Ateismist Eestis
Seeläbi
sobis religioon väga hästi ka eestlaste "igivaenlaste" - sakslaste - negatiivsesse
valgusse seadmiseks, millest loogiliselt järeldus aga vene ja eesti rahva iidne
sõprus. Ka EW algusaegadel hoogu saanud patriootiline müüt “seitsmesajast orja-
aastast” sobitus sellesse süsteemi kui valatult. Nii ongi traumaatilised kogemused
religioossete ideoloogiate vallas nähtavasti juba üheks rahvuse pärisosaks
saanud.
Ateismiuurija van der Berckeni sõnutsi loob inimene religioosse sfääri puudujäägi
kompenseerimiseks uue ideoloogia, Eesti puhul on aga ühekülgse reklaami tõttu
(sest mida muud kui ateistlik selgitustöö või kristlik misjon muud on kui reklaam)
valik olnud siiani üsna väike. Praegune situatsioon on Eesti religiooniloos
ainulaadne just oma pluralismi poolest, mis aga on loonud olukorra, kus pikka
aega kõige vastu võidelnud eestlane võib praktiliselt igasuguse religioosse toote