Tuulegeneratoreid, mis tuuleenergiat koguksid, saaks rajada rannikust veidi kaugemale merre, et need kedagi ei häiriks. Järgmine võimalus oleks kasutada päikeseenergiat, aga kuna Eestis on aasta jooksul päikest suhteliselt vähe, siis ei ole see kõige otstarbekam. Majade ja hoonete kütmiseks võiksid inimesed järjest rohkem hakata kasutama näiteks geotermaalenergiat või biomassienergiat, mis on taastuvad. Mina arvan, et Eestis oleks kõige õigem hakata kasutama rohkem tuuleenergiat(seda saab kombineerida ka teiste energiaallikatega) , kuna Eestis on aasta läbi suhteliselt tuuline ja kui tuulevaikse ilmaga energia akupankadesse salvestada on see ikkagi kasulik. Kuna Eestis on suhteliselt palju merejoont, siis saaks edukalt tuuleparke rajada just merre, et Eesti väikese pindalaga ökonoomselt ümber käia.
Järelikult jäi Saksamaale 516,1 miljardit kWh elektrit, kui energiavarusid mitte arvestada, siis oleks võimalik inimese kohta kasutada 6312,56 kilovatt-tundi elektrit. Mida suurem on elektrienergiatoodang inimese kohta seda arenenum on riik. Saksamaa on väga arenenud riik ja kui eelnimetatud rohelise energia plaan ellu viiakse, siis sealset energiamajandust enam eriti tõhusamaks ei saa muuta. Lisaks hüdro- ja tuuleenergiale võiks riik kasutada alternatiivenergiatest ka biomassienergiat ja toetada rahaliselt eramaju, kus soetatakse päikesepaneelid. Talvel ei tasuks päikesepaneelid ennast ära, sest siis pole valgusenergiat piisavalt. Kindlasti peaks riik jätma ka mingi tootmisviisi, mis ei sõltu loodusest, kui peaks juhtuma looduskatastroof, näiteks mõni tuumaelektrijaam alles jätta või osta energiat mujalt sisse.
1970 tõusis veidi tuumaenergia osatähtsus, kuid hakkas uuesti langema. 4. Selgita, miks kasut. taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid! Sest nende kasutamine on hetkel odavam ja nende kasutamiseks on olemas pikaajalised tehnoloogiad. 5. Milliseid energialiike nim. alternatiivseteks? Taasutvaid energialiike. Nt. maasisene soojusenergia, päikese-, tuule-, biomassi-, hüdro-, geotermaalenergia. 6. Milliseid alternatiivseid energialiike kasutatakse Eestis? Biomassienergiat. 7. Nafta transpordi eelised ja puudused. Nafta transport mööda torujuhtmeid Nafta transport tankeritega Eelised: Hoolduskulud väikesed. Vedu on pidev ja ühtlane. Eelised: Kaugveod üle ookeani. Suhteliselt odav suure Neid võib jarada pea-aegu kõikjale maismaale. veomahu tõttu. Puudused: Lekke puhul saastub pinnas, võib tekkida Puudused: Õnnetuste puhul saastuvad ookeanipiirkonnad, santaazioht
veeauru -- soojusreostus veekogudes, kuhu suunatakse reaktorite jahutusvesi -- tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed -- tuumajaama avarii korral väga suur radioaktiivne saaste, mis võib levida väga kaugele (kasutage näitena õpikus toodud Tsernobõli tuumakatastroofi ) -- rajamine nõuab suuri kapitalimahutusi -- julgeoleku ohud ENERGIAMAJANDUS. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD. PÄIKESE- JA TUULEENERGIA. Taastuvate energiaallikatena käsitletakse: tuuleenergiat, vee-energiat, biomassienergiat, päikeseenergiat, loodete ehk tõusu ja mõõna energiat, geotermaalenergiat. Taastuvate energiaallikate esmaseks allikaks on reeglina päikeseenergia, mis käivitab Maal terve rea protsesse. Nende protsesside käigus muundub Päikese kiirgusenergia teisteks energialiikideks. Päike kiirgab aastas Maale ~1500 miljonit TWh energiat, millest inimesed tarvitavad ära ligikaudu 100 000 TWh. Maale jõudvast päikeseenergiast muudetakse soojuseks ~47%, ~23% kulub vee
annaabi.ee 
