kasutamiseks. Bimetallkaitse Kõige tähtsamaks osaks on kahest eri metallist kokkuneeditud plaat. Voolu toimel plaat soojeneb, kuna eri metallid paisuvad soojenedes erinevalt, siis plaat kaardub Kui voolutugevus vooluringis ületab lubatud väärtuse, kaardub plaat sedavõrd, et katkestab voolu Pärast plaadi jahtumist võib kaitsmel olevale nupule vajutamisega taastada esialgse olukorra Kaitsmel on ka teine nupp, millega võib voolu katkestada, näiteks remonditööde korral Bimetallkaitset saab kasutada korduvalt. Automaatkaitselüliti On lüliti, mis voolutugevuse liigsel suurenemisel, näiteks lühise või ülekoormuse korral vooluahela automaatselt katkestab Kaitselüliti oluline osa on relee Releed koos tema juurde kuuluva väljalülitusmehhanismiga nimetatakse vabastiks 1 -- lülitushoob 2 -- lülitusmehhanism 3 -- jõukontaktid
Ta on ainult ühekordseks kasutamiseks mõeldud. Teda kasutatakse raadiotes, televiisorites ja teistes elektriseadmetes. Teiseks kaitsmeks, mida kasutatakse tänapäeval rohkesti, on bimetallkaitsmed. Tema kõige tähtsamaks osaks on kahest eri metallist kokkuneeditud plaat. Voolu toimel plaat soojeneb. Kuna eri metallid paisuvad soojenedes erinevalt, siis plaat kaardub. Kui voolutugevus vooluringis ületab lubatud väärtuse, kaardub plaat sedavõrd, et katkestab voolu. Bimetallkaitset saab kasutada korduvalt. 1. Millistel juhtudel võib inimene saada elektrilöögi? Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Eluohtlik on vool tugevusega 0,1A. Elektrilöögi võib saada näiteks juhul, kui ühe käega puudutada rikkis elektriseadme pingestatud metallosa, teisega aga maandatud veekraani või keskkütteradiaatorit. 1. Miks on vajalik elektriseadmete kaitsemaandus? Kuidas toimub
annaabi.ee 
