suhtes.Tuntuimad vääriskivid.Teemant-kõige kõvem mineraal,läbipaistev,puhas teemant ei juhi elektrit,kuid juhib väga hästi so ojust-paremini kõigist tahketest ainetest,kaasa arvatud metallid,teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200 °C,teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi-briljant.Smaragd-heksagonaalne,erkrohelise värvusega mineraal,berülli erim(Berüll on vääriskivi.Er ivärvilistele erimitele on antud eraldi nimed.Sinakasroheline ning läbipaistev berüll on akvamariin,erkroheline berüll on smaragd,kollakas heliodoor jne)tuntud vääriskivi.Rubiin-trigonaalne,punaka värvusega mineraal,kor undi erim.Korundi nim.rubiiniks,kui ta on karmiinpunast värvi,tuntud vääriskivina.Safiir- trigonaalne mineraal, korundi erim.Ta on enamasti sinaka värvusega,tuntud vääriskivina.Akvamariin-heksagonaalne sinaka värvuse
Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Tõrva Gümnaasium Nimi klass Vääriskivid Juhendaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Akvamariin, aleksandriit, ametüst..........................................................................................4 3. Berüll, granaat, jadeiit.............................................................................................................5 4. Kassisilm, kuukivi, morganiit, opaal......................................................................................6 5. Peridoot, rubiin.......................................................................................................................7 6. Safiir, smaragd, teemant.............................................................................
9 Be 100 9,0122 - 10 Be 0 10,0135 2,6 · 106 aastat 5 Saamine, leidumine ja kasutamine Berüllium avastati 1797 Pariisis Nicholas Vauquelini poolt. Metallist berülliumi sai esmakordselt F. Wöhler 1828. Berülliumi leiti esmakordselt mineraalist nimega berüll, mille järgi ta on nime saanud. Universumis leidub berülliumi vähe, kuna tema tuumad on energeetiliselt ebasoodsad. Berülliumi saadakse BeCl2 elektrolüütilisel redutseerimisel. Madala tiheduse tõttu kasutatakse satelliitide ja rakettide valmistamiseks. Be õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja Nicholas Vauquelin kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. Selle väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade
Berüllium on suhteliselt haruldane element Universumis, mis tavaliselt tekib suuremate aatomtuumide osakeste põrkumisel kosmiliste kiirtega. See on kahevalentne element, mis looduslikult esineb ainult koos teiste mineraalide elementidega. Sümbol: Be (beryllium) Berülliumi avastas Nicholas Vauquelin 1797. Aastal Prantsusmaal, Pariisis. Metallist berülliumi sai esmakordselt F. Wöhler aastal 1828. Berülliumi nimetus tuleneb mineraalist nimega berüll, kust see element oli esmakordselt leitud. Leidumine looduses Looduses leidub berülliumit vähe, kuna tema tuumad on energeetiliselt ebasoodsad. Leidub ainult ühendeina, pms. mineraalberüllina. Maakoores sisaldub berülliumit vähe. 3 Berülliumi saamine/tootmine Berülliumi saadakse BeCl2 elektrolüütilisel redutseerimisel. Berülliumi keemilised omadused Berüllium on keemiliselt aktiivne.
Marmor on maakores rõhu mõjul tekkinud lubjakivist.Lubjakivi sisaldab tihti mereloomade kivistisi. Marmorite värvus on väga varieeruv helevalgest mustani.Lubjakivi ja marmori peamiseks koositisosaks on kaltsiit. 7.Vääriskivid on looduses harva esinevad mineraalid v kivimid, millest valmistatakse ehteid. Teemant kõige kõvem looduslik mineraal.Ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust.Läbipaistev. Smaragd kroomi sisaldav tumeroheline berüll. Rubiin punaka värvusega korund. Safiir sinaka värvusega korund. Klaas & tsement 1.Klaasi hakati valmistama 67 tuhat aastat tagasi. 2.Eestis hakati klaasi valmistama 1628. Hiiumaal, Hütil. 3.Klaasi toorained on puhas liiv, sooda ja lubjakivi. 4.Klaasi koostis oksiidide abil Na2O * CaO * SiO2 5.Kristallklaas on pliioksiidi sisaldav klaas. 6.Tsemendi toorained on lubjakivi ja savi. 7.a) lobri tsemendi toorained, mis on veega segatud
Rombiline rombilaadne, PN F-rikastest toonid kristallidel fluididest pikiviirutus teralised agreg. Saarstruktuuriga e saarsilikaadid Berüll Hästi Varieerub Klaasi L ebaselge K 7,5 8 PN Sarnane apatiidiga, aga Be3Al2(Si6O18) väljakujunenud, sõltuvust M ebatasane T 2,7 2,8 pegmatiidides, suurem kõvadus heksagonaalne kuusnurkse koostisest graniitides; HT ristlõikega prismal
need on tekkinud kivimilähkmetes koos kaltsiidi ja püriidiga. Veatud smaragdid on väga haruldased ja enamikul kristallidest on väikseid vigastusi või mineraalide suletisi. Kivi pindmiselt kihilt on need kõrvaldatavad. Tegelikult on nad olulised kalliskivide loodusliku päritolu selgitamisel. Smaragd on heksagonaalne, erkrohelise värvusega mineraal, berülli erim. Smaragd on tuntud vääriskivina. Smaragdile iseloomulikke omadusi on kirjeldatud artiklis Berüll 4 Raviomadused Smaragd aitab haigusest toibuda. See ravitseb siinuseid, kopse, südant, lülisammast ja lihaseid ning rahustab silmi. See parandab nägemist ja aitab maksast mürke eemaldada. Smaragd leevendab reumat ja diabeeti. Seda on kasutatud mürkida antidoodina. Kaelas kandmisel usuti, et kivi hoiab ära langetõve. Smaragdi roheline kiir aitab kaasa pahaloomuliste haiguste ravimises.
edu.ee/oppematerjalid/uurimistood_referaadid/uurimistood_2010/Kadi_Kuusk_Eest i_pulma_traditsioonid.pdf http://www.tartumv.ee/?op=body&id=34 http://et.wikipedia.org/wiki/Abielu Lisa Pulma-aastapäevade nimed 1. vatt 2. nahk 3. nisu 4. vaha 5. puu 6. küpress 7. vill 8. moon 9. fajanss 10. inglistina 11. korall 12. siid 13. maikelluke 14. seatina 15. kristall 16. safiir 17. roos 18. türkiis 19. kretong 20. portselan 21. opaal 22. pronks 23. berüll 24. atlas 25. hõbe 26. nefriit 27. mahagonipuu 28. nikkel 29. samet 30. pärl 31. seemisnahk 32. vask 33. porfüür 34. merevaik 35. rubiin 36. musliin 37. paber 38. elavhõbe 39. krepp 40. smaragd 41. raud 42. pärlmutter 43. flanell 44. topaas 45. ülekullatud hõbe 46. lavendel 47. kasmiir 48. ametüst 49. seeder 50. kuld 51. kameelia 52. turmaliin 53. metskirsipuu 54. soobel 55. orhidee 56. lapi lasuriit 57. asalea 58. vaher 59. naarits 60. teemant
17. aastapäev roos 48. aastapäev ametüst 18. aastapäev türkiis 49. aastapäev seeder 19. aastapäev kretong 50. aastapäev kuldpulmad 20. aastapäev portselan 51. aastapäev kameelia 21. aastapäev opaal 52. aastapäev turmaliin 22. aastapäev pronks 53. aastapäev metskirsipuu 23. aastapäev berüll 54. aastapäev soobel 24. aastapäev atlas 55. aastapäev orhidee 25. aastapäev hõbepulmad 56. aastapäev - lapi lasuriit 26. aastapäev nefriit 57. aastapäev asalea 27. aastapäev mahagonipuu 58. aastapäev vaher 28. aastapäev nikkel 59. aastapäev naarits 29. aastapäev samet 60
kasutatakse ka musta. Punast karenooli kasutatakse negatiivsete vibratsioonide eemal hoidmiseks ning kuritarvitamise tagajärjel tekkinud seisundi ravimiseks. Must turmaliin kaitseb meid elektromagnetilise saaste, negatiivsete mõtete ja halbade kavatsuste eest. Obsidiaan aitab vabaneda energeetilistest blokeeringutest. (Struthers 2008: 70) 2.1.2 Sakraaltsakra vääriskivid Sakraaltsakra turgutamiseks kasutatakse peamiselt oranze vääriskive. Punane berüll kasvatab loovust, inspiratsiooni ja optimismi. Tangeriinkvarts muudab meid positiivsemaks, muutustele vastuvõtlikumaks, aitab ravida seksuaalprobleeme nagu frigiidsus ja viljatus. Oranz kaltsiit aitab meil vabaneda vanadest harjumustest ja muudab meid positiivsemaks. Topaas aitab meid julgustada, armastavamaks ja hellemaks muutuda. Pruun jaspis leevendab hirme ja süütunnet. (Struthers 2008: 71) 2.1.3 Päikesepõimiku vääriskivid
isotoobi 40K 2. rühm - Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra - leelismuldmetallid (LMM); s-elemendid; väliselektronkihi konfigur. s2; metallilised omadused tugevasti väljendunud; o.a alati II. --> aktiivsus suureneb. Keemil. aktiivsuselt siiski LM-dele lähedased, metallide pingereas kõrvuti 2. rühma elementidest: Be ja Mg suhteliselt eraldiseisvad Leidumine looduses: ainult ühenditena. Sisaldus maakoores eri rühma elementidel erinev: varieerub ligi 10 suurusjärku (suurim Ca, väikseim – Ra). Be - Berüll 3BeO . Al2O3 . 6SiO2 – tuntuim mineraal;esineb vääriskividena. Mineraale palju – 54 mineraali, looduses vaid üks stab. isotoop 9Be. 2. rühma elementidest levinuim Ca. Ca-sisaldavaid mineraale tuntakse ligi 400:CaCO3 (lubjakivi, kriit, marmor), CaSO4 . H2O (kips), CaF2 (fluoriit) jpt. Kõige vähem levinud radioakt. Ra. Stabiilseim isotoop 226Ra. Väga levinud element Mg: maakoores 2,35%, üle 100 mineraali: MgCO3 (magnesiit), CaCO3.MgCO3 (dolomiit)
See võib olla iseseivalt või moodustada suuremaid struktuurüksusi. · Iseseisvad tetraeedrid neso- e. singelsilikaadid. Valemis radikaal [SiO4]4- oliviin (Mg,Fe)2[SiO4], granaadid · paardunud tetraeedrid soro- e. hantelsilikaadid. Valemis radikaal [Si 2O7]6- epidoot Ca2Al2Fe[SiO4][Si2O7](OH)O · rõngastunud tetraeedrid tsüklo- e. rõngassilikaadid. Valemis radikaal n[SiO3]2- n = 3, 4, 6; berüll Be3Al2[Si6O18] · Inosilikaadid - ahel- ja lintsilikaadid o tetraeedrite lindid valemis [Si4O11]4- amfiboolid (nt küünekivi) o tetraeedrite aheladvalemis [SiO3]2- pürokseenid (nt augiit) · Tetraeedrite kihid: füllo- e. kihtsilikaadid, valemis [Si 2O5]2- vilgud, talk, savimineraalid, serpentiin · Karkass-silikaadid o Kvartsi neutraalsete tetraeedrite karkas
kõrgem keem. akt. väiksem Keemil. aktiivsuselt siiski LM-dele lähedased, metallide pingereas kõrvuti (vt. üle-eelm. lk.) 2. rühma elementidest: Be ja Mg suhteliselt eraldiseisvad LMM - sarnaste, ühtsete omadustega elemendid 2.3.1. Leidumine looduses Ainult ühenditena Sisaldus maakoores erinevatel 2. rühma elementidel äärmiselt erinev: varieerub ligi 10 suurusjärku (suurim Ca, väikseim – Ra) Be (bērýllion, tuletatud vääriskivist berüll) Berüll 3BeO . Al2O3 . 6SiO2 (õpikus viga) – tuntuim mineraal; esineb vääriskividena (smaragd, akvamariin, heliotroop jt.) Mineraale (liikidelt) palju – 54 mineraali (kus Be on põhielement), kuid tegelikult on Be üsna haruldane maakoores (massi-%) 6 . 10-4 ookeanides 6 . 10-7 mg/l looduses vaid üks stab. isotoop 9Be Li järel kõige kergem metall looduses 2. rühma elementidest levinuim Ca Levikult 5. kohal: maakoores 3,38%
annaabi.ee 
