metallstruktuuride kaitset arvestades, kui mängu tuleb ohutuse nõue. Siiski pikaajalise kõrge temperatuuri mõjul võib tekkida järeleandmisi tema tugevuses. Kuni 500°C kuumuses ei toimu erilisi muudatusi, ent sealt edasi langeb vastupidavus märgatavalt. Aktiivne aurustumine algab betoonilt 100°C juures ja intensiivistub kiiresti. Mida tihedam on eksemplar, seda suuremat rõhku avaldab eralduv aur ning tagajärjeks on purunemine. Raua vastupidavus betoonis Peaaegu kõik struktuursed betoonrajatised sisaldavad endas raudvõrestikku, et jaotada ühtlasemalt betoonile avaldatavaid surveid. Betooni purunemise või mõranemise korral paljastub metall aga keskkonnale, mida ähvardab korrosioon- tagajärjeks katkemine. See protsess ei ole nii keeruline kui eelnevad, aga on üheks enamlevinud probleemiks paljudes riikides. Korrosiooni põhjustavad keemilised reaktsioonid saavad toimuma peamiselt betooni pinnalähedastes metallstruktuurides, kus vastavad tingimused on täidetud
partiist. Nime sai tsement sellest valmistatud betooni tõttu, mis sarnanes välimuselt Inglismaa rannikul Portlandis esineva kivimiga, mida kasutati sel ajal Inglismaal üldiselt ehitusmaterjalina. Eestis läks asi lahti 1860. aastate lõpul, kui Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton huvitus võimalusest valmistada kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi. 1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. Eesti tähtsamad ja suuremad betoonrajatised on Tallinnas Patarei vangla taga asuv vesilennukite angaar, mis on ainulaadne selle poolest, et ligi sada aastat tagasi oli see suurim raudbetoonehitis Euroopas ja esimene kogu Ida-Euroopas ning 318 m kõrge Tallinna teletorn. Betoonehitamise raskuspunktid lähiajal on kuivamis- ja niiskusprobleemid ning elutsükli kulud ja keskkonnaküsimused. Sarrused Sarrus ehk armatuur on konstruktsiooni tugevdav materjalisisene varrastik. Enamlevinud on terassarrus, mida kasutatakse raudbetooni sees
annaabi.ee 
