Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Leevika Vilja Juhendaja:Ülle Toots Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013, põhieesmärkidega: · Vähendada prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulka kooskõlas Jäätmeseadusega · Taaskasutada maksimaalne kogus tekkivatest biolagunevatest jäätmetest kaubalise väärtusega toodangu saamiseks (energia, tooraine, orgaanilised väetised jm.). Töö sisuks on: · biolagunevate jäätmete käitlemise hetkeseisu analüüsimine riigis; · võimaluste leidmine säästliku jäätmekäitluse eesmärkide saavutamiseks biolagunevate jäätmete käitlemisel;
nädalas põhjalik pesu ja desinfitseerimine ja selle eest vastutaja nt koristaja. Lisa jäätmenõude ja mahutite puhastamise, pesemise ja desinfitseerimise kord ettevõtte pesemise- ja desinfitseerimise plaani (vt ptk 1.8) Kui ettevõte ise ei tühjenda jäätmekonteinereid, siis jäätmeplaani juurde lisa koopia lepingust jäätmete äraveo eest vastutajaga, kus on kirjas ka jäätmekonteinerite tühjendamise sagedus. Ettevõtete puhul on lähtutud sellest, et biolagunevate jäätmete töötlemisega võiks alustada reoveesette ning toidujäätmete (jms tõenäoliselt hästi lagundatava materjali) kompostimisega. Erinevate stsenaariumite puhul on lähtutud kahest võimalusest: ettevõtte valmisolekust biolagunevaid jäätmeid ise töödelda või neid koguda eraldi teistest jäätmevoogudest ning mittehuvitatusest vt. tabel 3-3. 43 Tabel 3-3 Ettevõtetes tekkivate biolagunevate jäätmete töötlemise (kompostimine) soovituslik skeem
On ilmselge, et jäätmed ning nende käitlemine on globaalne probleem. Sellest tulenevalt peaks igaüks meist seda täie tõsidusega võtma ning sellele lahendust otsima tagajärgede lahendamisele ennetavalt mõeldes. 2. BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED , NENDE LIIGID JA KÄSITLUSMEETODID Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt (vaba hapnikuga või ilma selleta) lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp. Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad aia- ja pargijäätmed, puit, reoveed ning loomaväljaheited. Biolagunevad jäätmeliigid: · Orgaanilised jäätmed- puu-ja köögivilja koored ja söögiks kõlbmatud osad , muud köögijäätmed, aiajäätmed (ka puulehed ja niidetud rohi, mida ei tarvitata loomasöödaks), tselluloosi baasil toodetud niiskete toodete jäätmed (pabertaskurätikud, laste mähkmed, paberköögirätid), siia hulka on arvatud ka org.
Tallinna teeninduskool Biojäätmete käitlemine Eestis Iseseisev töö Liisi Iling T11K 2009 Sisukord Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine. · Korraldatud jäätmeveo piirkondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi konteinerisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. · Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasutada musta või läbipaistmatut kilekotti. · Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Mary-Liis Poom Juhendaja:Ülle Toots Sisukord · Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine lk.3 · Jäätmekäitlus lk4 · Ohtlikud jäätmed ja prügivedu lk5 · Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained lk 6 · Eesti on tegelikult puhas Riik lk7 Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine Korraldatud jäätmeveo piir kondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi kontein erisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. Biolagunevad jäätmed tuleb
........................................................................................................3 Kuidas prügi sorteerida?.............................................................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse tuleb panna:...............................................................................4 Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna:.............................................................................4 Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:................................................................4 Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:.............................................................5 Pakendikonteinerisse tuleb panna:.........................................................................................5 Pakendikonteinerisse ei tohi panna: ......................................................................................6
Majapidamispaberit; Kasutatud pabernõusid; Kartongist joogipakendeid, kilet; Foolium- ja kopeerpaberit. NB! Konteiner paberi ja kartongi jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 5 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib. Vähema kui 5 korteriga elamutes ja eramajades tuleks vanapaber viia jäätmejaama või andma üle jäätmevedajale või -käitlejale. Biolagunevad jäätmed Biolagunevate jäätmete mahutisse tuleb panna: Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. Toataimed ja lõikelilled. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: 2
tavajäätmed (olmejäätmed, saastamata pakendijäätmed, reoveesete tellised jm). Jäätmekavaga mittehaaratud jäätmed ja heited: heited õhku ja vette (reovesi), radioaktiivsed jäätmed, lõhkeainejäätmed, loomsed jäätmed ja sõnnik. Territoriaalselt haarab jäätmekava kogu riigi territooriumi. Käsitlusala haarab ka jäätmealase rahvusvahelise koostöö, jäätmete sisse- ja väljaveo jm. Mainitud perioodil peab tegema otsustava läbimurde biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamisel prügilatesse ladestatavates olmejäätmetes alates 16. juulist 2010. a ei tohi seeolla üle 45 massiprotsendi ja alates 16. juulist 2013. a üle 30 massiprotsendi (vt jäätmeseadus§ 134 (RT I 2004, 9, 52)). Nimetatud biolagunevate jäätmete osatähtsus on tuletatud Euroopa Nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta sätestatud eesmärkidest, kus aluseks on võetud 1995. a tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogus.
Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna: · Määrdunud või vettinud paberit ja pappi; · Majapidamispaberit; · Kasutatud pabernõusid; · Kartongist joogipakendeid, kilet; · Foolium- ja kopeerpaberit. Konteiner vanapaberi ja pappi jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 5 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25 kg nädalas. Vähema kui 5 korteriga elamutes ja eramajades tuleks vanapaber viia jäätmejaama. Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: · Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. · Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. · Toataimed ja lõikelilled. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:
Patareisid ja akusid saab tasuta üle anda või visata spetsiaalsetesse konteineritesse nendes kauplustes, kus just sellist liiki tooteid müüakse. Olmejäätmevedu korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus (vald, linn). Prügiveoks tuleb sõlmida leping kas kohaliku omavalitsusega või tema poolt valitud ettevõtjaga, kes teostab jäätmekäitlust ja -vedu Biolagunevad jäätmed Biolagunevaid köögi ja sööklajäätmeid tuleb koguda eraldi konteinerisse! Konteiner biolagunevate jäätmete jaoks peab olema kinnistul kus on vähemalt kümme korterit, väljaarvatud korraldatud jäätmeveo vanalinna piirkonnas. Konteineri saamiseks tuleb pöörduda oma piirkonna jäätmevedaja poole. Konteineri määrdumise vältimiseks on võimalik vedajalt tellida biolagunevast materjalist vooderduskott, mis paigaldatakse pärast igat tühjendamiskorda. Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti
läheduses asus ka klaaspakendi kogumiskonteiner. Kesklinnas oli samuti kõige suurem osakaal klaaspakendil (89,39%), viimase põhjenduseks toodi eelkõige kogumiskonteineri tüüp (1500 l metallkonteiner), mille ringikujuline avaus raskendab suuremate pakendijäätmete sisestamist. Plastpakendi osakaal segapakendijäätmetes oli tunduvalt kõrgem eelkõige Annelinna piirkonnas. 2.3 Biolagunevad jäätmed Biolagunevate toidujäätmete iseloom on teistest jäätmetest veidi erinev (üldjuhul määrivad, hakkavad kiiresti haisema, talvel külmuvad kiiresti jms), seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete konteinereid tühjendada vähemalt korra nädalas ning iga konteineri sisse paigaldatakse spetsiaalne biolagunev vooderduskott. Aia- ja pargijäätmete puhul on tegemist hooajaliselt tekkivate jäätmetega, mida võib kompostida majapidamiste juures või viia need spetsiaalsele orgaaniliste jäätmete
Kui aga olmejäätmeid mingil põhjusel tekkekohas sortida ei saa või on sorditud jäätmed kogumise ja veo käigus segunenud, siis tuleb need kindlasti sortida enne prügilasse ladestamist.Jäätmete tekkekohas sortimine ja liigiti kogumine on selle poolest eelistatum, et tagab taaskasutatavate jäätmete kõrgema kvaliteedi ja parema taaskasutamisvõimaluse. Jäätmekäitlusettevõttesse jõudnud jäätmed on segunenud biolagunevate jäätmetega ,mis määrivad ja rikuvad, muutes materjalide taaskasutamise raskeks või isegi võimatuks. Eraldi tuleb koguda vähemalt neli liiki jäätmeid : · vanapaber ja kartong · pakendid · biolagunevad aia-ja haljastusjäätmed · ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed on: Akud; Patareid; Õlid,
kompostimist); 1.2. suunata jõulisemalt jäätmete sorteerimist tööstuses, teeninduses ja ettevõtluses, et vähendada prügilasse suunatavate olmejäätmete kogust; 1.3. laialdasemalt propageerida ja suunata olmejäätmete sortimist kodumajapidamistes; 1.4. kindlustada olmejäätmete käitlemise teenusega kõik jäätmetekitajad; 1.5. vähendada olmejäätmete ohtlikkust, rajada ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik; 1.6. biolagunevate jäätmete ladustamise vähendamine; 1.7. arendada välja jäätmekäitluskeskused, korrastada olemasolevad prügilad ja rajada tavajäätmeprügilaid; 1.8. sulgeda nõuetele mittevastavad tavajäätmeprügilad; 1.9. vähendada olmejäätmete hulka: · tarbime kõik ostetu; · loobuda kilekottide kasutamisest, sellisel määral nagu võimalik; · vältida plast prügikottide kasutamisest. 2. OHTLIKUD JÄÄTMED 2.1
negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega:jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, 3 tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk- järgulisele tõusule ning uute taaskasutusmeetodite mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine intensiivsele arendamisele. Taaskasutuse kõrval muutub järjest olulisemaks jäätmetekke vältimist/vähendamist toetatavad tegevused, mis aitavad kaasa majanduskasvu ja jäätmetekke omavahelise seose katkestamisel.
Taimsete jääkide (suhkruroo-, puuviljatööstusejääkide) baasil. Segatakse bensiiniga. E85 sisaldab etanooli, põhjamaades propageeritakse, aktsiisid väiskemad c) vesiniku tootmine- tulevikukütusena 5) Keskkond a) reoveepuhastites (aktiivmuda, bakter pindkiled b) jääkõlireostuste likvideerimisel (mahajäetud sõjaväebaasid, vanad katlamajad jne) c) indikaatorbakterid (soolekepike- E.Coli- tema olemasolu viitab fekaalsele reostusele) 6) Tehnoloogia a) biolagunevate plastmasside tootmine (plastide valmistamine bakterite piimhappest) b) metallide eraldamisel maakidest (nikli, vase, uraani tootmine) (muudavad oksüdatsiooniastet ja metallid eralduvad ehedal kujul) 7) või c) Sõjanduses (bakterioloogiline relv)- Kopsukatk 1. Joonise tasandil võrdlus spoori teke ja bakterite paljunemine (kumb on kumb) 2. Bakterhaiguste eristamine loetelust 3. Nimetage 4 eri valdkonda (protsessi), milleks inimene baktereid kasutab (ei tohi kattuda)
novembril 1991 • 2003.a. maikuuks oli reoveepuhastuse kompleks täienenud aeroobsete stabilisaatorite võrra ning paigaldati muda veetustamise seadmed. (veetustamine on vee eraldamine keemilises reaktsioonis) • 2011.a. valmis eelmise reoveepuhasti kõrvale uus SBR tüüpi puhasti ning rajati jäätmekäitluskompleks, mis hõlmab kogu Saare maakonna mudatöötlust, rasvapüünisejäätmete, biolagunevate ainete ja muude anaeroobses kääritis töödeldavate jäätmete käitlemist. Vee ja kanalisatsiooni jaotusvõrk • Kuressaare linna ning LääneSaare valla Kudjape aleviku ja Laheküla, Upa ja Sikassaare küla vee ja kanalisatsioonitorustikud moodustavad ühtse süsteemi. • Puhas joogivesi jõuab sellesse süsteemi Unimäe veetöötlusjaamast ning reovesi suunatakse Kullimäel asuvasse reoveepuhastisse.
Segapakendi kogumiskonteinerid on paigaldatud ka Assamalla, Porkuni ja Vajangu küladesse ning Sääse alevikus. Tamsalu vald korraldab igal aastal kevadel (vajadusel ka sügisel) elanikele ohtlike jäätmete kogumisringi, mis läbib kindla graafiku alusel valla suuremaid asustatud punkte. Vald on likvideerinud ümberkaudsetes metsatukkades mitmeid isetekkelisi prügilaid ning kutsunud korrale paljusid prügiga keskkonda reostavaid kodanikke. Biolagunevate jäätmete kogumiseks on välja ehitatud komposteerimisväljak Tamsalu reoveepuhastusjaama territooriumile. Inimesi tuleb rohkem informeerida prügiveoteenuse võimalustest ja samuti elanike kohustustest omada prügikonteinereid ning vajadusest olmeprügi liigiti kogumisest. Haljastus ja heakord : Haljastuse ja heakorra eest vallas vastutab vallale kuuluv kommunaalettevõte Tamsalu Kommunaal. Oma hallatavate korterelamute ümbruse heakorra eest vastutab AS Tamsalu Kalor või loodud majaühistu
Paljud prügimäed on suletud ning Eestisse on rajatud palju uusi jäätmekäitluskeskusi. Samuti on väga edukas olnud pakendijäätmete kogumissüsteem ning on arendatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Paranenud on ka jäätmevedu suvilapiirkondades ning Eestisse on rajatud palju ohtlike jäätmete kogumispunkte. Suurem osa Eestis tekkivatest jäätmetest ladestatakse siiski prügilatesse, kuid biolagunevate jäätmete osakaal on tunduvalt vähenenud. Enamasti ladestatakse prügilatesse ainult kasutuskõlbmatu prügi. Olmejäätmete hulgas ei tohi olla üle 15% biolagunevatest jäätmetest, milleks on eelkõige köögi- ja aiajäätmed. Ülejäänud biolagunevad jäätmed põletatakse. Kõik Eesti prügilad vastavad õigusaktide nõuetele ning samuti prügilagaasi tootmine. Rajatud on ka uusi prügilaid, kus jäätmeid töödeldakse. Õigusaktide nõuetele mittevastavad prügilad on
Plastik jäätmete kogus on väga suur, kasvab kiiresti, sest kasutatakse igalpool ja ei lagune looduses. Plastikuga seotud keskkonna probleemid - Loomad jäävad kilerõngastesse sisse . - Loomad peavad plastiku eksiklikult toidusks. Bioplastik Termin bioplast kasutatakse kahesuguste plastide puhul: • nende puhul, mis põhinevad taastuvatel ressursidel, st et fookus on materjalil, millest plast valmistatakse; • biolagunevate ja kompostitavate puhul, kui fookus on toote biolagunevusel. Need plastid võivad põhineda nii taastuvatel (bioplastid) kui ka mittetaastuvatel (fossiilsetel) ressursidel. • Biolagunevuse ja kompostitavuse hindamiseks on olemas Euroopa standardid EN 13432 ja EN 14995. Bioplastik Bioplastid võivad seega • põhineda taastuvatel ressursidel ja olla biolagunevad; • põhineda taastuvatel ressursidel ja bioloogiliselt mitte laguneda;
Segapakendid saab viia segapakendijäätmete konteinerisse tasuta. Paber- ja pappjäätmeid saab viia paberi- ja papijäätmete konteinerisse; võib põletada ka koduses ahjus, kuid jäätmete kütteväärtus on tunduvalt väiksem kui nende väärtus ümbertöötlemisel; konteinerisse viia saab tasuta. Biolagunevad jäätmeid saab komposteerida piisava ruumi olemasolu korral oma aias täiesti tasuta, korteriühistutel on mõistlik tellida eraldi biolagunevate jäätmete konteiner, mille tühjendusvedu on oluliselt odavam kui segaolmejäätmetel. Aia- ja haljastusjäätmeid saab komposteerida samuti piisava ruumi olemasolu korral oma aias või viia tasuta jäätmejaama. Ohtlikke jäätmeid sealhulgas patareisid, akusid, kemikaale, nende pakendeid saab viia jäätmekogumispunkti või jäätmejaama. Patareisid ja akusid võetakse vastu ka bensiinijaamades ja kauplustes tasuta
nii, et vajadus isikliku auto omamise või selle kasutamise järele oleks minimaalne. Ostes kaupu ja teenuseid, mille tarbimisega kaasneb võimalikult vähe jäätmeid või on tekkivaid jäätmeid võimalik taaskasutada (materjalina või energiana), olete juba andnud panuse jäätmete vähendamisse. Prügi sorteerimine ei võta ilmtingimata kaua aega ega ole keeruline. Lisaks segaolmejäätmete prügikastile leidke koht pakendite hoidmiseks, väiksem anum biolagunevate jäätmete kogumiseks, eraldi kastike vanapaberile ning kui vaja ka ohtlikele jäätmetele. Allikad: 1) http://www.vabaharidus.ee/public/files/koolituskeskus/saastev_areng_oppematerjal.pdf
plastiknõud. Üheks väga laialtkasutatavaks pakendimaterjaliks on plastik jogurti- ja kohvitopside näitel. Kuna suurus ja materjal on kaks põhilist faktorit taaskasutuse seisukohast, siis mida väiksem toode ja mida rohkem materjale selles kasutatud on, seda raskem on seda järeltöötleda. Lahendusena on mõned ettevõtted alustanud oma pakendite ümberkujundamist. Samuti pakuvad kohvikud taaskasutavaid topse. Teise variandina on kasutuse võetud biolagunevad pakendid. Samas on biolagunevate pakenditega omakorda probleem. 2011. aastal Ameerika Ühendriikides mittetulundusühingu GreenBlue koostatud raporti kohaselt on biolagunev prügi avaldamas hoopis negatiivset mõju kasvuhoonegaaside tõusuna. Kuigi paljudel prügimägedel on olemas seadmed prügist tekkivate gaaside püüdmiseks, siis reaalsuses jõuab atmosfääri umbes 30 % metaani ja CO2 segu, mis aitab globaalsele kliimasoojenemisele ühe ühiku kohta 25 korda rohkem kaasa kui tavaline süsihappegaas
Kui 2003. aasta algul tegutsenud 59 prügilast vastas nõuetele vaid kolm, siis 2006. aasta lõpuks olid need arvud 30 ja kaheksa. Viie viimase aasta jooksul on alustanud tööd kolm uut kaasaegset piirkondlikku tavajäätmete prügilat: Uikala, Tallinna ja Paikre prügilad. Uute prügilate rajamisega arendatakse välja kompleksne jäätmekäitlus, kus lisaks jäätmete ladestamisele toimub ka jäätmete liigiti vastuvõtt ja biolagunevate jäätmete kompostimine. Suletud on arvukalt vanu nõuetele mittevastavaid prügilaid (suuremad neist Tallinnas Pääsküla prügila, Jõhvis Kotinuka ja Pärnu prügila sulgemine). Eriti ulatuslikud tööd on tehtud Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimiseks. Rajatud on 15 jäätmejaama, kus toimub jäätmete vastuvõtt ja nende edasine suunamine taaskasutamisele või ladestamiseks prügilasse. Aastail 20032006
kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus. (4) Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse. (5) Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. (6) Jäätmete taaskasutamismoodus võib hõlmata üht või mitut taaskasutamistoimingut. (7) Jäätmete taaskasutamistoimingute nimistu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. § 21. Jäätmetekke vältimise üldnõuded
18. Bakterite ja GM-bakterite kasutamine biotehnoloogias. Vastus: Tööstuses (lisatakse pesupulbritele Toiduainetööstuses: laktaas, kümosiin, suhkrusiirup tärklisest, toidupaksendajad, värvained (beeta-karoteen), maitsetugevdajad (Na-glutamaat) Biokütus: metaan (sigala läga, prügimägeda jäägid, biopuhastite jäägid - lagundatakse bakterite abil) Keskkonna puhastamisel: jäätmete lagundamisel, pinnase biotervendamine e bioremediatsioon, biolagunevate vahendite kasutamine keskkonnast jäätmete eemaldamiseks (fenool, nafta) Materjalitööstuses: bioplast 19. Mis piirab GM-bakterite kasutamist keskkonna puhastamisel? Vastus: GM baktereid kasutamis keskkonna puhastamisel ei lubata, kuna ei teata, kuidas edasi käituvad. 20. GM-toit. Millal peab GM-toit olema märgistatud? Vastus: Toit, mille toormeks on kasutatud GM-organisme. EL-peab olema märgistatud, kui sisaldab 1% voi enam GM organisme
tagasi. Segapakendid saab viia segapakendijäätmete konteinerisse tasuta. Paber- ja pappjäätmeid saab viia paberi- ja papijäätmete konteinerisse; võib põletada ka koduses ahjus, kuid jäätmete kütteväärtus on tunduvalt väiksem kui nende väärtus ümbertöötlemisel; konteinerisse viia saab tasuta. Biolagunevad jäätmeid saab komposteerida piisava ruumi olemasolu korral oma aias täiesti tasuta, korteriühistutel on mõistlik tellida eraldi biolagunevate jäätmete konteiner, mille tühjendusvedu on oluliselt odavam kui segaolmejäätmetel. Vanu ravimeid saab viia tasuta tagasi apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlikke jäätmeid sealhulgas patareisid, akusid, kemikaale, nende pakendeid saab viia jäätmekogumispunkti või jäätmejaama. Elektroonikajäätmeid ja vanu rehve saab viia poodi, kust kavatsetakse osta uued. Kui ei ole kavatsust uusi osta, peaks viima need lähimasse
See tähendab, et on vajalik põlemisgaaside põhjalik puhastamine. Järgi jääv materjal ikkagi vaja ladestada. Oluline on ka märkida, põletamisel säilivad põletatavas materjalis olnud ohtlikud saasteained. Põletustehaste loomine kulukas. Eestis tegeleb jäätmekütse toomisega ettevõte OÜ Ecocleaner ning jäätmepõletustestest Iru, Väo ja Tartu masspõletustehased, Kunda Nordik Tsement, AS Epler&Lorenz ning AS Fibo. Biolagunevate jäätmete käitlemine Biokäitlus on orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, mille eesmärgiks on komposti saamine ning prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine. Biokäitlus ei ole odav, sorteerimine kulukas. Saadav tulu on sageli vaid kaudne. Kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Biolagunevate jäätmete töötlemiseks erinevaid võimalusi
niitmis- ja riisumisjäägid, puulehed, lilled jne. Orgaanilise materjali valisime põllumajanduslikel eesmärkidel, saamaks antud komposte seal ära kasutada, kas väetisena, kasvusubstraadi koostisosana või muu sellisena. 4 Kompostimise lähtematerjalide kogumine Jäätmete kasutamine EL direktiividest ja jäätmeseadusest tulenevad on prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete koguste vähendamine ja kohalikele tingimustele vastava jäätmekäitlussüsteemi väljaarendamine üks põhi eesmärke. Jäätmeseadus on määranud jäätmete taaskasutamistoimingud, millest kõige alternatiivseim ongi taaskasutamine ise. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille alla kuulub ka kompostimine kui jäätmete bioloogiline ringlussevõtt ning seda tuleb eelistada jäätmete ladestamisele. Alates aastast 2004
anda need jäätmekäitlejale üle juba liikide kaupa. Kui aga olmejäätmeid mingil põhjusel tekkekohas sortida ei saa või on sorditud jäätmed kogumise ja veo käigus segunenud, siis tuleb need kindlasti sortida enne prügilasse ladestamist. Jäätmete tekkekohas sortimine ja liigiti kogumine on selle poolest eelistatum, et tagab taaskasutatavate jäätmete kõrgema kvaliteedi ja parema taaskasutamisvõimaluse. Jäätmekäitlusettevõttesse jõudnud jäätmed on segunenud biolagunevate jäätmetega (nt toiduained), mis määrivad ja rikuvad, muutes materjalide taaskasutamise raskeks või isegi võimatuks. Ka enamuse EL liikmesriikide praktika olme- ja nendesarnaste tavajäätmete taaskasutuse edendamisel on suunatud siiski teatud jäätmeliikide tekkekohas liigitikogumisele. Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: · elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis
*Torma prügila- 2002. aastast tegutseb Jõgevamaal üks prügila euronõuetele vastav Torma prügila; pindala 2,6 ha. *Uikala prügila-prügila alustas tööd 01.jaanuaril 2002.a; projekteeritud aastane ladestusmaht on 25 000 t/aastas ja prügila täitumisaeg 32 aastat. *Paikre prügila-on avatud alates 09.juunist. 2006 a.ning võtab vastu olmejäätmeid, ehitusjäätmeid ja ohtlikke jäätmeid. Biolagunevad jäätmed *Biolagunevate jäätmete lagunemine prügilates põhjustab kasvuhoonegaaside ning potentsiaalselt mürgise nõrgvee teket, mis teatud olukorras võib vabaneda ja saastada ümbruskonda. EL nõuded: *16. juuliks 2009.a peab vähenemine ulatuma 50 massiprotsendini sellest biolagunevate olmejäätmete üldkogusest, mis tekkis 1995.aastal *16. juuliks 2016.a peab vähenemine ulatuma 35 massiprotsendini sellest biolagunevate olmejäätmete üldkogusest, mis tekkis 1995. aastal. Jäätmete põletamine
taaskasutamisele. Jäätmekäitluskeskus hakkab toimima ka piirkondliku jäätmejaamana. Kuigi elanikel tekkivate ohtlike jäätmete ja mitmete taaskasutatavate jäätmeliikide esmane kogumine võib toimuda suuremates asulates, korraldatakse elektroonikaromu, kasutatud rehvide, vanametalli, ehitusjäätmete jm sarnaste jäätmete liigiti kogumine Polli jäätmekäitluskeskuse baasil. Kompostimisplatsi saab kasutada piirkonnas tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimiseks. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses Naised KOKKU Mehed Eelkooliealised 99 6% 76 4% 175 5% Kooliealised 162 9% 155 9% 317 9% Tööealised 1220 68% 956 53% 2176 60% Pensioniealised 319 18% 621 34% 940 26%
BaO, PbO, K2O sisaldus on suurem või võrdne 10% Muud märgid Tootel on 2 aastane garantii Toote materjal või pakendi materjal on ümbertöödeldav Ühekordselt kasutatava toidunõu materjali märk (polüpropüleen Raskestipurunevate klaasnõude märk. Eriti tugev nõu. Märgistus näita, et toode sobib toidunõuks(metallnõude ja plastnõude puhul) Kaetud seest mittenakkuva kattega Biolagunevate toodete märgistus. Annab seega infot prügikäitlejatele ja loob kuvandi toote imagost tarbijale Mitte kasutada nõude puhastamiseks abrasiivainet sisaldavaid tooteid Nõu sobib serveerimiseks Kasutage palun pajakindaid Kontrollitud ohutus. Märk pannakse tootele või pakenditele. CE märgistus on kohustuslik nii Euroopa siseturul kui ka rahvuslikel turgudel Euroopas. Purunev kaup
Sirje Mets 23 Muud märgid Tootel on 2 aastane garantii Toote materjal või pakendi materjal on ümbertöödeldav Ühekordselt kasutatava toidunõu materjali märk (polüpropüleen) Sirje Mets 24 Raskestipurunevate klaasnõude märk. Eriti tugev nõu. Märgistus näita, et toode sobib toidunõuks (metallnõude ja plastnõude puhul) Kaetud seest mittenakkuva kattega. Biolagunevate toodete märgistus Annab seega infot prügikäitlejatele ja loob kuvandi toote imagost tarbijale Sirje Mets 25 Mitte kasutada nõude puhastamiseks abrasiivainet sisaldavaid tooteid Nõu sobib serveerimiseks Kasutage palun pajakindaid Sirje Mets 26 Lubatud toiduga kokkupuutuvad materjalid toiduga Toidunõu märk nii metallnõude kui plastnõude puhul. Kontrollitud ohutus. Märk pannakse tootele või pakenditele. CE märgistus on
peamiselt toiduainete pakendamisel, sest sellel on madal hapniku, õlide ja tahkete rasvaainete, ka bakterite läbilaskevõime. Puhas tsellofaan oli algselt siiski veeaurule läbitav, mis piiras selle materjali rakendust, kuid hiljem see puudus kõrvaldati. Tsellofaan esindab üht esimest tehiskilet, mis on soodsates tingimustes täielikult biolagunev ja mille valmistamiseks on kasutatud looduslikku polümeerset ainet – tselluloosi. Palju muret on biolagunevate plastkottide säilitamise, taaskasutamise, eriti aga regranuleerimisega. Kahjuks on kaubandusvõrku tekkinud nn okso-biolagunevad plastid, näiteks okso-biolagunevast polüetüleenist kilekotid, mida reklaamitakse kui biolagunevaid ja isegi kompostuvaid, mis tegelikult ei vasta ühelegi biolagunemise ja veelgi vähem kompostuvuse standarditega kehtestatud nõuetele. 6. Pakendamismeetodid, tarbija nõudmised.
alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk-järgulisele tõusule ning uute taaskasutusmeetodite mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine intensiivsele arendamisele.9 8 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et.pdf, Euroopa komisjoni kodulehekülg, ,,Muuda maailm puhtamaks!", Maa. 9 http://www.envir
elanikelt olmes tekkinud taaskasutatavate jäätmete vastu võtmiseks. Ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik on samuti täienenud jäätmejaamade ja uute kogumispunktidega. Kuigi omavalitsuste korraldatud jäätmeveo süsteem ei hõlma veel kõiki omavalitsusi, on see laiendanud jäätmeveoteenust ka maapiirkondadesse, mis aitab vähendada ulaladestamist. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk-järgulisele tõusule ning uute taaskasutusmeetodite mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine intensiivsele arendamisele. Taaskasutuse kõrval muutub järjest olulisemaks jäätmetekke vältimist/vähendamist toetatavad tegevused, mis aitavad kaasa majanduskasvu ja jäätmetekke omavahelise seose katkestamisel. Jäätmestatistika
olmeelektroonikat, ohtlike jäätmeid, pakendeid ja vanapaberit. Lisaks on pakendikonteinerid Puurmanis (2 kohas), Sadukülas ja Pikknurmes. Prügilasse ladestati 2008.a andmetel Puurmani vallas 170 tonni segaolmejäätmeid, mis teeb ühe elaniku kohta 96 kg/a. Säästva Eesti Instituudi (SEI-Tallinn) poolt 2007-2008.a läbi viidud segaolmejäätmete sortimisuuringu ,,Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs" kaudse hinnangu kohaselt tekkis 2007.a Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 285 kg segaolmejäätmeid aastas, mis teeb umbes 0,8 kg segaolmejäätmeid inimese kohta päevas. TABEL: Hinnanguline segaolmejäätmete koostis massiprotsentides Veemajandus, kanalisatsioon ja puhastusseadmed: Veemajandus on koondunud grupiti asuvate elamute teenindamiseks, eraldi asuvad üksikmajapidamised omavad väikese veevõtuga saht- või puurkaeve
pakendikogumissüsteemi MÖBIUSE LEHT. Toode või pakend on taaskasutatav (valge) või taaskasutatud (must) MÄRK "EESTI PAKENDIRINGLUS". Tootjavastutus - tootja peab finantseerima enda poolt Eesti siseturule lastud pakendite kogumist ja taaskasutamist peale toote eluea lõppu. BIOLAGUNEVATE TOODETE MÄRGISTUS Annab seega infot prügikäitlejatele ja loob kuvandi toote imagost tarbijale 15 Maie Rõmmel Eesti kaubanduses leiduvad märgised TOOTE PAKENDI MÄRK ÜHEKORDSELT KASUTATAVA toidunõu materjali märk (polüpropüleen
1. BIOPLASTIKU MÕISTE Termin bioplastik kasutatakse kahesuguste plastide puhul: 1. nende puhul, mis põhinevad taastuvatel ressursidel, st et fookus on materjalil, millest plast valmistatakse, näiteks taimsest õlist, maisi tärklist, tärklist, või mikrobioainetest. Sooja ja tera on kõige suuremad biomasside allikad bioplastikute valmistamiseks, need on levinumad maailmas, ja kasvavad kõikides kontinentides, välja arvatud Antarktida. 2. biolagunevate ja kompostitavate puhul, kui fookus on toote biolagunevusel. Need plastid võivad põhineda nii taastuvatel (bioplastid) kui ka mittetaastuvatel (fossiilsetel) ressursidel. Bioplastid võivad seega: põhineda taastuvatel ressursidel ja olla biolagunevad; põhineda taastuvatel ressursidel ja bioloogiliselt mitte laguneda; põhineda fossiilsetel ressursidel ja olla biolagunevad; [4] Bioplastikute polümeeri tootmisel kasutatakse ühe järgmistest tehhnoloogijast: 1
tegevus. Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse. Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete
täpsemalt röövraieks peetakse ja seega on ka rahvusvahelisel tasandil raske sellekohalisi kokkuleppeid teha[9]. Metsamaade vähenemist suurendab ka tõsiasi, et tihti metsi raiudes ei istutata selle asemel uusi puid. Näitkes Indoneesiale kuuluval Kalimantani osal riiklikule puiduistandusele antud 3,3 miljonist hektarist oldi tagasi istutatud 2000. aastaks vähem kui 25%[10]. 1990ndate keskel hakkas maailmaturul nõudlus biodiislite ja biolagunevate plastmasside järele kasvama. Seega hakati Kalimantanil järjest rohkem maid õli palmi standuste alla panema. Õli palm vajab palju õhuniiskust (80 90%), temperatuuri vahemiskus 29 30°C ja 20002500mm sademeid aastas[11]. Need nõudmised teevad Kalimantani sobivaks kohaks, kus õli palmi kasvatada. Oma kõrge toiteväärtuse tõttu kasutatakse palmi õli Aasias toitude valmistamiseks, aga ka biodiisli tegemiseks. Viimastel kümnenditel on palmi õli tootmine
polüstüreen püsib 1000 aastat, konservikarbid 500 a. kilekotid 10-20 a. , pabersalvrätt 3 kuud (merevees). 6. Mis on pakendijäätmete ringlussevõtt? (1) Pakendijäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud energiakasutus. (2) Bioloogiline ringlussevõtt on pakendijäätmete biolagunevate osade aeroobne (kompostimine) või anaeroobne (metaankääritus) töötlemine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. 7. Mis on taaskasutusorganisatsioon? Taaskasutusorganisatsioon on käesoleva seaduse § 17 lõike 5 alusel keskkonnaministri
mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Sisuliselt: nn "suur katustrateegia" loob raami mitmetele valdkondlikele arengukavadele. Seotud säästva arengu riikliku strateegiaga Säästev Eesti 21 (RK 14.09. 2005. Rakendamine: Keskkonnategevuskava kaudu; praegu kehtiv aastateks 2007-2013 (kiidetud heaks VV poolt 20.02.2007) Välja toodud konkreetsed tegevused, nende prioriteetsus, vastutajad, eeldatav maksumus jne. Näiteks: Biolagunevate jäätmete taaskasutamise arendamine, prior. 80%, vastutajad KOV, e/v, KKM; maksumus u. 204 miljonit kr. Näiteks: Järelevalve tõhustamine kalapüügi üle, 60%, KKI, 121 milj. Toetavad arengukavad: Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 (VV otsus: 21.10.2008) Riigi jäätmekava 2008-2013 ja selle rakendusplaan (VV otsus: 29.05.2008) Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2008-2017 ja selle rakendusplaan aastateks 2008-2011 (VV otsus: 17.04
energiakasutus. 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Jäätmete kasutamine: MÕISTED Jäätmete kasutuselevõtt o Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete · Otsene tulu biolagunevate osade lagundamine teisese toorme või energia müük. kontrollitavates tingimustes ning Teisese toorme kogumine, müük ja mikroorganismide abil, mille tulemusena ümbertöötlemine on osa tänapäevasest saadakse stabiliseeritud orgaanilised äritegevusest. jääkmaterjalid või metaan
Pakendijäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva 2. MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel, kaasa http://www.eto.ee/ arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud energiakasutus. MTÜ Pakendite taaskasutamine Bioloogiline ringlussevõtt on pakendijäätmete biolagunevate osade aeroobne (kompostimine) või MTÜ Taaskasutus anaeroobne (metaankääritus) töötlemine kontrollitavates http://www.envir.ee/834 pakendite taaskasutus- tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised organisatsioonid jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu http://www.eestipandipakend.ee/ vormiks
o Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. o Jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus. o Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. o Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, Jäätmete kasutusele võtt
Sobivamateks antipüreenideks on hallogeniidid (eriti Br ühendid), fosfori ühendid ja metallide hüdroksiidid. 50. Iseloomustage puitpolümeerkomposiitide vastupidavust välistingimustes. Millised kahjustused tekivad puitplasti koostisosades? Polümeeride vananemine toimub UV-kiirguse ning termilise, keemilise ja mehaanilise mõjutamise tagajärjel. Üldiselt polümeerid (silmas on peetud eelkõige PE ja PP) ei kuulu kergesti biolagunevate materjalide hulka, kuid alluvad samal ajal UV-kiirguse lõhustavale toimele. Päikese kiirgusspektri UV piirkonna (290...400 nm) kvantide energia on piisav selleks, et lõhustada polümeeri makromolekulis olevad C-C ja C-H kovalentsed sidemed. Tulemusena polümeeri makromolekul tükeldub ja materjali tekivad lõhed. PVC vananeb põhilisel termilise mõjutamise tagajärjel. Võimalused PPK stabiliseerimiseks seisnevad järgmiste võtete kasutamises:
Hoida püsti. Käsitleda ettevaatlikult. Ava siit. Kaitse kuumuse eest. Mitte virnastada. Väikese/suure tihedusega Tootel on 2-aastane garantii. Ühekordselt kasutatava polüetüleen. toidunõu materjali märk (polüpropüleen). Kolm noolt ja number- numbrid 1-7 ja see Biolagunevate toodete märgistus . Annab märk esinevad peaaegu kõigil seega infot prügikäitlejatele ja loob kuvandi plastikpakenditel. Numbrid aitavad kindlaks toote imagost tarbijale. teha, mis plastikust toode on valmistatud. Kontrollitud ohutus. Märk pannakse tootele või Märk kinnispakkidel garanteerib, et toodet on pakenditele. CE märgistus on kohustuslik nii pakendatud kaalu või mahu järgi vastavalt EL
· Kulumaterjalide vähesem tarbimine · Keskkonnasõbralikumate kulumaterjalide kasutamine, · Toote esmase kasutuea pikendamine: Toote kvaliteedi parandamine, kestvuse suurendamine, hooldus, parandamine, osiste vahetamise võimalus, hooldusteenuse pakkumine. · Toote kasutusest kõrvaldamine · Toote kasutusea optimeerimine: koostisosade taaskasutamine, · Toote osadeks lahtivõtmine, · Toote ümbertöötamine, · Tootest tekkinud jäätmete ohutu põletamine ja kõrvaldamine, biolagunevate materjalide kasutamine 4.2 Ökomärgised (11.0-11.3) Keskkonnamärgis on mis iganes märgis tootel või teenusel, mis valdavalt sümboli kujul annab tarbijale keskkonna või tervisekaitsega seotud informatsiooni. Keskkonnamärgiseid: Ökomärk Roheline Energia Mahemärk Roheline võti Põhjamaade roheline luik Saksa roheline punkt Ümbertöötlemine Soome firma roheline luik
annaabi.ee 
