3 RUKIS 20 3 <2 88 16 40 88 20 39 - 4 -1 4 RAPS 20 1,8-2 <2 110 30 70 110 24 79 - -6 9 KÜLVIKORRA BILANSS Tabel 4. KÜLVIKORRABILANSS N P K vajadus 396 92 200 antud 396 88 206 vahe 0 -4 6 Kui miinused on bilansiosas suured näitab see,et planeeritud saaki ei ole sellise väetise kogusega võimalik saada. KOKKUVÕTE Antud talu väetisebilanss on tasakaalus ja plaanitavad saagid hektari kohta täiesti reaalsed saada. Kuna väetise hinnad aasta aastalt tõusevad tuleb kindlasti koostada väetusplaan,et taluniku nähtud töö ja vaev end ära tasuks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. VÄETAMISE ABC SAKU 1994 2.PÕLLUKULTUURIDE VÄETAMINE PM 2002 3.EESTI MULDADEST PÕLLUMEHELE P.PENU 2006 4.MULLATEADUS R
c) Kronoloogiliselt järjestatud tehingutest; d) Informatsioonikogumist arvutisüsteemis, kus saab sooritada päringuid kõigis soovitud vormides. 42. Tõene või Väär. Tõmba ring ümber õigele väitele: a) Kui deebetpoole sissekannete arv on suurem kreeditpoole kannete arvust, siis konto saldo jääb alati deebetpoolele. T V b) Aktsionäride kui omanike nõuded aktsiaseltsi vastu on kajastatud bilansiosas kohustised. T V c) Finantsaruanne, mis kajastab firma finantsseisundit, on kasumiaruanne. T V d) Kontol Akumuleeritud kulum on raha vara asendamiseks. T V e) Kui leidis aset väljaminek, siis omakapital väheneb. T V 43. Ettevõtte käibevara hulka kuulub: a) põhikapital; b) kasum; c) ostjate ettemakse; d) ettemakse tarnijatele (hankijatele). 44
annaabi.ee 
