõpp-efekt (net-effect) ja selle varieeruvus (ajas, ruumis, taimede eluea jooksul). 22. Herbivooria ja selle tüübid, taimede strateegiad herbivooria mõju vähendamiseks. Püsiv vs esilekutustav kaitse.
Nimetas kohastumused evolutsioonilisteks strateegiateks ehk elukohastumusteks. dN/dt=rN(1-N/K) r biootiline potentsiaal ehk kui kiiresti suudavad paljuneda. K keskkonna kandevõime ehk N'i asümptood. r ja K vahel esineb lõivsuhe. r-strateegidel on lühike eluiga, suur järglase arv, vähene vanemhool, väike kehasuurus. K-strateegidel on kõik vastupidi. Evolutsioonil kaks erinevat suunda, üks suurema K suunas, teine suurema r suunas(suurema biootilise potentsiaali). Aine ja energia liikumine ökosüsteemides Selleks et liikuda ökosüsteemis peab aine olema immobiliseeritud ehk salvestatud. Seda tehakse orgaanilise ainena. GPP gross primary productivity ehk summaarne primaarproduktsioon. Osa GPP-st kulub kohe ära taimedele(hingamiseks), see mida teised loomad sellest saavad on NPP puhas primaarproduktsioon. Mõõdetakse näiteks J/m2a või g/m2s. Ookeani summaarne produktsioon on umbes kaks korda väiksem kui maismaal.
aktuaalsed ülesanded on seoses loodusvarade aruka kasutamise ja taastamisega ning keskkonna saastamise vähendamisega. Ökoloogiline niss (ehk ökoniss) näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga. Iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni eripära ökosüsteemis. Ökoloogiline niss on: 1) populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2) liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituudide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt. Eristatakse: a) fundamentaalset põhinissi tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e. tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne. olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab.
Oksüdatsiooniaste ringes ei muutu. P gaasilisena atmosfääris ei esine. Kõige enam litosfääris (ladestub settekivimites ja graniidikihis), biomass (organismides fosfaatidena). Jõuab atmosfääri veeringlusega (voolav vesi uhub settekivimitest fosfori välja). Biosfääri jõuab maakoorest (juurte, vee liikumise kaudu) – osa vooluveega siseveekogudesse – merre. Osa P soolasid sadeneb veekogudes pidevalt põhja. Vähesel määral ka vulkaanipursetega. Tagasi maale jõuab läbi biootilise tee: nt veelindudega. Merest mööda jõgesid maismaale liikuvad siirdekalad (nt särg). Abiootilise teega: maakerkimine. Fosforit on looduses taimede omastaval kujul väga vähe. Kohe kui liigub, siis seda seotakse ja võetakse tagavaraks. 25.Süsinikuringe. Süsihappegaasi ja metaani osa süsinikuringes. Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi ning mulla, kivimite ja veekogude
ekspositsioon) kliima muutuse korvavad. W. r-i erijuht on ennetamis-e Aljohhini reegel. 52. Kasvukoht 1. taime, seene v. substraadile kinnitunud looma asukoht elupaigas. Kasvukohta iseloomustavad keskkonnategurid. 2. taimekoosluse kasvukoht, sama, mis ökotoop. Ökoloogiline niss on- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse 1)fundamentaalset põhinissi- tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e . tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingumuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st
Ärevaks teeb fosfaatide esinemine paljude väikejärvede vees aastaringselt, mis kõneleb tasakaaluprotsesside rikutusest. Nendesse veekogudesse sissekantud fosfor jääbki funktsioneerima süsteemisiseses aineringes. Suur osa järve sattuvast fosforikoormusest koguneb veekogu põhjasetteisse, kust ta võib anaeroobsete keskkonnatingimuste korral uuesti lülituda aineringlusse. 9.Valik ökoloogilise seisundi biootilisestest näitajatest. Nende seletus. Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast. Biogeensete elementide hulga suurenemisele vees reageerib järve elustik. Olulised kvantitatiivsed muudatused kajastuvad eelkõige autotroofsete veeorganismide hulgas. Paljudes järvedes on rohkenenud vetikad ja selle tagajärjel oluliselt vähenenud vee läbipaistvus. Vetikate vohades tekib veekogudes teistele veeorganismidele ebasoodus hapnikureziim: vetikaterikas pinnaveekiht on hapnikuga üleküllastunud, alumistes veekihtides
katkemist ja areaali laienemist. Keskkonnamahutavus populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral kui need looduslikult uuenevad. K-e vastava populatsiooni keskmine iive võrdub nulliga. Reaalse populatsiooni arvukus kõigub tavaliselt k-e ümber. Ökoloogiline niss 1) populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2) liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituudide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt. Fundamentaalne põhiniss tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks. Tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Mutatsioon kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus
· Ühe aine või ressursi keskkonnamõjuga- ainevooanalüüs; · Ettevõtte keskkonnamõjuga- keskkonnaaudit; · Keskkonna riskidega- riskianalüüs; · Ei võimalda arvesse võtta kõiki keskkonnamõjusid. 4.6 Ökoloogiline jalajälg 8.0-8.1 Ökoloogiline jalajälg näitab seda nähtamatut (kaudset) materjalivoogu, mida toote valmistamiseks tegelikult kulub. Ökoloogilise seljakoti võib arvutada eraldi: · Abiootilise- mittetaastuva ressursi kohta · Biootilise- taastuvressursi kohta (vesi, õhk, mets) Ökoloogiline jalajälg on loodusele avaldatava koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik antud koormuse- saasteaine, ressursside, jäätmete taastootmiseks, saasteainete assimileerimiseks. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. · Kui jalajälg on < olemasolevast pinnast = SÄÄSTLIKKUS
2 4. KOOSLUSE TASE – Sünökoloogia/Kooslusökoloogia Koosluse moodustavad omavahel koos elavad populatsioonid Mõiste „eluskoosulus“ – A.D de la Malle 1825 „societe“ prantsuse keeles kooslus. Tegu on vanima ökoloogia terminiga. Koosluses elavad populatsioonid mõjutavad üksteist suuremal/vähemal määral. Kooslus elab kindlas abiootilises keskkonnas. Lisades kooslusele biootilise keskkonna – saame ökosüsteemi. 5. ÖKOSÜSTEEMI TASE – Süsteemi ökoloogia Ökosüsteem = kooslus + eluta keskkond - A.Tansley 1935 Süsteemi ökoloogias vaadatakse koos kõikvõimalikke aine/info jne voogusid, mis võivad organismi mõjutada. BIOOM – Sarnaste ökosüsteemide kogum üle terve maailma. „Bioom“ tähistab mingit sorti ökosüsteemi. Nt: tundra bioom Nt: meie elame 2 bioomi segus (piiril). Taiga ja nemoraalne (kõigi Eesti metsade)
Liikide arv on suur saartel, mis on suured ja mandrile lähedal. 115.Koevolutsioon ja „võidurelvastumine”? Koevolutsiooniks nimetetakse kahe või enama liigi teineteisest sõltuvat evolutsioneerumist ilma geneetilise materjali vahetuseta (eelnevalt on sellest juttu olnud ka liikidevaheliste suhete juures). Nii nagu liigid arenevad loodusliku valiku kaudu paremini sobima oma füüsikalisse keskkonda, evolutsioneeruvad nad ka vastavalt biootilise keskkonna muutumisele. Näiteks herbivoori ja tema toidutaime (-de), kiskja ja tema saaklooma (-de), mutualistlikes suhetes olevate organismide jne. koosevolutsioneerumine. Kui kaks liiki saavad kooseksisteerimisest kasu, võib nende koosevolutsioneerumist nimetada mutualistliküks koevolutsiooniks. Kui tegemist on antagonistlike suhetega, nagu herbivoori ja toidutaime, kiskja ja saaklooma või peremehe ja parasiidi vahel, on tegemist ühele poolele kahjuliku koosmõjuga. Sellisel puhul
.... konn- rästik/nastik- madukotkas. Troofilistest suhetest lähtub ka ökoloogiline püramiid ja ka selle reegel- igas järgnevas troofilises tasandis talletatakse 10% eelmise tasandi energiast, ülejäänud hajub. Ökoloogilisest reeglist tulenevalt: 1. Toiduahelad ei saa olla väga mitme lülide arvuga, 2. Iga eelneva lüli biomass peab oluliselt ületama järgmise lüli biomassi. II aineringed- elementide pooleldi suletud isloomuga ringlus abiootilise ja biootilise keskkonna vahel. Aineringeid saab jagada kahte gruppi: A.) aineringed millel on suur reservfond atmosfääris v hürdosfääris ning milles elemendi oksüdatsiooni aste muutub- neid aineringeid saab inimtegevus mõjutada väga suurte väljapaisatavate koguste ja pika aja jooksul. Nt: süsiniku (mingilmääral ka lämmastiku) ringe. B.) aineringed, millel on väike reservfond (peamiselt litosfääris), aineringe
närilistel. Lemmingutel esineb ka kord 12 aasta jooksul arvukuse plahvatuslik kasv kuni 100 korda; 910 aastased fluktuatsioonid on jäneselilvesel. b) periooditud: jänesed Austraaliasse, kartulimardikas meile. Ökoloogiline niss Ökoloogiline niss on: 1) populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2) liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituudide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt. Eristatakse: a) fundamentaalset põhinissi tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks; b) realiseerunud e. tegelik niss reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, parasiitide jne. olemasolul kujunev tingimuste kompleks; piirid, milles liik reaalselt elab. Mände on ainult osal neist aladest, kus ta veetagavara poolest kasvada saaks. Veetagavara on oluline
esile indutseeritud resistentsuse. Kasulikud endofüüdid võivad taime kasvu soodustada taimehormoonide hulga reguleerimise kaudu või aidata taimedel omastada mineraale või soodustada fotosünteesi. Kolmandaks endofüütide grupiks on latentsed patogeenid. Sellised endofüüdid võivad olla taimele tavatingimustes neutraalse või kohastust vähendava toimega, kuid ekstreemtingimustes kaitsta taime. Taimede kaitse biootilise ja abiootilise stressi vastu. Mutualistlikud bakterid võivad taimedes esile kutsuda indutseeritud süsteemse reistentsuse ehk ISR (induced systemic resistance) ning selle abil muuta taimed patogeenidele resistentsemaks. Tuntuimad bakteriperekonnad, mis kutsuvad ISR esile, on Pseudomonas ja Bacillus, kuid ka teistest perekondadest liigid võivad taimedes ISR esile kutsuda. Taimedele kasulikud bakterid kutsuvad kolonisatsiooni alguses
annaabi.ee 
