inimorganismis / keskkonnas Kokkupuute ulatuse toote kasutamisel määravad ära: Aine kogus tootes ja selle kasutamise aeg Aine võime tootest "välja lekkida" Keskkonna ekspositsioon Heide toodetest ja protsessidest kogu elutsükli vältel määrab ära aine võimaliku koguse keskkonna eri komponentides Sõltuvalt aine omadustest, sh vastupidavusest eri keskkonnas saab hinnata püsivust ja jaotust Biolagunevus, füüsikalis-keemilised reaktsioonid Adsorbeerumisvõime, lipofiilsed omadused ... Hinnatakse kontsentratsiooni keskkonnas, sh. eluslooduses PEC (predicted environmental concentration) mg/l Inimese ekspositsioon Otsene kokkupuude heidetega töökeskkonna ja elukeskkonna kaudu Kaudne kokkupuude elukeskkonna (saastunud vesi, õhk ...) ja toidu kaudu (nn. sekundaarne mürgisus) Hinnatakse ekspositsiooni teid, metabolismi ja organismist väljutamise määra
kõrgmolekulaarne polüesteer. Piimhapet ennast on üsna lihtne toota samadest toormetest (sukrupeedist, suhkruroost, ka maisist ja nisust) kui etanooli, PLA polümeriseerimine on aga keerukas ja kallis. Piisavalt suure molekulmassiga plasti osatakse saada ainult laktiidist, mis on väga ebapüsiv ning säilib vaid veevabas keskkonnas. PLA omahind on PE omast vähemalt kuus korda suurem. Seetõttu ei suuda PLA, hoolimata oma biolagunevusest, asendada laiatarbeplaste. PLA- plasti biolagunevus põhineb materjali suhtelisel keemilisel ebastabiilsusel, toimudes algul niiskuse ja temperatuuri toimel ja jätkudes oligomeersete piimhappeestrite mikrobioloogilise lagunemisega. See tähendab, et PLA on kompostitav. Polühüdroksüaklanoaadid (PHA, PHB, PHBV, PHBH) hõlmavad väga suurt ja mitmekesist rühma hüdroksülkarboksüülhapete polüestreid. PHA- d on bakterite sünteesitavad varuained, mis on looduses laialt levinud. PHB on väga heade omadustega bioplast, mis on
annaabi.ee 
