hinnatõus nendes riikides ei soodusta enam teravilja raiskamist autokütuse tootmiseks. Siiski ei kanna teadlased piiritust autokütusena veel maha, sest probleemile on olemas juba lahendus. Praegused biokütused- teraviljast, suhkrupeedist ja suhkruroost-on need, mida nimetatakse esimeseks põlvkonnaks. Veel mõni aasta, on teadlased ning ettevõtjad veendunud, ja paakidesse hakkab voolama eelkäija hädadest prii teise põlvkonna bioetanool, mille heaks panustatakse maailmas miljardeid kroone arendusraha. Teine põlvkond ei tähenda, et kütus oleks ise teistsugune. Bioetanooli tootmises muutub ainult tooraine. Rukkist, mille põllumehed praegu bioetanooli tehasesse plaanivad viia, saaks tulevikus ikkagi leiba küpsetada. Alternatiiviks rukkile on põhk. Suhkruroog läheb biokütusetehasesse alles siis, kui magus mahl on välja pressitud. Lisaks tulevad toorainena
Kütused Kütused on põlevained, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadme- tes. Kütused jagunevad agregaatolekult: · Tahked kütused puit, põlevkivi, kivisüsi, turvas jms. · Vedelkütused mootoribensiin, diislikütus, biodiislikütus, bioetanool, reaktiivmootori kütus jm. · Gaaskütused vedelgaas, maagaas (surugaas) Sisepõlemismootorites, reaktiivmootorites ja gaasiturbiinseadmetes kasutatakse vedel- või gaaskütuseid. Automootorites kasutatakse põhiliselt mootoribensiinivõi diislikütust. Viimastel aastatel leiab järjest enamat kasutamist biodiislikütus ja bioetanool. Neid kasutatakse enamasti segus tavakütustega. Biodiislikütust saab kasutada osades mootorites ka puhtalt.
10.klass Biokütus Energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus Oma olemuselt kemiline energia, mis on salvestunud elusorganismide hiljutise elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines Kuulub taastuvate kütuste hulka Võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu Esimene energiallikas mida inimene hakkas kasutama (puit) Esmased biokütused: küttepuu, hagu, puusüsi, õled, hein, sõnnik Töödeldud biokütused: hakkpuit, saepuru, bioetanool, biodiislikütus, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkivat biogaasi Maailma enimkasutatavad mittefossiilsed mootorikütused: bioetanool ja-diislikütus Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest ja loomsetest rasvadest ¾ maailma biodiislist toodetakse rapsiõlist Biodiislit on võimalik diiselmootorites kasutada neid ümber seadmestamata
kasutatakse samaaegselt elektri genereerimisega heitsoojust kaug- või lokaalküttes või tööstuse soojusvarustuses. SEKi võib rakendada nii ühepereelamute kui ka elamugruppide energiavarustuses, kus soojus läheb kütteks ja majapidamisvee soojendamiseks ning elektri ülejäägi saab müüa jaotusvõrku. See suhteliselt uus tehnoloogia on jõudnud ka väiketootmise jaoks (50-500 kWel) turuletoomise staadiumi. BIOETANOOLI TOOTMISEKS- Bioetanool on alkohol, mida toodetakse peamiselt suhkrut ja tärklist sisaldavate orgaaniliste ainete kääritamise teel. Mootorikütustena kasutatavaid biokütuseid (sh bioetanooli) võib turustada kas puhtal kujul või segatuna fossiilkütustest toodetud bensiiniga. BIODIISLI (BIODIISLIKÜTUSE) TOOTMISEKS- Biodiisli peamine toore on rapsiõli (84% toormeallikatest). Teiste toorainete hulka kuuluvad päevalill, sojaoad või kasutatud küpsetusõli (taimeõli jäätmed)
jäägid (vesi eraldunud)
Ühendatud glükosiidsidemetega
Rohkem kui 10 lüli
Homopolüsahhariidid ja heteropolüsahhariidid
Omadused sõltuvad keemilise koostisest molekuli
struktuurist
Bioloogiline ja majanduslik tähtsus
Annavad rakkudele tugevuse (tselluloos,
hemitselluloos, kitiin, pektiin)
Energiaallikas (tärklis, glükogeen)
Rakkude deformeerumist takistavad (dekstriinid)
Paksendajad (agaroos, pektiin)
Kütus, keemiatööstus, paber, bioetanool
Tselluloos
Looduslik kiudaine rakukestades
Levinuim orgaaniline aine Maal (33%)
Oluline taastuv loodusressurss: süsinikuringe,
energiaallikas, keemiatööstus, paber
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
....................................................................................................... 24 Sissejuhatus Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. [2] Käesolev referaat kajastabki biokütuseid, ressursse kust neid saada ja kuidas neid kasutatakse ja mida on üldse mõistlik biokütust toota ja potentsiaalist Eestis. Tööle on lähenetud ressursside poolt, see tähendab, et käsitletakse erinevaid kultuure ja materjale, millest on võimalik Eestis bioenergiat toota ja kuidas senini on seda tehtud. Sisse on toodud ka tuleviku perspektiivid ja ootused. 3 Biokütused
Jah 18. Millised parameetrid alluvad veel lisandile? 19. Kui mitu mahuprotsenti võib diislikütusesse lisada HVO-d ehk hüdogeenitud taimeõli? Segamise piiri diislikütusega ei ole kuni vastab EN 590 standarditele. 20. Kui mitu mahuprotsenti võib diislikütusesse lisada biodiislikütust ehk rasvhappemetüülestreid (FAME)? 7mahu% 21. Millist kütust võib nimetada esimese põlvkonna ning millist teise põlvkonna biokütuseks? I põlvkond- Bioetanool, biodiislikütus; Biometaan. II põlvkond- Sünteetilised biokütused; Biogaas; Biovesinik. 22. Mis on ETBE ja EtOH ning milleks neid kasutatakse? Etüültertbutüüleeter- mõlema juuresolu kütuses vähendab süsinikmonooksiidi ja mittepõlenud kütuse hulka Etanool- alternatiivkütus, kasuttatakse et keskkonda säästa ja ökonoomsuse põhimõttel. 23. Mis on FAME? Rasvhappe metüülestrid- Vähendab põlemisjääke(CO-d, tahked osakesed, sulfaadid, põlemata süsivesinikud) 24. Mis on HVO
hüdroenergia, päikeseenergia, loodete energia, laineteenergia ja tuuleenergia. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energiavõsa, energiaheina, õlitaimede jt põllumajanduslikul kasvatamisel). Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse ainet juurde. Biokütuste põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis äsja oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud; seetõttu ei suurenda biokütuste tarvitamine süsihappegaasi
Lisandid/bio 1. Nimeta kolm metalli, millel põhineb oktaaniarvu tõstjate keemia. Plii, mangaan, raud. 2. Kas destillatsiooniomadusi saab lisandiga muuta? Ei 3. Kas diislikütuse tsetaaniarvu on võimalik tõsta lisades kütusesse lisandeid? Jah (alküülnitraadid). 4. Kas hägustumispunkti saab lisandi lisamisega muuta? Jah. 5. Kas jaemüügis müüdavaid lisandeid on mõtet tänapäevastele kütustele lisada? Kui jah, siis millistel tingimustel? Lisandeid tuleb kasutada väga vanade autode puhul, need, mis on mõeldud sõitma pliid sisaldava kütusega. Ka enne talveperioodi võib lisandi kasutamine just tänapäevaste biokütuste tõttu oluline olla, et süsteemist niiskus välja saada ja oksüdeerumist ära hoida. 6. Kas väide, lisandi tõttu saadav kasu on lineaarses sõltuvuses lisandi kontsentratsioonist, vastab tõele? Ei 7. Millised on põhilised tänapäeval kütuste...
Lahendused Samal ajal uurivad keemikud praegu uusi meetodeid, mis oleksid säästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, tagades ühtlasi pideva majanduse ja tööstuse arengu. Näiteks: Biokütused: Sõidukite transpordiks kasutatav kütus, mida saadakse biomassist. Mitmeid erinevaid biomasstooteid, nagu suhkruroog, rapsiseeme, mais, puit, hein, loomsed ja põllumajanduslikud jäätmed on võimalik muuta kütuseks, kahjuks seda ei kasutata; Mis on biokütused? Tavaliselt biodiisel ja bioetanool, mis on tehtud taimedest nagu mais, soja, suhkruroog, raps ja palm. Kasutatakse peamiselt transpordi kütuseks. Biokütused võivad olla puhtad, millegagi kokkusegatud või millegi lisandid. Miks me neid kasutame? Esiteks energiajulgeoleku pärast, et sõltuda vähem gaasi ja nafta impordist. Teiseks kliima pärast, et atmosfääri eralduks vähem kasvuhoone heitgaase - taimed nimelt imevad endasse CO2 ning nendest valimistava kütuse kasutamisel eralduks õhku vaid
· keskkonnasäästlik, sest vastavad uuringud on näidanud, et EL-s oleks võimalik kasutada kaks kuni kolm korda rohkem bioenergiat ilma keskkonda kahjustamata ning toidu, loomasööda ja toorainete toodangut vähendamata. Biomassil võib olla mitmeid kasutusviise, biosoojuse, bioelektri või biokütuse tootmiseks. Biokütused ongi biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks, näiteks küttepuud, pelletid, vedelateks, näiteks bioetanool, biodiisel, bioõli ehk pürolüüsiõli, ja gaasilisteks, näiteks biogaas, biovesinik. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamine Eestis aitab vähendada riigi sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest ning vähendada survet looduskeskkonnale. Eestis on mitmeid erinevaid bioenergia võimalusi, mis lähtuvad biomassi toorainest ja selle erinevatest muundamistehnoloogiatest. Bioenergia võimalused Eestis 1
kilomeetri sügavuselt ja sellised tingimused on enamasti laama äärealadel. Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Selle päritolu võib olla taimne, loomne või mikroobne. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks hagu, õled, hein, sõnnik, küttepuu. Töödeldud on näiteks puiduhake, bioetanool, biodiislikütus. Biomass on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Selle alla 6 liigitatakse igasugune taimestik, mille niiskusesisaldus on pärast kasvuperioodi viidud põletamiseks sobivalt madalaks( puiduhake, puidujäätmed, saepuru, põõsastaimed, pilliroog ja nii edasi). Biogaas ehk käärimisgaas on orgaanilise aine käärimisel tekkiv kaas, mis koosneb metaanist ja süsihappegaasist
CO2 kontsentratsiooni kasv atmosfääris Uued aktsendid majandussektoris Fossiilkütuste hinnatõus Kütuste ebakindlad hanged Energeetika säästev areng BIOMASSI ENERGIA Biomassi all mõistetakse orgaanilist taimse või loomse päritoluga materjali Biosünteesi produkt Esmane biomass – puit Teisene biomass – erinevad jäägid: põhk, saepuru, sõnnik jt BIOKÜTUSED Biodiisel Bioetanool Biometanool Biobutanool Biogaas Prügilagaas Roheline energia on taastuvatest energiaallikatest keskkonnasäästlikult toodetud energia Missioon – loodusehoid Energiasääst Energiasäästu võimalused: Energia tootmisel Energia ülekandel Energia tarbimisel KOKKUVÕTE Kaasaegne energiamajandus baseerub odaval fossiilsete kütuste energial Energiatarbimine kasvab kiiremini, kui rahvaarv
millele võib järgneda ka kas söestamine (biosüsi) või röstimine (torrefitseerimine). Tahke pillirookütuse tootmiseks sobib paremini talvel koristatud pilliroog. Ühe 400 kg ja 20% niiskusega palli primaarenergia sisaldus on umbes 1,5 MWh. Teine võimalus pilliroo energiatiheduse suurendamiseks on vedelate ja gaasiliste biokütuste tootmine, nagu nt biogaas, biometaan, sünteetiline gaas (pürolüüsi produkt), bioetanool. Neid on sobiv toota suvisest pilliroost. Talvel kogutud 82 pilliroost saab toota nt bioõli. Silmas tuleb pidada aga, et suvine niitmine võib kahjustada roo risoome ja aeglustada nende kasvu.
puutudes hetkeks süttib(kütus ise sellel temperatuuril veel ei sütti). Leekpunkti väärtus sõltub kergete fraktsioonide sisaldusest kütuses, seega destilleeritud kütuste leekpunkt on madalam raskekütuste omast. 39. Hangumistemperatuur on korgeim temperatuur, mille juures kutus kaotab voolavuse. Kutuse hangumist mingil kindlal temperatuuril pohjustab kõrge sulamistemperatuuriga parafiinide olemasolu kutustes. 40. Metüül-tert-butüüleeter, bioetanool. 41. Väävlisisaldusega kütuse kahjulik komponent. Seda seetõttu, et põlemisel väävel S02 ja S03 koos niiskuse moodustavad Väävel ja väävelhape (H2S03, H2S04), mis põhjustavad intensiivse korrosiooni metallosi (ventilaatorid, trollid, jne). Lisaks vääveldioksiid ja väävli väljuvate gaaside kütuse põletamisel atmosfääri kahjulikku mõju inimeste tervisele, samuti ümbritsevale taimestikule ja loomastikule 42
15. Geenide knock-out on väga levinud tehnoloogia meie poolt uuritavate geenide funktsiooni selgitamiseks. Kas hiire varases embrüonaalses arengus olulise geeni uurimiseks tuleks teha: a) Konditsionaalne knock out hiir b) Klassikaline knock out hiir 16. Biokütuseid jagatakse vastavalt nende tootmiseks kasutatud tooraine päritolule esimese, teise ja kolmanda põlvkonna biokütusteks. Millise põlvkonna biokütustega on tegemist? a) Toidumaisist toodetud bioetanool - esimene põlvkond b) Loomasõnnikust toodetud biogas - teine põlvkond c) Vetikatest saadud õli baasil toodetud biodiesel - kolmas polvkond
põhjal. Sellise tehase rajamiseks kulub umbes pool miljardit dollarit. Samast uurimusest nähtub, et näiteks Suurbritannia elektrivajadustest võiks päikeseelekter katta kuni 60%. Tuuleenergia puhangulisusest tulenev kasutamisproblemaatika on aga leidmas lahendust vesinikuenergeetikas. Eesti maamajandus vaevleb toidutootmispingetes, täpsemalt öeldes - turustamisraskustes. Siin pakub väljapääsu bioloogiliste vedelkütuste tootmine. Bioetanool mõjutaks juba praegu märgatavalt riigi kaubandusbilanssi, andes ka hea võimaluse edendada subsiidiumivaba põllumajandustootmist. Nihutades mistahes kauplemist ja äriaktiivsuse keset Tallinnast maapiirkondadesse, leiame ainumõeldava tee ka regionaalse ebaühtluse leevendamiseks. PÕLEVKIVIKEEMIA UUED TEHNOLOOGIAD Kõigest eelnevast hoolimata on ka põlevkivil väljavaateid, mõistagi tehnoloogia uuenedes. Üks lootustandvamaid tehnoloogiaid kasutab
ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka. Transpordisektori kontekstis räägitakse palju ka teise põlvkonna biokütustest. Need on vedelkütused, mida saadakse tahkest biomassist puidust või põhust. Ent teise põlvkonna biokütuste valmistamise tehnoloogiad on alles teadusuuringute järgus ning nende turule jõudmiseni läheb veel palju aastaid. [1/2/3/4/5] Biokütuse liigid · Bioetanool biomassist ja/või jäätmete orgaanilisest osast toodetud etanool · Biodiislikütus taimsest või loomsest õlist toodetud diislikütuse kvaliteediga metüülester · Biogaas puugaas või biomassist (ka jäätmete orgaanilisest osast) toodetud vedelgaas, mille puhtus vastab maagaasi kvaliteedile · Biometanool biomassist toodetud metanool · Biodimetüüleeter biomassist toodetud dimetüüleeter
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukind...
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallik...
NaHCO3, siis dismuteerub atseetaldehüüd atsetaadiks ja etanooliks. Ka sellisel puhul toimub NADH reoksüdatsioon DAP kaudu ja moodustub glütserool. Glütserooli tootmiseks oleks hea kasutada osmotolerantseid pärme. Praegu enam glütserooli ei tasu toota pärmidega. Selle eraldamiseks kasutatakse halotolerantseid vetikaid, kellel see on osmoprotektoriks. Puskariõlid. Õlletegemine, selle etapid. Õllesaastajad bakterid. Zymomonas mobilis etanoolkääritajana, pulke. Bioetanool ja selle tootmise perspektiivid. Õlletegemisel kasutatakse toorainena teravilja (otra, nisu, maisi, riisi), kvaliteetset vett, humalaid ja õllepärmi (Saccharomyces tüved). Õlletegemise etapid: 1. Terade idandamine (odra linnastamine), mille käigus niisutataud terades aktiveerunud amülolüütilised ensüümid muudavad teratärklise kääritavateks suhkruteks (maltoosiks, maltotrioosiks, dekstriinideks, glükoosiks)
kuni kolm korda rohkem bioenergiat ilma keskkonda kahjustamata ning toidu, loomasööda ja toorainete toodangut vähendamata. (Energiavaru OÜ kodulehekülg 22.03.2013) Biomassil võib olla mitmeid kasutusviise: biosoojuse, bioelektri või biokütuse tootmiseks. Biokütused ongi biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks, näiteks 6 küttepuud, pelletid; vedelateks, näiteks bioetanool, biodiisel, bioõli ehk pürolüüsiõli; ja gaasilisteks, näiteks biogaas, biovesinik. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamine Eestis aitab vähendada riigi sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest ning vähendada survet looduskeskkonnale. Eestis on mitmeid erinevaid bioenergia võimalusi, mis lähtuvad biomassi toorainest ja selle erinevatest muundamistehnoloogiatest.
Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise...
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab loo...
Anioniidid – adsorbendid, mis seovad lahustest anioone Osaline puhastamine Na-kationiidiga 55. Veepuhastusprotsessi etapid koos selgitustega (tööstuses). 1) vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist 2) vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist 11 3.) saadakse puhas vesi – samane destilleeritud veega 56. Vedelkütused. Biokütused- bioetanool, biodiisel Mootorikütused (masinad, autod): o Bensiinid o Diislikütused o petrooleum/petrool, vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest 57. Lahuse mõiste Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 58
põlevjäätmete sisaldus olmejäätmetes 3. BIOKÜTUSED Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energiavõsa, energiaheina, õlitaimede jt põllumajanduslikul kasvatamisel). Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse ainet juurde. Biokütuste põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis äsja oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud;
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib i...
kaks korda. Kuna Na-soolade lahustuvus on suur, ei teki sellise vee kuumutamisel katlakivi ega rasklahustuvaid ühendeid pesemisvahendite aktiivkomponentide – pindaktiivsete ainetega. Protsess on tsükliline – kui Na+ ioonid on Ca2+ ja Mg2+ ioonidega välja vahetatud, tuleb filtrit regenereerida. Seda tehakse 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab filtri taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. 56. Vedelkütused. Biokütused- bioetanool, biodiisel (toodetakse taimeõlidest) Mootorikütused (masinad, autod): - bensiinid (kergete süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 30–200°C, - diislikütused (süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350°C), - vedelgaas, - petrooleum/petrool, ingl. kerosine (lennukimootorites) süsivesinike segu keemistemperatuuride vahemikuga 175°C- 325°C. - vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel,
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
