Frank Llyod Wright
moodustus kahekihiline, terasega tugevndatud betoonsein. Konstruktsiooni eeliseks oli see, et
betoon oli odavaim ehitusmaterjal ning kivide paikapanemiseks polnud vaja palgata kalleid
oskustöölisi. Los Angelese neli maja mõjuvad monumentaalsete skulptuuridena. Nende suuri
seinapindu elavdab betoonplokkide peen ornamentika. Sellest hoolimata oli betoonplokksüsteem
määratud läbi kukkuma. Ühelt poolt ilmnesid konstruktsioonilised puudused, nagu lekkivad
katused, teiselt poolt vastandus betoonplokkmajade esteetika liiga radikaalselt Californias moes
olevale Hispaania koloniaalstiiline. 1924. aastal valminud Ennis House on kõige suurejoonelisem.
Ruumid on ebaharilikult kõrged. Mõlemad magamistoad on elutoast terrassidega eraldatud,
söögituba paikneb pool korrust kõrgemal. Selle maja juures kasutas Wright viimast korda
vitraazaknaid. 1923. aastal valminud Storer House põhiplaan on T-kujuline ja tiibade kõrgused
erinevad teineteisest poole korruse võrra
annaabi.ee 
