Bioelekter Haapsalu Gümnaasium 11B Bioelekter… … on elavate rakkude, kudede või organismide poolt tekitatud elektriväli. Ajalugu Mingil määral teati juba iidsetel aegadel (Niiluse säga, elektriangerjas) 18. sajandil uurisid Galvani ja Volta sidet lihaste kokkutõmbumise ja elektri vahel Katsetes kasutati konni Bioelektrilised nähtused leiavad põhiliselt aset mikrotasandil: Raku sees Raku membraanis Raku vahetus ümbruses Aga leidub ka makrotasandil: Kudedes Organites Üle kogu organismi Rakud kasutavad bioelektrit: Ainevahetuse käigus tekkinud energia varumiseks Töö tegemiseks Sisemiste muutuste vallapäästmiseks Teiste rakkudega informatsiooni jagamiseks Organismid kasutavad bioelektrit: Orienteerumiseks Saaklooma leidmiseks Saaklooma peibutamiseks
vastusreaktsiooni Erutuvus on: · talitluslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihastekontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. · tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele ( näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne. muutumine) · Tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 23. Bioelektrilised nähud kudedes. Muutub koe elektriline potentsiaal erutuse tagajärjel. · Üldised muutused: Tõuseb ainevahetuse intensiivsus Suureneb soojuse produktsioon Muutuvad elektrilised potentsiaalid · Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne.) 24. Erutuvuse seadused. Jõu-aja kõver (kronaksia, reobaas).
Ärkvel olles on inimene ümbrusega aktiivses kontaktis. Une ajal on kontakt ümbrusega suurel määral katkenud. 48. Organismi funktsionaalsed muutused une ajal. Hingamine aeglustub, kehatemperatuur langeb, lihased lõdvestuvad, südametöö aeglustub, seedimine aeglustub. 49. Paradoksaalne e kiire uni, selle neurofüsioloogiline olemus. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse ka REM-uneks (Rapid Eye Movement). Iseloomulikud kiired bioelektrilised lained. 50. Sügava une neurofüsioloogiline olemus. Sügav uni e deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem äratada. See hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja rääkimine. 51. Paradoksaalse ja sügava une faaside pikkuse muutused une perioodi jooksul. 52. Selgitada seos: une faasid ja inimese vanus. Mida vanemaks saab inimene, seda väiksemaks jääb unenägude une e kiire une faas. Vanematel inimestel une võime väheneb. 53
ilma abita tõsta. Jalgadega suudab suruda 180kg-d ja väga kergesti hoida 40kg raskusi. HAL tunnetab elektroodidega nahalt lihastest tulevaid, pardaarvutile saadetavaid, nõrku elektrilisi impulsse, mille järgi aktiveeritakse ülikonna vastavad, kandja liigutusi matkivad, servod. Ülikonna toiteks on operaatori puusale kinnitatud 100 voldine aku. Joonelt 6 on näha, et HAL süsteem koosneb järgmistest Joonis 6. HAL5 Suit osadest: kontroller/arvuti, aku, bioelektrilised sensorid, nurga sensorid, kiirendus sensorid, pinna reaktsiooni sensoritest (COP/COG (center of gravity) sensoritest) jne. Alates 2008st aastast on võimalik seda ülikonda rentida. Saadaval on, jalgade ja puusale ühendatav, 10kg kaaluv mudel. Spetsifikatsioon: Suurus: Kantav robot Kõrgus: 1.6m Kaal: Kogu keha tüüp 23kg (alakeha tüüp 15kg) Toide: Töötab akudel, (AC 100V) Suudab töötada järjest 2h 40min
lahuse pinnalähedases kihis. Üks osa kaksikkihti moodustavatest ioonidest on elektriliste ja adsorptsiooniliste jõudude tõttu tugevasti seotud tahke aine pinnaga: seda osa nimetatakse adsorbseks kihiks. Ülejäänud vastasioonid hajuvad soojusliikumise tõttu suuremal või vähemal määral lahuse sisemusse ning moodustavad difuusse kihi. Difuusse kihi paksus sõltub temperatuurist ja elektrolüütide kontsentratsioonist lahuses. Kaksikkihi olemasolust tingitud bioelektrilised potentsiaalid etendavad olulist osa raku talitluses. Tseeta-potentsiaal - potentsiaal liikuva ja seisva kihi vahelisel piirpinnal. Kui rakendada laetud kolloidosakestest süsteemile elektriväli, hakkavad osakesed koos nendega seotud ioonidega liikuma ühes suunas, ülejäänud difuusse kihi ioonid vastassuunas. Kui laetud osakesed liiguvad lahuse suhtes, tekib selle tagajärjel elektriväli. Elektrokineetilisi nähtusi on neli:
ristluu osas.Kesk-ja piklikajust väljuvad preganglionaarsed kiud,mis lülitatakse ümber postganglionaarseteks (parasümpaatilistes ganglionites või) innerveeritava elundi lähedal.Parasümpaatilises preganglionaarsetest ja postganglionaarsetest närvilõpmetst vabaneb atsetüülkoliin. Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud.-puhkepotensiaal. Silelihased asuvad siseelundite seinades,veresoontes kus toimuvad tahtele allumatud liigutused.Silelihased koosnevad kiududest-ühe tuumaga silelihasrakkudest.Aktiini-ja müosiinifilamendid asuvad korrapäratumalt ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihastel
ristluu osas.Kesk-ja piklikajust väljuvad preganglionaarsed kiud,mis lülitatakse ümber postganglionaarseteks (parasümpaatilistes ganglionites või) innerveeritava elundi lähedal.Parasümpaatilises preganglionaarsetest ja postganglionaarsetest närvilõpmetst vabaneb atsetüülkoliin. Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Puhkeseisundis on rakumembraan polariseeritud.-puhkepotensiaal. Silelihased asuvad siseelundite seinades,veresoontes kus toimuvad tahtele allumatud liigutused.Silelihased koosnevad kiududest-ühe tuumaga silelihasrakkudest.Aktiini-ja müosiinifilamendid asuvad korrapäratumalt ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihastel
Üldistusena võib öelda, et sümpaatikus aitab adekvaatselt reageerida välismaailma mõjudele, parasümpaatikus korrastab "kodust majapidamist". Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ning südame löögisagedus ja jõud, paraneb töötava skeletilihase varustamine verega, intensiivistub energiavahetus. Pasrasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks.Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga.Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist
neuronideks, interneuroniteks ja motoorseteks. Soole NS sisaldab sensomotoorseid programme soole efektorsüsteemide talitluse regulatsiooniks ja koorodinatsiooniks. KNS avaldab sellele lokaalsele süsteemile ainult moduleerivad mõju. KNS saab infot vistseraalsete aferentide kaudu ja kohandab seedetrakti funktsionaalset seisundit vastavalt organismi seisundile. KNS otsene neuraalne kontroll on rohkem välja kujunenud seedetrakti algus- ja lõpposas. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Lihasraku membraan on polariseeritud, et saaks tekkida tegevuspotensiaal. See tekib nii, et raku sees on rohkem negatiivseid laneguid ja K + ning rakust väljas pool on positiivseid laengud ja Na+ rohkem. Lihaskoe põhitüübid on skeletilihased, silelihased ja südamelihased. Lihasrakk koosneb lihaskiududest. Membraani laeng on positiivne väljaspool ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud
Autonoomse närvisüsteemi perifeersetes eferentsetes teedes on 2 järjestikust neuronit: preganglionaarne neuron (viib impulsse kesknärvisüsteemist välja) ja postganglionaarne neuron, millega preganglionaarne neuron moodustab sünapsi. joonis 557 virgantained ja retseptorid: vaata praktikum 1 LIHASED 4. Lihaskoe põhitüübid. Erinevate tüüpi lihasrakkude ehituslikud ja funktsionaalsed iseärasused. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps: ülekande mehhanismid. LIHASKOE TÜÜP Skeletilihased Silelihased Südamelihased Paiknemine kehas Kinnituvad luudele Õõnesorganite seinter, Südames nahas, silmas Tuumad Palju perifeerselt üks tsentraalne tuum üks tsentraalne tuum paiknevaid tuumi
ainult sümpaatilise innervatsiooni. Sümpaatiline osa kontrollib: Termoregulatoorset vastust kõrgele välistemperatuurile Reniini vabanemist neerudest Metaboolsed toimed Horneri sündroom 11 4. Lihaskoe põhitüübid. Erinevate tüüpi lihasrakkude ehituslikud ja funktsionaalsed iseärasused. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps: ülekande mehhanismid. Silelihas, vöötlihas, südamelihas. Silelihasrakkud – ühe tuumaga, diameter: 2-10 mikromeetrit ja pikkus 50-400 mikromeetrit. Puudub troponiin (Ca-ioone siduv valk, mis on iseloomulik vöötlihastele). Selle asemel on kalmoduliin. 1) Spontaanaktiivsuseta e mitmik-üksus a. Iseseisva kontraktsioonivõimega lihaskiud b. Neid innerveerivad üksikud vegetatiivsest NSst pärit närvikiud c
Rakkudel, mis on spetsialiseerunud keskkonnamõjutuste vastuvõtmisele (retseptorid), signaalide teistele süsteemidele edasi andmisele (närvirakk koos oma jätketega) ja mõjutusele kiirelt vastamisele (lihasrakk), on erutuvus suurem kui teistel rakkudel. Erutuvus muutub eriolukordades, näit. väsimisel. Erutuvuse tasemel on suur tähtsus üksikute rakkude ja kogu organismi talitlusele. Närvi ja lihaste erutuvust määratakse tavaliselt elektriärrituse abil. 49. Bioelektrilised nähud kudedes. Närvi- ja lihaskiud on kaetud lipoidide ja valkude molekulide peene kihiga. See kiht moodustab kiu kattemembraani. Membraani läbilaskvus pole eri ainete suhtes ühesugune. Bioelektriliste nähtuste tekkimiseks on eriti tähtis asjaolu, et membraanil on valikuline läbilaskvus eri ioonide suhtes. Nii läbivad kaaliumioonid membraani kergesti, naatriumioonidele on aga jõudeseisundis membraan peaaegu läbimatu. Samuti on membraan
välja, et väliskeskkonda lahjendada, rakk kortsub (plasmolüüs). Hüpotoonilises lahuses on osmootne rõhk väiksem ning lahustunud ainet vähem kui rakus ning vesi liigub rakku- rakk paisub ja võib lüüsuda. Isotoonilises lahuses osmootsed rõhud on võrdsed, raku ruumala ei muutu, ioonide liikumine kahe keskkonna vahel on võrdne. 26) Membraaniga seotud bioelektrilised protsessid. Membraani aktiivsed ja passiivsed elektrilised omadused. Membraani elektriline skeem. Ioonid kui bioloogilise elektri materiaalsed kandjad. Elusat rakku iseloomustab polariseeritud plasmamembraan, mille sisepind on välispinna suhtes negatiivselt laetud. Lipiidne kaksikkiht on dielektriliste omadustega, mis tähendab, et teda saab välise välja mõjul polariseerida. Membraanis esineb elektrivool ja takistus. Ioonkanaleid läbivad ioonid genereerivad elektrivoolu.
· Efektorelundi läheduses paiknevad refleksiahelad, mis kohandavad jooksvalt efektorsüsteemi käitumise tingimustele soole valendikus. · KNS saab infot vistseraalsete aferentide kaudu ja kohandab seedetrakti funktsionaalset seisundit vastavalt organismi seisundile. KNS otsene neuraalne kontroll on rohkem välja kujunenud seedetrakti algus- ja lõpposas (toidu vastuvõtt, tühjendusfunktsioon) 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga (eraldatud mulguga, mida nim neuromuskulaarseks piluks).Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on
Peamised mediaatorid on atsetüülkoliin, serotoniin ja dopamiin. Rohkem kui 90% kogu keha serotoniinist asub sooles. Rohkem kui 50% kodu keha dopamiinist asub sooles. Postganglionaarne neuron – neuronid, millest neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse Preganglionaarne neuron – neuronid, mille aksonid suunduvad ganglionidesse ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Kõikidel elusatel rakkudel on olemas membraanipotensiaal, kuid ainult närvi- ja lihasrakkudel on võime ioonvooludega läbi membraani reageerida mingile stiimulile aktsiooni potensiaaliga (AP). Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks.
nõrgeneb ja lõpuks lihas lõtvub. N: Vvedenski näitas, et erutuv kude on suuteline mingis ajaühikus vastu võtma teatava arvu rütmilisi ärritusi ja vastusena tekib koes niisama palju erutuslaineid. Parabioos e "elulähedane" seisund, s.o labiilsuse langusega seotud pidurduse vorm. Labiilsuse alanemisega kaovad ka organi erutuvus ja tema talitlus ning lõpptulemuseks on pidurdus: organ ei ole võimeline enam ärritajale reageerima. · Bioelektrilised nähtused närvi- ja lihaskoes. Erutuse membraaniteooria olemus. Selle teooria kohaselt tekitab biopotentsiaale ioonide mittetasakaaluline jaouts rakumembraanidel ja sellest tulenev liikumine. Puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polraiseeritud: membraani välispind on positiivse ja sisepind negatiivse laenguga. Seda transmembraanset potentsiaalise vahet nime. membraani puhkepotentsiaaliks. Raku- ja rakuvälise keskkonna potentsiaalise vahe tekke olulisemateks teguriteks puhkeolekus
annaabi.ee 
