Energeetiline *1g valgu oksüdeerumisel saame 17,6kJ energiat *aga seda teed kasutab organism viimases järjekorras kuna valkudel on väga olulisi funktsioone täita DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Komplementaarsusprintsiip – kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. DNA teist järku struktuur on biheelik. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Informatsiooni RNA e. mRNA – toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika – tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. Transport RNA e. tRNA – ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt
on küllaltki stabiilne. valkude struktuurimuutused on vajalikud, et täita oma ainuomased ülesandeid. nt lihasrakud kas pikenevad või lühenevad teatuid liigutusi tehes. NUKLEIINHAPPED DNA monomeeri nimetus: desoksüribonukleiinhape. polümeerid Nukleotiidi koostis: fosfaatrühm desoksüriboos lämmastikalus: A-T, G-C A adeniin C tsütosiin G guaniin T tümiin Komplementaarsusprintsiip –nukleotiidi vastavus A-t, G-C DNA esimest järku stuktuur biheelik, (tekib komplementeersus printsiibi alusel) DNA tähtsus: pärilikku info säilitamine, raku jagunemise käigus moodustavatele tütarrakkudele Biheeliksi tähtsus: vastupidav, kogu info esineb 2 koopias RNA koostis: sahhariidid –riboos fosfaatrühm lämmastikalus: A-T, G-U adeniin A tsütosiin T guaniin G uratsiil U Struktuur: erinev, komplementaarsusprintsiip Tähtsus: osaleb päriikkuse realiseerumisel DNA SARNASUS RNA
|Arelikult, teades nukleotiidide jzirjestust DNA k iihes ahelas, on meil rihtlasi teada ka teise ahela Sarnaselt valkudega on ka DNA molekulil teist ja kol- monomeeride jiirjestus. mandat jdrku struktuur. Vesiniksidemetega Uhendatud m Nukleotiidide jiirjestust molekulis nimeta- kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliselt biheelik: rhhmd sisse (oon. 2.24 ). See ongi DNA teistlarnu-struttuf?- akse DNA esimest jirku struktuuriks (pri- (EhKsekundaarstruktuur). Kolmandat jdrku struktuur maarstruktuuriks). Seda v6ib esitada kur-ri"b^ (tertsiaarstruktuur) v6ib DNA molekulil olla kiillalt eriil- v6i la monomeeride jArjestusena.
annaabi.ee 
