Luulekogu
Sellel lörtsisel kevadpäeval
Kui päike paistis
Kõik tilkus ja peegeldas
Sundis mu silmad kissi
Kui keegi mult küsiks, miks läksin
Õigustust, põhjendus mul polnud
Vahelejäänud ju niikuinii olen:
Hirmust mahakirjutamata konspektid
Kõik need ausalt saadud kahed
Ja hingest kirjatööd hindega "kolm"
Lihtsalt pettun
Ja kahtlen vahel
Kas milleski muuks
Kui mõttetuks vormiks
Mind üldse on vaja
Sellest jooksus päevast
Ei muutu midagi
Ainult mina püüan kasvada
Mitte riigis, vaid betoonlinnas
Kus kõik hävib
Nii sundimatult igast reeglist
Eal mõistmata mind hukka
Rahulikult püüan olla
Ilu ja hirmu piirimail
Aga äärmustest olen ma pärit
Kuhu põgenen kui kahtlen?
Kuhu põgenen
Kui eksinud olen ja
Jälle teadmata iseendast
Ma kahtlen,
Et pildil sinust
Või kellekski teiseks
Mulle selgust võiks tuua
Kui kahtlen valgena mustade seas
Kes kinnitab mu elujaatuse?
Kui kaotad värvide kontrast
Ja tunda, et siiski kõik on sama..
Vabadusest ongi saanud minki
annaabi.ee 
