7 NH3OH+ - 2 N3- - 8 NO+ - 3 9 NCS- - 4 NO2+ - 10 O22- - 5 O2+ - 11 O2- - 6 PH4+ - 12 O3- - H2CrO4 - ; VO2+ - Na2HPO4 - ( ); OCN- - KNO3 - ( ); UO2+ - V2O5 (); OH- - N2O4 - (); AsH3 Ag2O - ; HN3 CaS - ; B2H6 Bi2O3 ; H2S Pb(OH)2 - ; B4H10 (10) Cu2O - ; NH3 H2SO3 ; HCN Fe2O3 - ; N2H4 Cr2(SO4) - ; HCl SO3 - ( ); NH2OH H3BO3 - ; HF NaCN - ; PH3 FeO ; HI NiS - ; SiH4 V2O3 - ; K2HPO4 - ; Pb(OH)4 - (IV); HAsO2 CuO ; AsO2 CuS (II); H3AsO3 Cu2S (I); AsO33 Al2O3 ; H3AsO4
aktiivsuste korrutise ja lähteainete aktiivsuste korrutise jagatisega, kusjuures iga aktiivsus on astendatud vastava aine stöhhiomeetrilise kordajaga tasakaalustatud reaktsioonivõrrandis. 13. Koosta järgmiste reaktsioonide tasakaalukonstantide Kc avaldised: a) CO(g) + Cl2(g) ⇌ COCl(g) + Cl(g) Kc=[COCl][Cl]/[CO][Cl₂] b) 2 H2S(g) + 3 O2(g) ⇌ 2 SO2(g) + 2 H2O(g) Kc= [SO₂]2[H2O]2 /[H2S]2[O2]3 14. Kirjuta reaktsioonijagatis Q: a) 4 Bi(t) + 3 O2(g) → 2 Bi2O3(t) Q= [Bi2O3]2 / [Bi ]4 [O2]3 b) N2O3(g) → NO(g) + NO2(g) Q= [NO][NO2]/[N2O3] Q – reaktsioonisisalduste kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutis jagatud reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide korrutisega. 15. Vaatleme reaktsiooni CO(g) + H2O(g) ⇌ CO2(g) + H2(g). a) Kuidas muutub H2 osarõhk, kui CO2 osarõhku tõsta? Kui tõsta CO2 osarõhku, siis H2 osarõhk jääb samaks. b) Kuidas muutub CO2 osarõhk, kui CO osarõhku vähendada? Kui CO osarõhku vähendada,
suurenevad. ÕIGE c) Tasakaaluolekus on reaktsiooni Gibbsi energia võrdne nulliga. ÕIGE d) Tasakaaluolekus on reaktsiooni standardne Gibbsi energia võrdne nulliga. VALE (suvaline temp ja konts jne) 22. Koosta järgmiste reaktsioonide tasakaalukonstantide Kc avaldised: a) CO(g) + Cl2(g) ⇌ COCl(g) + Cl(g) b) 2 H2S(g) + 3 O2(g) ⇌ 2 SO2(g) + 2 H2O(g) 23. Kirjuta reaktsioonijagatis Q: a) 4 Bi(t) + 3 O2(g) → 2 Bi2O3(t) b) N2O3(g) → NO(g) + NO2(g) 24. Vaatleme reaktsiooni CO(g) + H2O(g) ⇌ CO2(g) + H2(g). a) Kuidas muutub H2 osarõhk, kui CO2 osarõhku tõsta? b) Kuidas muutub CO2 osarõhk, kui CO osarõhku vähendada? c) Kuidas muutub H2 kontsentratsioon, kui CO kontsentratsiooni suurendada? d) Kuidas muutub reaktsiooni tasakaalukonstant, kui H2O kontsentratsiooni vähendada? 25. Tasakaalulised protsessid (tuua näiteid).
saa mi s e k s . Metallina kasutataks e Sb mitm e s u g u st e (pea m . Pb ja Sn sisaldavate) sulamite 8 Vismut: G.Agricola, 1529 ; Bi hõb ev alg e , roos aka läikega m etall , mitu kristallmodifikatsiooni, neist tavarõhul püsiv romb o e e d riline vorm . tahkumis el ruumala suuren e b ,toate m p l rabe . kuivas õhus püsiv, niiske s pruunikas oksiidikiht . põleb sinaka leegig a Bi2O3 ;ei reag e e ri H 2 , C, N2 , Si ga . Bi 2 O 3 vismut(III)oksiid, kollane kristallil. Aine ; leidub ka mineraalina , tähtsaim tööstuslik ühend, kõige laiem alt kasutatav:farma atsiat öö stu s e s , katalüsaatorina polüm e e rid e tootmis el , klaasid e ja e m ailide tootmis el ; Bi(NO 3 ) 3 5H 2 O , vismut(III)nitraatpentah üdra at , värvitu, hügro sk o o p n e kristallaine , kasutatavaim Bisool , ve e s hüdrolüü su b
põhiosa saadakse kõrvalproduktina mitte-põhimineraalidest Bi – hõbevalge, roosaka läikega metall mitu kristallmodifikatsiooni, neist tavarõhul püsiv romboeedriline vorm : sulamistemp. 271,4ºC, tihedus 9,80 kg/dm3 (tahke; vedela tihedus on suurem) – tahkumisel ruumala suureneb toatemp-l rabe 3.18.2. Keemil. omadused, ühendid kuivas õhus püsiv, niiskes → pruunikas oksiidikiht märgatav oksüdeerumine alates 500ºC, üle 1000ºC põleb sinaka leegiga → Bi2O3 ei reageeri H2, C, N2, Si-ga väävliga → Bi2S3 (Se, Te → seleniidid, telluriidid) halogeenidega → BiHal3 (kuumutamisel) (BiF3 saadakse Bi2O3 või Bi(OH)3 reageerimisel gaasil. HF-ga) tuntud on ka BiF5 (Bi või BiF3 + F2) hapetest ei reageeri: HCl, lahj. H2SO4 reageerib: HNO3 [→ Bi(NO3)3], konts H2SO4 [→ BiH(SO4)2] soolad hüdrolüüsuvad kergesti vees Ühendites oksüdatsiooniaste -III kuni V tavaline o.-a. on III
annaabi.ee 
