Üks nendest pakub, et tegu oli 12C rikka komeedi impaktiga (Kent et al., 2003), kuigi potentsiaalset impakti järset süvendit pole leitud. Teine hüpotees väidab, et PETM-is toimusid ulatuslikud turba põlengud (Kurtz et al., 2003). Kolmas viidab vulkaanilise päritoluga süsinikule Põhja-Atlandi magmaprovitsist (Thomas & Bralower, 2005). Neljas väidab, et tegu oli hoopis ühe tugevamatest kasvuhoone gaaside (metaan) vabastamisest atmosfääri kas termogeensel (läbi vulkanismi) või biogeensel (gaashüdraatidest) teel (Dickens et al., 1995). Hiljutised uuringud toetavad hüpoteesi, et metaan ilmnes pärast gaashüdraatide destabiliseerumist ookeani põhjas. Svensen et al. väidab, et Atlandi ookeani seismiliste meetodite abil on leitud PETM- i vanuselised tektoonilised rikked: Utgardi alumine ja ülemine sill. Uuritava ala puurimine andis tsirkooni teri, mida dateeriti U-Pb meetodiga. Sillide ligikaudsed vanused (55.3-55.9 Ma) on sarnased PETM-i sündmuse algusega (Joonis 5).
keerulisem on biogeenne migratsioon. Organismid elavad erilises infoväljas, kus on omased juhtimis- ja infotöötlusprotsessid. Kõige keerukam tehnogeenne migratsioon, mis on seotud ühiskondlike protsessidega. 12. 3 maastikutüüpi migratsiooni vormi järgi. Migratsiooni vormist sõltuvalt eristatakse kolme tüüpi elementaar- ja geokeemilisi maastikke: 1. Abiogeensetele maastikele on iseloomulik mehhaaniline migratsioon. 2. Biogeensetel maastikel on juhtiv osa biogeensel ja ka füüsikalis-keemilisel migratsioonil. 3. Tehnogeensetel- antropogeensetel- või kultuurmaastikel on oluline tehnogeenne migratsioon, mis on seotud sotsiaalsete protsessidega, kuid on esindatud ka kõik ülejäänud migratsiooni vormid. 13. Juhtelemendid Juhtivad või tüüpilised on need keemilised elemendid, ioonid ja ühendid, mis määravad migratsioonitingimusi maastikel. Neid ei ole palju: Ca, H+, Fe, S. Cl jt