Adaptsioon- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine , sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogoline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused , mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisestn geograafilise isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni
Keskmisest luud lihased, eritus ja sigimiselundkond. Organite arenemine on induktiivne, mis tähendab, et ühtede teke tingib kohe teiste tekke. Postembrüonaalne e. pärastlooteline areng jaguneb 1) OTSENE ja 2)MOONDEGA. Otsese arengu korral koorub munast või sünnib täiskasvanud organismiga sarnane organism, nii arenevad roomajad, linud, inimene, imetajad. Moondega arenemine käib vaheetappidega. Selgroogsetest arenevad nii kalad kui kahepaiksed, selgrootutest enamus. Moondega arengu bioloogoline tähsus seisneb selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. See sodustab ka levikut. Vastsed elavad vabalt või parasiidina ja lõpuks on vastsestaadium aktiivse toitumise periood. Moodega areng jaguneb kaheks 1)Täismoone, mis täendab, et munast areneb vastne, sellest nukk ja nukust valmik, kes hakkab uuesti munema (asaliblikas). Kapsauss on vastne 2) Vaegmoondel jääb vajaka nukustaadium, seega areneb munast vastne ja vastsestvalmik (rohutirts) rohukonn. Arengujärgud on 1)
põletamisega. Maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud mitmekümned tuhanded hektarid. Kaasnevad põlevkivi põletamisega tuhamäed. Suurt saastet tekitab elektrijaamate korstendest väljuv lendtuhk.95% Eestis toodetakse elektrit põlevkivist. Saaste vähendamiseks tuleb piirata kaevandamist, sellel põhinevat elektritootmist. Peaks kasutusele võtma taastuvaid energiaallikaid. 3. Bioloogoline mitmekesisus ehk bioversiteed on kõigi antud alal leiduvate geenide, liikide, ökosüsteemide kogusumma. Iseloomustab maakera taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust.Geneetiline mitmekesisus on geenide liigi või populatsioonisisene varieeruvus.Liigiline mitmekesisus on liikide paljusus antud alal. Mida mitmekesisemad on elutingimused, seda rohkem liike on seal võimelised koos elama
annaabi.ee 
