Selleks on neil ka asjalik põhjus. Nimelt elavad need inimesed üle väga müstilisi juhtumeid, mis oleksid justkui saatana enda kätetöö. Nad kõik kohtuvad saatanaga professor Wolandiga ning tema abilistega, kelleks on Fagott, must kass Peemot ja Azazello. Woland oleks justkui tulnud inimestelt karma võlga nõudma. Professor Woland külastab koos oma abilistega Moskvat. Esimesteks ohvriteks langevad talle ateistid kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz ja poeet Bezdomnõi, kes arutavad omavahel kas Jeesus Kristus oli olemas või ei olnud ning jõuavad otsuseni, et kindlasti mitte. Professor kuuleb pealt nende vestlust ning seejärel avaldab neile soovi ühineda aruteluga. Woland ei tutvusta ennast esialgu ning räägib vene keelt aksendiga. Ta väidab, et Jeesus Kristus oli olemas ja et ka jumal on kindlasti olemas ning vihjab neile erinevat moodi, et Berlioz saab sellel samal õhtul surma, mis ka täide läheb
Ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrevehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki Hella punased juuksed, arm kaelal, fosfor rohelised silmad, alasti
MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor. II peatükk Tegelased: prokuraator Pilatus, surmamõistetu Jesua e. (hüüdnimega) Ha-Nostri + mõned kõrvaltegelased
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki
Meister ja Margarita "Meister ja Margarita" tegevus leiab aset 1930-ndate Moskvas ja 2000 aasta taguses Jerusalemmas. Moskavs istuvad kaks meest, Berlioz ja Bezdomnõi, pingil arutades jumala olemasolu üle, kui nende juurde tuleb kahtlase käitumisega mees, Woland. Sellele järgneb Berliozi surm ja Bezdomnõi satub hullumajja. Hakkab toimuma palju segaseid ja absurdseid lugusi ning paljud inimesed kaovad jäljeltult. Margarita otsib oma kadunud armsamat, Meistrit, ka tema oli sattunud hullumajja ja seal räägib ta oma elust Beszdomnõile. Margarita täidab mitmeid imelikke käske, peale mida kohtub ta jälle Meistriga ja elavad keldrikorteris edasi. Margarita sureb oma abikaasa majas ja Meister kliinikus.
Kui vaadelda raamatud ,,Meister ja Margarita", saame näha, et inimesed, kes kohtusid Saatanaga ehk kõige üleloomuliku sümboliga, lõpetasid kas kaugrongis või hullumajas, kusjuures viimane kippus enamusse jääma. Mida sellest järeldada? Mida üritasid need, kes põgenesid? Vältida hädaohtu, säilitada seniolnut, mitte muutuda, mitte uskuda.. Teised, hullumaja patsiendid, paistsid uskuvat, aga neilegi oli see liig. Ivan Bezdomnõi proovis algul kõigest väest kõigile selgeks teha, mis oli juhtunud, kui proovides seda paberile panna, sai vaat et närvivapustuse ja loobus. Harjumuspärasest lahti lasta paistis olevat võimatu. Ka politseinikud, kes asja uurisid, ei suutnud leppida sellega, et kõik oligi nii, nagu silmale paistis. Selle asemel püüti leida vähegi ratsionaalseid selgitusi seletamatule, longaku need siis ühte või kahte jalga
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Pearu Murakas ja Andres Paas "Põrgupõhja uus Vanapagan"- Kaval-Ants ja Põrgupõhja Jürka A. Tsehhovi novell "Jonõts"- Dmitri Jonõts Startsevi nn allakäigutrepp M. Traat "Tants aurukatla ümber"- Mats Aniluik · valelikkus ausus E. Vilde "Külmale maale"- Väljaotsa Jaan e Jaan Vapper Shakespeare`i "Hamlet"- Claudius ja Hamletid (nii vana kui ka noor) M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Ivan Bezdomnõi ja meister (loomingulises mõttes) · las-minna-meeleolu sihi- ja põhimõttekindlus A. Gailit "Ekke Moor"- Ekke tee "lorust poisikesest" vastutustundeliseks täiskasvanuks · allaandmine tahtejõulisus J. D. Salinger "Kuristik rukkis"- Holden Caulfieldi depressiooni põhjused ja tee enese leidmiseni Hamleti kahtlused · passiivne eluhoiak aktiivne eluhoiak J. Rooste novelli "Pornofilm ja pudel viina" nimetu peategelane E. M
direktor) täidavad timuka rolli, viimane küll vaid jutustuses, kui muutub piraatide laeva kapteniks. Reeturite kolmikusse kuuluvad Juudas Kiriafist (Jozef Kaifa spioon), parun Maygell (vaatemängude komisjoni liige) ja Aloizi Mogarõts (ajakirjanik). Juudas reedab Jesua, Mogarõts Meistri ja Maygell kavatseb, kuid ei jõua reeta Wolandit ballil. Kolmiku moodustavad ka Jesua ja Meistri õpilased: Leevi Matteus (tulevane evangelist ja Jesua õpetuse järgija), luuletaja Ivan Bezdomnõi (Berliozi sõber ja Meistri kaaslane hullumajas) ning luuletaja Rjuhhin (Bezdomnõi sõber, kes meeletult kadestab Puskinit tema ande pärast).
hulluks. Ta oskab võluda asju ja teha ennenägematuid tegusid. Mulle nagu tundub, et ta nagu karistaks inimesi. Tema käitumine on iga inimesega erinev ja ta teab kõiki. Margarita on meistri armuke kes teda lohutas ja tema eest hoolitses kui ta oma novelli pärast mures oli. Peale nõiduse maitsta saamist muutub ta pisut, et tema soovid jäävad endiselt samaks- olla koos meistriga. Ivan on poeet, kes avaldas oma luuletusi Bezdomnõi varjunime all. Tema iseloomuga oli kõik korras, kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli väga kahtlane. Pärast seda muutus tema käitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle välismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri järglane. Meister on lootusetult armunud Margaritasse. Enne hullumajja viimist annab oma säästud Margariita hoolde. Tänuks, et Margarita korraldas Wolandile balli, viis
Woland oli romaanis Meister ja Margarita minu jaoks kõige raskesti mõistetavam tegelane, sest saatan oli alati olnud minu jaoks kurjuse kehastus ja võimeline ainult halvaks. Bulgakovi romaan andis kuradile teise tähenduse ja muutis Wolandi tegelaskuju sümpaatseks. Esimesel kohttumisel Wolandiga on teda kirjeldatud kui välismaalast: neljakümnendates aastates mees, silmad eri värvi, kulmud paksud ja erineval kõrgusel ning hambad kroonitud. Berlioz ja Bezdomnõi pidasid meest spiooniks ainuüksi sellepärast, et ta tundus välismaalane olevat ja rääkis veidrat juttu. Bulgakovi põhiidee oli kujutada nõukogude maailma satiiriliselt. Selle alusel võib oletada, et Wolandi tegelaskuju loomisel oli Bulgakovi inspiratsiooni allikas tol ajal valitsenud Stalin, kes juhtis Moskva inimesi nagu saatan, pannes inimesi, kes on liiga palju näinud või kuulnud hullumajja või vanglasse.
Albert Camus "Katk" doktor Bernard Rieux Hermann Hesse "Stepihunt" Harry Haller, Hermine, Pablo, Maria Mihhail Bulgakovi "Meister ja Margarita" Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti
,,Meister ja Margarita" M. Bulgakov Ivan Nikolajevits Ponõrev- poeet, kes avaldas oma luuletusi Bezdomnõi varjunime all. Ta on 23 a. õlakas, ruugete salkus juustega noormees. Tema iseloomuga oli kõik korras, kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli väga kahtlane. Pärast seda muutus tema käitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle välismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri järglane. Maag Woland- musta maagia professor ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti
Ta on noor 23-aastane õlakas ruugete salkus juustega luuletaja, kes saadetakse oma kogemustest rääkimise eest vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks
Ta on noor 23-aastane õlakas ruugete salkus juustega luuletaja, kes saadetakse oma kogemustest rääkimise eest vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks
raamatut läbivad tegelased on maag Woland ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga).Tegevus toimub Moskvas ja selle ümbruses. Romaanis on käsitletud 4 tasandit. Fausti tasand: Woland musta maagia professor Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Latenski kriitik Ivan temast saab Meistri järglane,hüüdnimega Bezdomnõi Idee: eneseteostus. Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja Lihhojedov varietee direktor Bossoil korteriühistu esimees Varenuhha varietee administraator Rimski teatri finantsdirektor Bengalski konferansjee Idee: näidatakse ebaausaid ametnike,altkäemaksuvõtjaid,riigi raha raiskajaid,karjeriste väikseid ja tühiseid inimesi,kes tahavd silma paista,karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Woland karistab neid liigse ahnuse eest.
püüdis üles ehitada kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid. Usk, mis pidi olema rahvale oopiumiks, keelati. Kõik, kellel näis olevat muu arvamus ja seda julgeti välja öelda, tehti kommunistide poolt maha. 4. Teose peategelaste kirjeldus. Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae. Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti. Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23- aastane, poeet. Korovjev pikk, kõhn, irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki. Margarita Meistri armastatu, kellele ainsaks sooviks, oli Meistriga koos alatiseks õnnelikuks saada. Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees.
ideoloogial ning Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusesse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut ja karistatavat. Propageeriti inimeste seas ateismi. Selle ajastu Nõukogude elukorraldus ja ideoloogiline surve, pani inimesed kummaliselt käituma. Ühiskonnas tekkis usaldamatus, hirm välismaalaste ees ning hirm spioneerimise ees. Siiski leidus ka erandeid, kes tunnistasid jumala olemasolu. Ivan Bezdomnõi traagika: Ivani iseloomuga oli kõik korras, kuni ta kohtus Wolandiga ja Berliozi pea otsast lõigati. Pärast seda varises tema maailm kokku, tema suhtumine ja käitumine muutus ning ta muutus üsna paranoiliseks. Selletõttu viidi mees hullumajja, kus ta kohtus Meistriga. Kui Meister Ivaniga lõpus hüvasti jätab, siis andis ta talle ülesande Pontius Pilatuse lugu lõpetada. 3.Wolandi ja tema kamba tähtsus: Nad kujundavad Moskva elanike saatusi, nendega manipuleerides
Pontius Pilatus on arg ja üksik. Ta on samal ajal nii võimu kehtestaja kui ka selle ohver. Hulkuv filosoof Ha-Nostri ehk Jesua oli inimene, kes rääkis headusest ja kannatlikkusest. Ta oli pühak ning ei soovinud iialgi kellelegi halba. Tema ainsaks relvaks oli sõna ja ta kuulutas tõde. Leevi Matteus oli igavesti tema õpilane. Jesua on paralleeltegelaseks Meistrile. Kõigis kolmes maailmas on paralleelsed tegelased: juhid, õpilased, reeturid, timukad. Meistri õpilaseks oli näiteks Bezdomnõi, kellega ta hullumajas kohtus. Sündmused Moskvas justkui kordaksid seda, mis toimus Juudamaal. Jesua oli tõekuulutaja Jerslaimis ning Meister püüdis seda teha Venemaal kirjanikuna. Mõlemat maailma aga ühendab kõrgematel võimupositsioonidel olevate inimeste takistused tõekuulutajatele Margarita ja meistri armastus oli igavene ja kõikehõlmav. Nad kohtusid tänaval, kui Margarital olid käes kollased lilled, mis on piiblitraditsioonide järgi sümboliks surematusele.
" - Woland 5) ,,Käsikirjad ei põle" 6) ,,Inimlikest pahedest on kõige peamine argus" - Jesua 7) ,,Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab. ,, - Woland 8) ,,Kõik läheb nii nagu on õige, selle peal püsib maailm." Lõpuks tapetakse Meister ja Margarita, nad on vertikaaltegelased, kes tõusevad ühest sfäärist teise. Moskvalased jäävad Moskvasse, neil ei ole arengut. Moskvas oli kirjanikel tihti imelikud hüüdnimed. Nii on ka Bezdomnõi ehk koduta. On kaks kurjuse kantsi: Jersalaim ja Moskva Nõukogude Liidus. Woland ehk saatan ei saa igale poole minna, ta pidi alati olema halvas kohas ehk kohas, kus on ahnus, kurjus, kadedus, rumalus. Restoranis oli Berliozi surma järel 12 literaati, kes olid nagu Piibli Jeesuse jüngid, reetes ta kohe kui surmast kuulsid. Wolandi lahkudes paneb Bulgakov Moskva põlema korter, pood, restoran, nagu puhastustuli. ,,Meister ja Margarita" on: 1) Pila 1920. - 1930. aastate Venemaa üle.
tuleks Meister ja lõpetaks oma romaani. Kui see juhtub, on ta vaba ja astub mööda kuukiirt üles valguse poole. Moskva tegevustik on romaani selgrooks, seda katkestavad kõrvalepõiked Jerslaimi. Kuigi teoses on peatükkide järjekord vastavuses nii-öelda tegeliku järjekorraga, sest mõnigi juhtum toimub on samaaegselt teisega. Sündmustik algab kolmapäeva õhtul Patriarhi tiikide juures, kus Berlioz ja Ivan Bezdomnõi vestlevad Jeesuse teemal. Nendega liitub salapärane välismaalane, kes tutvustab end kui Woland - konstultant musta maagia alal. Keset vaidlust Jumala ja Saatana olemasolu üle tormab Berlioz minema, et helistada võimudele, kuna kahtlustab, et Woland on seotud millegi kahtlasega. Vastavalt turisti ennustusele lõigatab tramm aga MASSOLITi juhatuse esimehel pea otsast. See ning Wolandi jutustus Pontus Pilatusest vapustab Ivani niivõrd, et ta hakkab
nii nagu ta ise oli just nüüdsama vabaks lasknud enda loodu(d?) kangelase." 5) ,,Must Woland kihutas teed valimata sügavikku ja saatana järel varises sinna mürinal tema saatjaskond." (470) 6) Pilatus saab andeksandmise laupäeva öösel vastu pühapäeva Kristuse ülestõusmise aeg. 7) Me ja Ma osas jätab B siiski ka võimaluse, et nad lähevad lõpuks samuti valgusesse. Kuid kuna see toimub Ivan Bezdomnõi meelemürgi mõju all nähtud unenäos, siis ei tea, kui tõsiselt seda tuleks võtta (Ivani hullumajas nähtud unenägu Pilatusest tuleks samas küll tõena võtta...). Bulgakovile meeldis mängida. BULGAKOVI KÜMME KÄSKU (Belobrovtseva, loeng Ööülikoolis AD 2000) 1. Tõtt rääkida on meeldiv ja kerge! 2. Argus on kõige hirmsam pahe! 3. Ärge kunagi ega midagi kartke! 4. Ärge kunagi ega midagi paluge, ... eriti nendelt, kes on teist tugevamad! 5
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" Esimene osa Esimene peatükk: Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatuga Oli lämbe kevadõhtu. Mihhail Berilioz ja Ivan Nikolajevits Ponõrev (luulejtaja, varjunimega Bezdomnõi) istusid Bronnaja tänava pingil ja jõid aprikoosijooki. Äkki nägi Berlioz enda ees poolläbipaistvat pika mehe kuju. Ta sulges silmad lootuses, et nii nähtu kaob. Kui ta silmad avas oligi viirastus kadunud. Ta hakkas kaaslasega Jumala olemasolu üle arutlema. Mõne aja möödudes ilmus tänavale ühe musta ja ühe rohelise silmaga mees. Peagi sekkus ta vestlusesse. Mõlemad mehed arvasid, et ta on välismaalane ning püüdsid kindlaks teha millisest riigist mees pärit on ning
Bulgakov: "Samasugune kurjus nagu on Jersalaimis, valitseb ka Moskvas. Sellepärast sai ka Woland ehk saatan sinna tulla. Moskva on teine Jersalaim. Seal valitseb samasugune kurjus nagu valitses juutide poolt Kristuse ristilöömisel." Tegelased. Seal on kolm reeturi kuju. Esimene on Juudas, teine on Aloizi Mogarõts, kolmas reetur on parun Mayggel. Sarnase saatusega isikud on Jeesua Ha-Nostri ja Meister. Keegi neid ei mõista ja neid kuulda ei võta. Ivan Bezdomnõi (vene keeles koduta inimene). See tegelaskuju kannab Bulgakovi ühte pseudonüümi. Siin on pilatud seda, et 20ndatel aastatel oli kombeks NSVL, et kirjanikud võtsid kummalisi hüüdnimesid endale. Usuvastaseid poeeme kirjutati sel ajal hirmus palju, sest vene rahvas oma põhiolemuses on väga usklik ja kannatlik. Lõhuti kirikuid palju, sellepärast kirjutati. Tollast nõukogude elu kirjeldab, kui Berlioz ja Bezdomnõi kohtavad Wolandit, nad ütlevad, et see on välismaalane
annaabi.ee 
