lihtne doseerimine ja õhuga segamine piisavalt heitmetevaba põlemine väliskeskkonnaga sobitatav kasutusvalmidus väljakujunenud hoiuterminaalid ja tanklatevõrk Kütused peavad vastama kehtivatele (EL, Eesti) standarditele ja olema keskkonna- ja ressursisäästlikud. Naftas sisalduvad küllastumata ja küllastunud HC ühendid jagunevad järgmiselt: alkaanid e. parafiinid tsükloalkaanid e. nafteenid aromaatsed süsivesinikud. Biokütused Biokütused on üks taastuvenergia vorme. Tegemist on biomassist saadud vedel- või gaaskütustega, milliseid kasutatakse nii mootorikütustena kui ka muuks otstarbeks. Biokütuste lähteaineks on taimse päritoluga tooraine nagu õlitaimed, teravili, suhkruroog, hakkepuit ja puidujäätmed, samuti erilised kiirelt kasvavad energiataimed. Biokütused liigitatakse järgmiselt: Biodiislikütus Hüdrogeenitud taimeõlikütus Bioetanool Biometaan Sünteetilised biokütused (Biomass-to-Liquid)
............................................... 4 Plussid......................................................................................................................................... 4 Miinused......................................................................................................................................5 Tarbimine....................................................................................................................................6 Teise põlvkonna biokütused........................................................................................................6 Biokütused Eestis........................................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Lisa............................................................................................................
Reostus oli siis tõesti väike. Lahendused Samal ajal uurivad keemikud praegu uusi meetodeid, mis oleksid säästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, tagades ühtlasi pideva majanduse ja tööstuse arengu. Näiteks: Biokütused: Sõidukite transpordiks kasutatav kütus, mida saadakse biomassist. Mitmeid erinevaid biomasstooteid, nagu suhkruroog, rapsiseeme, mais, puit, hein, loomsed ja põllumajanduslikud jäätmed on võimalik muuta kütuseks, kahjuks seda ei kasutata; Mis on biokütused? Tavaliselt biodiisel ja bioetanool, mis on tehtud taimedest nagu mais, soja, suhkruroog, raps ja palm. Kasutatakse peamiselt transpordi kütuseks. Biokütused võivad olla puhtad, millegagi kokkusegatud või millegi lisandid. Miks me neid kasutame? Esiteks energiajulgeoleku pärast, et sõltuda vähem gaasi ja nafta impordist. Teiseks kliima pärast, et atmosfääri eralduks vähem kasvuhoone heitgaase - taimed nimelt
Biokütused Kaire Jürimaa 10.klass Biokütus Energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus Oma olemuselt kemiline energia, mis on salvestunud elusorganismide hiljutise elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines Kuulub taastuvate kütuste hulka Võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu Esimene energiallikas mida inimene hakkas kasutama (puit) Esmased biokütused: küttepuu, hagu, puusüsi, õled, hein, sõnnik Töödeldud biokütused: hakkpuit, saepuru, bioetanool, biodiislikütus, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkivat biogaasi Maailma enimkasutatavad mittefossiilsed mootorikütused: bioetanool ja-diislikütus Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest ja loomsetest rasvadest ¾ maailma biodiislist toodetakse rapsiõlist
Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused .................................................................................................................... 5 Rohtsed biokütused ....................................................................................................... 5 Orgaanilised jäätmed ..................................................................................................... 6 Vedelate biokütuste liigitus ........................................................................................... 6 Maaressurss ....................................................................................................................... 7
uute põldude jaoks puhastada teelt suur osa metsi. Brasiilia probleem ei ole nende probleem, see on ka meie probleem, eriti kui me otsustame hakata laiemalt tarbima biokütuseid, sest sellisel juhul hakkaks suur osa biokütustest meieni jõudma just Brasiiliast. Kuna biokütuseid saades tuleb biomassi töödelda, ei ole kütused siiski täiesti CO2 neotraalsed, sest töötlemise käigus kasutatakse fossiilkütuste abi. Tarbimine 2005ndal aastal katsid biokütused ligi 15% maailma energia tarbimisest. Enamuse selles tarbisid ära arengumaad, kuid ka suured industriaalriigid nagu Soome ja Rootsi tarbisid energia saamiseks üle 15% biokütuseid. Kuid suurenev nõudlus suhkru ja palmiõli järele on hakanud nende hinda mõjutama. Suhru hind kahekordistus ja palmiõli hind tõusis ligi 15% ja seda kõigest eelmise aasta jooksul. Tootmine Eestis Olukord Eestis erineb suuresti olukorrast vihmametsades ja troopikas. Eestis on palju
või taastub ökösüsteemi aineringete käigus ( biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne). Biokütust aga ei saa lugeda taastuvaks, kui selle tarbimine on suurem, kui juurdekasv. Selle heaks küljeks loetakse seda, et kütus on väävlivaba ja seetõttu ka looduses kergesti lagunev.Biokütuste hea külg on veel see, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaaase.Samuti ei ohusta biokütused pinnast ja pinnavett. Veel leidub biomassi suurtes kogustes igal pool, see tähendab, et seda pole vaja importida, see on kergesti kättesaadav, võimaldab metsa- ja põllumajandustootmisjäätmete kasutamist ja aitab kaasa kohaliku tööstuse arengule ja töökohtade tekkele. Nagu Peeter Muiste on oma ettekandes rääkinud, et põllumaa, on suurim biomassi tootmise ala, kasutatakse seda enamasti toidu tootmiseks. Toidutootmisest ülejääva biomassi kogumine energia tootmiseks( näiteks põhk)
Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustumiseks vajaliku ajaga. Fossiilsed kütused Helena Deljatintsuk erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena
12.2012 TAASTUVENERGIA Biokütus Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tagajärjel on ökosüsteemis hiljuti moodustunud. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka.See võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu.Seda toodetakse näiteks küttepuust, õlgedest, heinast ja sõnnikust.Töödeldud biokütused on tuntud biodiislikütusena, bioetanoolina ja puiduhakkena.. Biokütuse toorainet võib saada metsaraie, võsaraie, heinateo, roolõikamisega energiavõsa ja energiaheina, õlitaimede põllumajanduslikul kasvatamisel Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse teisi aineid juurde.Biokütuse põlemisel ei vabane atmosfääri uut süsihappegaasi vaid vabaneb ainult see mida organism oli juba oma kasvamisel omandanud. Seetõttu ei suurenda biokütuste
settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute ressursside hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustumiseks vajaliku ajaga. Fossiilsed kütused erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata
Kasutatakse kütusena ja taimedekasvupinnasena. Kivisüsi Tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Eestis kasutatakse sooja tootmiseks katlamajades ja kodumajapidamistes (järjest vähem).Maailmas toodetakse ka elektrit. Nafta.- Kasutatakse kütuste (bensiin, diisel) ning kile, plastmassi jt sünteetiliste materjalide toorainenea. Taastuvad: Ressursid, mida saab kasutada lakkamatult või mis taastuvad. Hüdroenergia, Tuuleenergia, Päikeseenergia, Maasoojusenergia, Biokütused (biomass, biogaas, biodiisel). Biokütused: Biomass- taimedest, Biodiisel- kütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist. Biogaas- orgaanilise aine kääruimisel tekkiv gaas (põhiliselt metaan). Lipumärk Kasutatakse Eesti toodangu märgistamiseks. Näitab põhitooraine Eestimaist päritolu. Märki taotlevad Eestis registreerunud ettevõtted, kes on kindlad 100% kodumaist
Taastuvateks energiaressurssideks on biokütus, biomassienergia, geotermaalenergia, hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energiavõsa, energiaheina, õlitaimede jt põllumajanduslikul kasvatamisel). Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse ainet juurde. Biokütuste põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis äsja oli ta
Harjutusülesanne 1 1.1. Raamatu otsing e - kataloogist ESTER Otsivõimalus Otsiprofiil Raamatute arv TTÜRs Raamatute arv TÜRs Märksõna Biokütused 60 35 Sõna Biofuels 5 10 UDK 502.3/.7 109 279 Luque Rafael, Melero Juan A. (2012). Advances in Biodiesel Production: Processes and Technologies. Oxford: Woodhead Publishing. 1.2. Rahvusvaheline kümnendliigitus UDK a) genoomid - 575 b) spektrofotomeetria - 543 c) orgaaniline süntees - 547
kaubasaajatel on maksustamisperiood üldjuhul kalendrikuu aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtaeg järgmise kuu 15. päev. Teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtjal tekib aga aktsiisi maksmise kohustus vastuvõtmise hetkel ning aktsiis tuleb deklareerida ja tasuda 5 päeva jooksul Aktsiisideklaratsioon koosneb kolmest tabelist A: kõik kütused B: biokütuse ja muu kütuse segud C: tahkekütused Aktsiisist vabastatakse biokütused laevades ja lennukites kasutatav kütus mineraloogilistes protsessides kasutatav kütus soojuse tootmiseks kasutatav kütus laevavarustaja ja kütusekäitleja poolt käideldav kütus reisija poolt ning sõiduki standardses paagis Eestisse toimetatav kütus
3 Kasutatud kirjandus: 1) Kurazin M. (2010). Meetod tsellulaaside protsessiivsuse määramiseks Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikool. 2) Etanool (24.03.2011) Külastatud 5.04.2011, aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 3) Olesk, A. (2008) Kütus põllult ja metsast , Tarkade Klubi 08/2008 4) Karelson, M. & Tõldsepp, A. (2007) Orgaaniline keemia Koolibri 5) Ritslaid, K. (2009) Biokütused, külastatud 07.04.2011, aadressil http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/biokytus/23_bioktuste_teine_plvkond.html
süsi 39% Elektrienergia tuumaenergia tootmises 16% gaas nafta 20% 7% Primaarenergia tootmine maailmas 100% 90% Muu 80% Puit jt biokütused Analüüsige energialiikide osatähtsuse 70% 60% Tuumaenergia muutusi primaarenergia tootmises. 50% Hüdroenergia 40% Gaas Mtoe 30% Nafta 20% Süsi 10% 0% 1973 2009 süsi nafta gaas tuumaenergi
elueaga. (Biomassi energia, Hüdroenergia, Tuuleenergia, Päikeseenergia, Tõusu- mõõna energia, Merelainede ja hoovuste energia, Geotermiline energia) Taastumatud energiaallikad - sellised energiaallikad, mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese elueaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem kui kasutamine. (Fossiilsed kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi) Biokütused - organismide elutegevuse tulemusena tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud (vääristatud) tahke, vedel või gaasiline aine. Bioenergia - taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. Loodete energia - See on tõusude ja mõõnade ajal liikuvates veevoogudes peituv energia Geotermaalenergia – maa siseenergia, tekib päikeseenergia salvestumisel
CNG (Compressed Natural Gas) maagaas e surugaas 4. Vesinikkütus, plussid ja miinused. +auto ei saasta loodust(h20 eraldub)+odav kütus(piiramatult)+ sisepõlemismootorist vaiksem + bensiinist 100 korda odavam;- auto hind -puuduvad tanklad ja teenindused-paagishoidmine(madalad temp)- süsteemis suur rõhk- puuduvad ühtsed standardid ohutuks tankimisesk - väljuv vesi jäätab meie kliimas teed 5. Mida nimetatakse biokütusteks? Millal on biokütused taastuvad? Biokutus on bioloogilist (biogeenset) paritolu ja organismide elutegevuse tagajarjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kutusena kasutatav voi kutuseks toodeldud (vaaristatud) tahke, vedel voi gaasiline. TAASTUVUS: Biokutust saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil (nt riigis) juurdekasvu piires voi sellest vahem 6. Kuidas jagatakse biokütuseid tootmistehnoloogia järgi? põlvkondadeks 7
Alternatiivenergia võimalused Eestis Alternatiivenergia e. taastuvenergia on aastate jooksul muutunud väga oluliseks arengujärguks Eesti energias. Pidev põlevkivile toetumine toob kaasa mitmeid küsimusi tuleviku suhtes ning leidub et alternatiivenergia on õige valik. Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks Eestis võib pidada biomassi. Puitu on kasutatud terve inimkonna vältel kütteallikana, kuid viimsel ajal on kasvanud ka teiste biokütuste nagu võsa, õled, roog jt tähtsus energiatootmises, kõike mida on Eesti pinnal rohkelt. Puit ja teised biokütused on taastuvad ja nende põlemisel paiskuvaid süsihappegaasi heitmeid ei loeta kasvuhoonegaaside hulka, mis muudab nad energiatööstusele väga huvitavaks. Seni kasutab biokütust vaid Narva elektrijaamad, kuid aja jooksu, kui põlevkivi kogus väheneb, usun, et suureneb biomassi osatähtsus. Eestis on ka väga head võimalused tuuleenergiaks. Kui Eestit geoloogilisest kül...
Autokütused, mis põhinevad mittetaastuvate ja taastuvate kütuste kasutamisel Taastuvad kütused Taastuv ressurss ehk taastuv loodusvara - on loodusvarad, mis põhimõtteliselt on igavesed. Näiteks: ● biokütused (taimsed ja loomsed ressursid) ● energiaallikad (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus) Mittetaastuvad kütused Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara - aine/energiaallikas, mis võib otsa saada. Tegelikult need ained taastuvad, aga väga aeglaselt võrreldes tarbimisega. Näiteks: ● maavarad (fossiilkütus, metallimaagid) ● tuumaenergia (uraanimaak, mis on taastumatu maavara) Maagaas Maagaas on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede
● Biogaas on biomassist või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud küttegaas, mis on mõeldud kasutamiseks biokütusena. ● Biometanool on biomassist toodetud metanool, mis on mõeldud kasutamiseks biokütusena. ● Biodimetüüleeter on biomassist toodetud dimetüüleeter, mis on mõeldud kasutamiseks biokütusena. ● Bio-MTBE (metüül-tert-butüüleeter) on biometanoolist toodetud kütus. ● Sünteetilised biokütused on biomassist toodetud sünteetilised süsivesinikud või sünteetiliste süsivesinike segud. ● Biovesinik on biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud vesinik, mis on mõeldud kasutamiseks biokütusena. Erinevate biokütuste tootmine Biokütuse kasutuselevõtu riskid ● Süveneb konkurents biokütuste tooraine turul. ● Kütuste turul muutuvad biokütuste hinnad samas suunas fossiilsete kütuste hindadega.
Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt kütusteks töödeldud (vääristatud) tahked, vedelad või gaasilised ained: puit, roog, energeetilised kultuurid, biogaas, bioloogilise päritoluga jäätmed jt. ENERGEETIKA Energeetika on majandusharu, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega sobivaks energialiigiks ja edastatamisega
KÜTUSED 1. Looduslikud kütused on kivisüsi, põlevkivi jm. ; nafta ; maagaas 2.Tehiskütused on turbabrikett, koks ; bensiin, kütteõli ; genraatorigaas 3.Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused. 4.Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid 5.Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? bakterite ja vetikate biomassist 6.Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi. taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8.Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus
KÜTUSEAKTS IIS Kadi Hinrikus KM12PE MIS ON KÜTUS? Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli (pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas), tahkekütuseid (kivisüsi, pruunsüsi ja koks), kütusesarnast toodet ja biokütust. AKTSIISIMAKSUKOHUSTUS Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul kütuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks. MAKSUSTAMISEPERIOOD Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kauplejatel on maksustamisperioodiks üldjuhul kalendrikuu ja aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtajaks ...
Alates sellest kui auto leiutati, on autod muutunud iga aastaga aina käepärasemaks kõigile inimestele. Auto tundub esmapilgul ju ainult hea ja mugav viis liiklemiseks, kuid tihti ei mõelda selle pahema poole peale. Autokütus ei ole just kõige parem viis, kuidas meie loodusresursse kasutada, kuid kui keelata diisel- ja bensiin kütused ära, laguneks laiali ühiskond. Hetkel tegeletakse igapäevaselt elektriautode ning loodussõbralikke biokütuste arendamisega. Biokütused on küll paremad kui diisel- ja bensiin kütused, kuid seda toota piisavas koguses kõigile, on võimatu. Siinkohal tekib võimalus areneda veelgi säästlikuma ja loodussõbralikuma eluviisi suunas. Iga aastaga arenevad meditsiin ja haigused. Tulenedes ühiskonna jätkusuutlikkuse tunnusest, peaks iga eelnevale järgnev põlvkond olema tervem ja pikema elueaga. Palju on arenenud vaktsiinid, haiguste diagnoosimine, ravivõimalused jne. Paarkümmend aastat tagasi oli
Üheks neist on põhjavee saastumine. Mõned põllumajandusühistute veepumplad asuvad liialt lähedal loomakasvatusfarmide sõnnikuhoidlatele, millest osa paikneb otse lageda taeva all ja kujutavad endast suurt ohtu põhjaveele. Biogaasi tootmisjaam võimaldaks kasutada tekkivaid jäätmeid biogaasi tootmiseks, millega hoitakse ära hoidlas tekkiva metaani paiskumine õhku. Alternatiivkütuste kasutusele võtmine on väga vajalik. Lisaks sellele, et biokütused rahuldavad mingil määral meie energiavajadust, säästavad nad ka keskkonda. Biogaasi valmistatakse kahjulikest gaasidest, nagu metaan, süsihappegaas jt, mis muidu atmosfääri paiskuksid ja põhjustaksid osooniauke. Nõnda taaskasutatakse neid gaase energia saamise eesmärgil. Kasutatud kirjandus: Niitra, N. 2006. Imelaut teeb lehmakoogi haisust elektrit. Postimees 07.03., lk 10 http://www.scribd.com/doc/13416009/ajakiri3 http://forte.delfi
o J uhitakse gaasivõrgustikku · Eestis tarbitav maagaas imporditakse Venemaalt Biokütus üldine info · Orgaaniline aine, mis on moodustunud organismide elutegevusest · Taastuv kütus · 3 erinevat päritolu Tahket kütust nim. Biomassik o Taimne Vedelkütust nim. biokütuseks o Loomne o Mikroobne · Orgaaniliste jäätmete anaeroobsel kääritamisel saadakse biogaas Biokütus - liigid · Biokütused liigitatakse vedelateks ning tahketeks kütusteks · Tahked kütused: o Puitpõhine biomass o Rohtne biomass o Puuviljade biomass o Lisanditega ja segatud biomass Biokütus - tootmine · Looduslikust ning kuivast jääkbiomassi: o Põletatakse o Gaasistatakse o Toodetakse biokütust · Märjast jääkbiomassist: o Valmistatakse komposti o Biogaasistamine Biokütus - kasutamine · Biomassi kasutatakse: o Otsese põletamise teel o Pürolüüsi teel
Siin kordamisküsimused lisandite ja biokütuste kohta: 1. Millised on põhilised tänapäeval kütustesse lisatavad lisandid (tanklas müüdavatel kütustel firmade enda poolt lisatavad)? Jääkainete tekkimise vastased lisandid; Veeldajad/DCA komponent; Hõõrdumist vähendavad lisandid; roostevastased lisandid; Antioksüdandid; antistaatilised lisandid; oktaaniparandajad. 2. Nimeta kolm metalli, millel põhineb oktaaniarvu tõstjate keemia. Mangaan; Kaalium; Plii 3. Millise kontsentratsioonini loetakse lisatav aine lisandiks (ATC järgi)? 4. Kas tanklast ostetud kütusel on lisandid sees, või peab neid sinna ise juurde lisama? On sees olemas 5. Kas etanool on kütuselisand või kütusekomponenent? Kütusekomponent 6. Kas väävel kütuses tuleneb lisanditest või toornaftast? Toornaftast 7. Kütus on muutunud mõne kuuga kollaseks. Mis juhtus ja mida oleks saanud selle vältimiseks teha? Hakkas vaiguliseks muutuma. Nõu väga tihedalt kinni ja pimedasse. 8. ...
KÜTUSED orgaaniline keemia gümnaasiumile I osa lk. 42 - 52 1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7. Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? CO2, CO, NOx, SOx, HC. 8
Biokütused- kas lahendus energiaprobleemile või toidupuuduse põhjustaja? Maailma rahvastik seisab raskete valikute ees- rahvaarv üha kasvab, kuid taastumatud maapõuevarad vähenevad. Inimkond on valikute ees, kuidas toota ökoloogiliselt, kuid rohkem, et rahuldada suureneva elanikkonna vajadusi. Kõige rohkem muret valmistavad fossiilsed kütused, kuna nende varud ei taastu. Ammugi oleks aeg lõpetada kilekottide liigne kasutamine, kuna pakendite valmistamiseks saab tarvitada odavamid tooraineid kui nafta. Paberkotid on palju loodusesõbralikumad. Fossiilse energia kasutamisel tekivad jäägid (CO2), mis põhjustavad kliima muutusi. Viimasel ajal on hakatud rohkem mõtlema biokütustele. Eestis on selleks palju võimalusi, kuna meil on söötis põlde ja ohtralt võsa. Põldudel saaks kasvatada mitmesuguseid taimi, mis annaks võimaluse Eesti põllumeestele tootmise suurendamiseks. Taimekasvatus hoiab ...
söögiriistad (puit), ümbrik (mullikilega vooderdatud). Järjest enam on viimasel ajal räägitud olmejäätmete kasutusest energia tootmiseks, mis on seaduste kohaselt jäätmete taaskasutus. Vähe oluline pole siinjuures fakt, et enamik Eesti elanikkonnast toetab tugevalt nii taastuvenergia laiemat kasutuselevõttu kui jäätmete kasutust energia tootmiseks. Nimelt näitas 2009. aasta algul Emori tehtud uuring, et ligi 90% Eesti inimestest toetas taastuvate energiaallikate (tuul, biokütused jt) ja 80% pooldas olmejäätmete kasutust. Olmejäätmete kasutuse energiatootmises teeb tasuvaks asjaolu, et tänapäevastes enim kommertskasutuses olevates jäätmete masspõletusseadmetes muundatakse ligi 85% jäätmetes sisalduvast energiast elektriks ja soojuseks. Ainuüksi Euroopas on selliseid jaamu üle 400, meie lähiriikidest on see enim kasutatud näiteks Rootsis, Taanis ja samuti Soomes, kuhu plaanitakse kuni kümmet jaama.
inimkonnast kõige tähtsam energiaallikas. Esikohal on bioenergia maailma kõige vaesemate inimeste jaoks, kes sõltuvad toiduvalmistamisel ja kodu soojendamisel puuküttest. Toidu küpsetamisel lahtisel tulle kasutatakse aga ära kõigest 5% küttepuude energiast ning seetõttu on paljudel puhkudel võimalik vähendada tulepuidu kogumiseks vajaliku töö mahtu tõhusa pliiditehnoloogia rakendamisega (Lehtveer, 2007). Tahked vääristamata biokütused. Metsa- ja põllumajanduse kõrvalsaadustest - näiteks pehmest lehtpuidust, puude langetamis- ja harvendamisjäätmetest saab selliseid vääristamata biokütuseid nagu küttepuit, laastud, puukoor ja põhk. Niisuguse toormaterjali töötlemine enne põletamist, mis leiab harilikult aset suuremates katlamajades, piirdub tavaliselt kuivatamise ja sobivas suuruses tükkideks hakkimisega. Kõige tähtsam näitaja
veekogude autrofeerumist. Globaalses mõttes antakse suur panus kasvuhooneefekti süvenemisele. Maailmas oodatakse jätkuvat energiavajaduse kasvu vähemalt 1% aastas. Suuremat kasvu on oodata arengumaadelt. Tänasel päeval kasutab 25% maailma rikkamatest inimestest ligi 2/3 kogu tarbitavast energiast ning ülejäänud 75% Maa populatsioonist vaid 1/3. Et säilitada energiaallikate olemasolu ka järeltulevatele põlvkondadele, mõeldakse rohkem taastuvate energiaallikate (hüdroenergia, biokütused, tuule ja päikeseenergia) kasutuselevõtule. Eelkõige mõeldakse võimalustele paremini ära kasutada Päikeselt langevat kiirgusenergiat. Lisaks juba tuntud taastuvatele energiaallikatele otsitakse energia tootmiseks ka uusi võimalusi, milliste väljaarendamine on tihti (näiteks termotuumaprotsesside puhul) äärmiselt kulukas. Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt).
1) / 2) Energiaressursside liigitamine taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad: -Hüdroenergia (Veeenergia) (Hiina, USA) +odav +ei reosta - kallis ehitamine - üleujutused -päikeseenergia (USA, Itaalia) +ei reosta +igalepoole võimalik - kallis - pindala võtab palju -tuuleenergia (USA, Hiina) +ei reosta - müra - madal tootlikkus - bioenergia (Hiina, Euroopa) +keskkonnasõbralik +CO2 ei suurene - erosioon - veevajadus -geotermiline (Jaapan, Island) +ei reosta +väike mõju keskkonnale - kulutused suured (Ammendumatud- Ammenduvad- ) Taastumatud: -Nafta: (USA, Hiina) +lihtne transport +lai kasutusala - kallis - reostus -Maagaas:(USA, Venemaa) +odav transport +väiksem reostus - raske transport - torude hooldus -Tahked kütused (kivisüsi, puusüsi) (Hiina, Aasia) +Laialdane kasutus +madal hind - reostus - kall...
Poliitiline tegevus: välissaatkondade arv riigis ja oma riigi esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides (ÜRO, WTO, NATO, EL), osalemine ÜRO missioonides. 5. Millised riigid asuvad selle tabeli eesotsas 2017.aastal? Nimeta kolm esimest. Miks need riigid on kõige globaliseerunumad? Madalmaad, Iirimaa, Belgia. Sest need maad on kasutusele võtnud uued energiaallikad (päikesepatareid, biokütused, tuule- ja vesinikuenergia), samuti on üheks tunnuseks neil riikidel transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine mis on toonud kaasa kaupade, raha, info liikumise ja vahetuse kiirenemise. 6. Kuidas on muutunud Eesti asukoht selles tabelis (võrdle 2012. ja 2017. aastat)? Too välja nii majanduslik, sotsiaalne kui ka poliitiline aspekt! Eesti globaliseerumis majanduslik sotsiaalne politiiline e indeks 2012.a 26
1.ETAPP: CH4 + Cl2 CClH3 + HCl 2.ETAPP: CClH3 + Cl2 CCl2H2 + HCl · Alkaanid võivad olla gaasilised (C1 C4); vedelikud (C5 C15); tahked (C16 ... ) 13. ARVUTUSÜLESANDED reakstsiooi võrrandi järgi. VIHIKUS!!! 14. Mis vahe on taastuvatel ja taastumatutel kütustel? Näited. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geolooglises minevikus elanud organismide jäänused (nafta, kivisüsi, põlevkivi). Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused (sõnnik, põhk jm jäätmed). 15. Mis vahe on looduslikel ja tehislikel kütustel? Näited. Looduslikud kütused on kütused, mida saadakse maa seest (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas jne). Tehiskütused on kütused, mida inimene on teinud looduslikest kütustest (turbabrikett, koks, bensiin, kütteõli, generaatorigaas jne). 16. Millest on moodustunud nafta ja maagaas? Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. Naftat arvatakse enamasti
rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine (ühtlustumine) ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise põhjused Uued tehnoloogiad Tehnoloogilised muutused on majanduskasvu ja arengu mootoriks. transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid, uued energiaallikad (päikesepatareid, biokütused, vesinikuenergia) mikroelektroonika, biotehnoloogia jne Kõik see kiirendab kaupade, raha, info liikumist ja vahetust, lõpptulemusena ka muutusi maailmamajanduses, poliitikas, kultuuris, sotsiaalelus. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise põhjused Uus rahvusvaheline tööjaotus Tootmisprotsess on killustunud järjest väiksemateks
Toiduõlist ka. 31. Mis on HVO HVO-hydrotreated vegetable oil, biokütus mis toodetud jäätmetest ja taimejääkidest. 32. Kumb on parem, kas HVO või FAME? HVO, kuna külmas stabiilsem ja tootmine jätkusuutlikum ja loodussõbralikum ning puudub vaidlus toit vs kütus. FAME-külmub, veekasutus suur, metsade raie sellepärast ja toodetakse söögikõlbulikust toorainest. 33. Mis on E10 ja E5? Bensiin erineva (bio)etanooli sisaldusega. 34. Kas kõik biokütused sobivad kõikidesse autodesse? EI 35. Milliseid biokütuseid võib puhtal kujul kasutada? HVO,FAME ja bioetanool.
Tallinna Polütehnikum Nafta Referaat Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Kütused Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on ammuses minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja biokütused(sõnnik, põhk jm jäätmed). Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole l...
3) rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine; 4) pidev tehnoloogiline uurimis- ja arendustegevus; 5) rahvusvaheliste turgude laienemine; 6) finantssfääri rahvusvahelistumine. Globaliseerumise põhjused Uued tehnoloogiad Tehnoloogilised muutused on majanduskasvu ja arengu mootoriks. transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid, uued energiaallikad (päikesepatareid, biokütused, vesinikuenergia) mikroelektroonika, biotehnoloogia, hiljem geenitehnoloogia jne arenesid nn kõrgtehnoloogilised tootmisharud. Kõik see kiirendab kaupade, raha, info liikumist ja vahetust, lõpptulemusena ka muutusi maailmamajanduses, poliitikas, kultuuris, sotsiaalelus. Globaliseerumise põhjused Uus rahvusvaheline tööjaotus Tootmisprotsess on killustunud järjest väiksemateks
Kokkuvõte Naftast 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav ilma kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi,põlevkivi jm turbabrikett,koks Vedelkütus nafta bensiin,kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonnas on väike. Nii kasutab praegune industriaalühiskond üha rohkem mittetaastuvaid kütuseid. Kütu...
· Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas, mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ja eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. · Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused, näiteks sõnnik, põhk ja muud jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus on üksiti ka keemiatööstuse toorained. Neist saadakse näiteks plastmassi, kunstkiude jpt. Eelistatud on maagaas ja nafta. Kütused on saadud erinevatest allikatest: · Bakterite ja vetikate biomass: nafta, maagaas, põlevkivi · Taimede tselluloos, ligniini keemiline muundumine: turvas, pruunsüsi, kivisüsi, antratsiit
Ekstensiivne põllumajandus põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, suuremad tootmiskulud; toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega. Intensiivne põllumajandus rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks kõrge toodangu maht väikeselt maa-alalt, rohke väetiste, investeeringute ja tööjõu abil. Ökoloogiline ehk mahepõllundus põllundus, kus kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid minimaalselt või üldse mitte. Muldade erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ärakanne, mis vähendab oluliselt mullaviljakust, sest kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad. Veeringe vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Veereziim - vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, so...
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaaro...
gaaskütus maagaas generaatorigaas Olemas on taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi. Need moodustusid pikaajaliste ningeriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused sõnnik, põhk. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonna energiabilansis on tühiselt väike. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinikühendeid mitmesuguste materjalide (plastmassid, kunstkiud) tootmiseks. Eelistatud on nafta ja maagaas kui kõige odavamad ja puhtamad süsivesinike segud. Põhiosa naftast kulub siiski energia saamiseks.
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energia tootmisega erinevatest allikates, selle mingil kujul transporditavaks töötlemisega ja seejärel tarbijateni viimisega. Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijateni. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energiaallikad jagunevad: · Taasutuvad (vesi, tuul, puit) · Taastumatud (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi) Maailma energiatarbimine: 1) Nafta 37% 2) Kivisüsi 25% 3) Maagaas 23% Tuumaenergia 6%, biomass4%, hüdroenergia 3%, päikese soojusenergia 0,5%, tuuleenergia 0,3%, geotermiline energia 0,2%, biokütus 0,2%, muud energiaallikad 0,8% FOSSIILSED KÜTUSED on taastumatu r...
Globaalses mõttes antakse suur panus kasvuhooneefekti süvenemisele. Maailmas oodatakse jätkuvat energiavajaduse kasvu vähemalt 1% aastas. Suuremat kasvu on oodata arengumaadelt. Tänasel päeval kasutab 25% maailma rikkamatest inimestest ligi 2/3 kogu tarbitavast energiast ning ülejäänud 75% Maa populatsioonist vaid 1/3. Et säilitada energiaallikate olemasolu ka järeltulevatele põlvkondadele, mõeldakse rohkem taastuvate energiaallikate (hüdroenergia, biokütused, tuule- ja päikeseenergia) kasutuselevõtule. Eelkõige mõeldakse võimalustele paremini ära kasutada Päikeselt langevat kiirgusenergiat. Lisaks juba tuntud taastuvatele energiaallikatele otsitakse energia tootmiseks ka uusi võimalusi, milliste väljaarendamine on tihti (näiteks termotuumaprotsesside puhul) äärmiselt kulukas. 6 KOKKUVÕTE Inimkonnal tuleb leida viis rahvaarvu piiramiseks ja elatustaseme tõstmiseks arengumaades.
40-50 aasta pärast. 3) Hüdroenergia: Kuigi tegemist pole läbinisti ohutu ja keskkonda mittehäiriva energeetikasüsteemiga, on hüdroelektri tootmine siiski märgatavalt keskkonnasõbralikum kui fossiilsete kütuste põletamine. Kuid ka see energiaallikas ei hakka kunagi rahuldama rohkem kui vaid väga väikest osa meie üldisest energiavajadusest. Energiaallikad Taastuvenergiad 4) Biokütused: Kujutavad endast taastuvenergiat üksnes niikaua, kuni neid kasutades ei mõjutata looduslikku süsinikuringet. 5) Päikeseenergia: Päikesepatareid on hindamatud Maa tehiskaaslaste jaoks, kuid paraku ei ole nad veel sobilikud varustama elektriga kodusid või töökohti, enamasti just seetõttu, et nad on tavakasutaja jaoks liiga kallid. Sarnaselt tuuleenergiale on ka katkendliku iseloomuga päikeseenergia jaoks
a Biodiesel Paldiski, mis läks aga pankrotti. https://www.aripaev.ee/uudised/2008/06/02/Tselluloosist_etanooli_valmistav_tehas_alustas_tood https://www.energy.gov/lpo/abengoa-bioenergy Abengoa bioenergy, Hispaania https://energiatalgud.ee/img_auth.php/8/81/ Kask,_Ü._Bioetanooli_kasutamise_eeldused_ja_võimalused_Eestis.pdf Siit sain selle sünteesi pildi ka http://www.eby.ee/Ylo_Kask.pdf Slaidiesitus just tselluloost etanooli toomise kohta Esimese ja teise põlvkonna biokütused Biokütuse eelised (mitte aind tselluloosist toodetud) Eelis 1 Bioetanooli tootmise kõrvalprodukt praak (praaga) on elektritootmisel taastuvkütus, millel puudub EL regulatsioonide arvestuses, võrreldes fossiilkütustega, CO2 emissioon. Iga tonni bioetanooli tootmisel eraldub kõrvalproduktina 1,34 tonni praaka, mis on Eestis kasutatav taastuvkütusena. 1 tonn praaka on 50% niiskuse juures sama kütteväärtusega mis 1 tonn põlevkivi. Täpsemalt ei
Samuti paiskub õhku suuremas koguses benseene ning aldehüüte biodiisli puhul. Kuna biodiislit kulub sama vahemaa läbimiseks rohkem, kui diiselkütust, siis CO2 emissiooni erinevus kahe vahel pole eriti suur. 8 3. Kokkuvõte Ilmneb paratamatus, et fossiilsete kütuste kasutamist tuleb vähendada, et parandada õhu kvaliteeti. Esimeseks katsetuseks olid taaskasutatavad biokütused. Kuid sama suure energia saamiseks pidi neid kütuseid rohkem põletama ning saasteainete hulk eriliselt väiksemaks ei muutunud. Kuigi palju tähelepanu pööratakse transpordivahendites kasutatavatele kütustele ning nende omaduste parandamisele, on siiski suurimaks ohuks söel töötavad elektrijaamad, kuna need on peamised õhusaastajad SO2, NOx, CO2, CH4 ja raskmetallidega. Parimaks alternatiiviks on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
