Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium Berüllium Referaat Elza Lutt 11.a Tartu 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................3 2. Berülliumi leidumine looduses.........................................................3 3. Berülliumi saamine, tootmine...........................................................4 4. Berülliumi keemilised omadused..........
Referaat Juhendaja: õpetaja TALLINN 2008 Sisukord Keemilised omadused 3 Ühendid 4 Füüsikalised omadused 5 Saamine, leidumine, kasutamine 6 Kasutatud materjalid 7 2 Keemilised omadused: Berüllium on leelismetall, mis kuulub s-elementide hulka. Aatomi ehitus: 2 2 · Elektronvalem: 1s 2s · Aatommass: 9,01218 · Aatomnumber: 4 · Elektronskeem: +4|2)2) · Elektronide arv: 4 · Neutronite arv: 5 · Prootonite arv: 4 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,57 · Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9
raamatu ,,Keemia õpperaamat loomadest" . Aastal 1892 pakuti talle tööd Göttinegeni ülikoolis. Avastused Friedrich Wöhler avastas berülliumi ja plaatina. Berülliumi valmistamiseks segas ta suures anumas kokku plaatina ja jättis ära alumiiniumi. Samat tehnikat kasutas ta ka teiste ainete tegemisel. Ta avastas väga kiiresti kaltsiumkorbiidi ja ta oli ka väga lähedal vanaadiumi avastamisel. Nende avastuste tähtsus tänapäeval Berüllium: Looduses leidub berülliumit ainult ühendeina, pms. mineraalberüllina. Maakoores sisaldub berülliumit vähe Berülliumit kasutatakse legeeriva elemendina, neutronite aeglustina ning peegeldina jm. otstarbeks, koos aktiiniumi, polooniumi, raadiumi jt. elementidega neutronite allikana. Berülliumi sulameid kasutatakse lennunduses, raketitehnikas ja aparaadiehituses. Keemiliselt on berüllium aktiivne ja kattub õhus oksiidikihiga. Reageerib leelistega,
Kooli nimiGruppNimi Erinevad metallid Berüllium Magneesium Alumiinium Skandium Titaan Vanaadium Kroom Mangaan Raud
Leht1 Vesinik H Hydrogenium Heelium He Helium Liitium Li Lithium Berüllium Be Beryllium Boor B Boron Süsinik C Carboneum Lämmastik N Nitrogenium Hapnik O Oxygenium Fluor F Fluorum Neoon Ne Neon Naatrium Na Natrium Magneesium Mg Magnesium Alumiinium Al Aluminium Räni Si Silicium Fosfor P Phosphorus Väävel S Sulphur Kloor Cl Chlorum Argoon Ar Argon Kaalium K Kalium Kaltsium Ca Calcium Raud Fe Ferrum Baarium Ba Barium
1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite
Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Vedelik + tahke, vedelikus mittelahustuv aine = setitamine/nõrutamine(suur tihedus), filtrimine(tahke aine) Mittesegunevad vedelikud = jaotuslehter Vedelik + Tahke lahustunud aine = aurustumine(tahke aine kättesaamiseks), destilleerimine (vedeliku kättesaamiseks) Füs. nähtus - ainega toimuvad muutused,kuid aine jääb samaks. Keem.Nähtus - ühest ainest saab teine. 1.Vesinik (H) 2.Heelium (He) 3.Liitium (Li) 4.Berüllium (Be) 5.Boor (B) 6.Süsinik (C) 7.Lämmastik (N) 8.Hapnik (O) 9.Fluor (F) 10.Neoon (Ne) 11.Naatrium (Na) 12.Magneesium (Mg) 13.Alumiinium (Al) 14.Räni (Si) 15.Fosfor (P) 16.Väävel (S) 17.Kloor (Cl) 18.Argoon (Ar) 19.Kaalium (K) 20.Kaltsium (Ca) 30.Tsink (Zn) 82. Plii (Pb)
(leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide sulamistemperatuuriga kõrge. Leelismuldmetallide hulka arvati kaltsium, strontsium, baarium ning hiljem ka raadium. Et aga viimane ei ole stabiilne element, jäetakse ta mõnikord muldmetallide hulgast välja. Kõik leelismuldmetallid kuuluvad perioodilisussüsteemi teise rühma pea-alarühma. Peale nimetatute kuuluvad sinna ka magneesium ja berüllium, mis on elektronkatte ehituselt leelismuldmetallidega sarnased, kuid aatomite väiksema raadiuse ning kõrgema ionisasioonipotentsiaali tõttu on nende omadused leelismuldmetallide omadest erinevad (nende hüdroksiidid ei lahustu vees ega ole leelised). Mõnikord arvatakse leelismuldmetallide hulka ka berüllium ja magneesium. Käesolevas artiklis berülliumi ja magneesiumi leelismuldmetallide hulka ei arvata, küll aga arvatakse nende hulka raadium.
materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m 3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m 3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m 3. Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on alla 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m 3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m 3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Tabel 1.1. Elementide keemilised sümbolid ja aatomnumber Keemiline element Keemilise Aatomnumber elemendi e. järjenumber
Leelismuldmetallid reageerivad veega ning saadusteks on vastava metalli hüdroksiid ja vesinik BERÜLLIUM: on kergete, korrosioonikindlate ja heade mehhaaniliste omadustega sulamite komponent. Berülliumsulamitest tehtud detailid ja seadmed taluvad suurepäraselt koormust ja on kulumiskindlad. Berülliumsulamitest valmistatud tööriistad ei anna metalliga kokkupuutes sädemeid, mistõttu saab neid rakendada lõhkeainetööstuses. Berülliumioonid blokeerivad organismi ensüümsüsteeme. Berüllium on mürkmetall, mis ei ole elutegevuseks vajalik. Berülliumiühendid on mürgised, allergilised ja kantserogeensed, mis põhjustavad kopsu- ja luuvähki, alandavad vererõhku ja kehatemperatuuri. Nad mõjuvad nahale ja limasnahkadele ärritavalt ja avaldavad sööbivat mõju. MAGNEESIUM: kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ning süütepommides. Enamik magneesiumit läheb siiski sulamite tootmisesse. Kuna magneesiumsulamid on kerged
Lihtaine omadused: (leelismuldmetallid) Füüsikalised omadused Võrreldes leelismetallidega veidi kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Põhjus: aatomiraadiused väiksemad ja laengud suuremad. Keemilised omadused Reageerimine hapnikuga, halogeeniga, väävliga, veega, happega. Leidumine: Leelismullad: Looduses ainult ühenditena. Leelismuldmetallid: 2. rühma elemendid on liiga reaktiivsed, et looduses puhtal kujul esineda. · Berüllium esineb enamasti berüllina 3BeO·Al2O3·6SiO2, mille erimiks on Cr3+ lisanditest roheline kalliskivi smaragd. · Magneesiumi leidub merevees ja dolomiidis CaCO3·MgCO3. · Kaltsium esineb samuti põhiliselt CaCO3-na kui lubjakivi, kaltsiit ja kriit. Tuntumad ühendid: Leelismetallid: NaCl-keedusool, kasutatakse toidulisandina Na2CO3-pesusooda, kasutatakse pesu pesemisel, klaasi ja paberi tootmisel NaHCO3-söögisooda, kasutatakse Küpsetamisel, laguneb: 2NaHCO3 =t° Na2CO3 + H2O + CO2
Õhureostus tekib kütuste põlemisel, vingugaas. Vesi Vee omadused on : värvitu, lõhnatu, maitsetu, läbipaistev . Vee reostus on see kui järves pestakse autot ja, et seda vältida on vaja pesta autot kuskil mujal. Setitamine on mittelahustunud osakeste sadestamine. Filtrimine on ainete eraldumine filtri abil. Destilleerimine on vee aurumine ja seejärel kondenseerumine. Keemilised elemendid Vesinik (H) Heelium (He) Liitium (Li) Berüllium (Be) Boor (B) Süsinik (C) Lämmastik (N) Hapnik (O) Fluor (F) Neoon (Ne) Naatrium (Na) Magneesium (Mg) Alumiinium (Al) Räni (Si) Fosfor (P) Väävel (S) Kloor (Cl) Argoon (Ar) Kaalium (K) Kaltsium (Ca) Raud (Fe) Tsink (Zn) Hõbe (Ag) Tina (Sn)
Leelismuldmetallid Üldist q Leelismuldmetallide hulka kuuluvad kaltsium, strontsium, baarium ning ka raadium. Et aga viimane ei ole stabiilne element, jäetakse ta mõnikord muldmetallide hulgast välja q Peale nimetatute kuuluvad IIA rühma veel magneesium ja berüllium, mis mõningate erinevuste pärast enamasti ei arvata leelismuldmetallide hulka Iseloomustus o Aatomite väliskihi elektonvalem on ns 2 o Loovutaavd 2 väliskihi elektroni kergesti o Väga tugevad redutseerijad o Moodustavad hüdroksiide, mis lahustuvad hästi vees o Looduses esinevad eranditult ühenditena, (liiga reaktiivsed) eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jtga o Leegis annavad iseloomuliku värvuse Keemilised omadused
e) Gaasi eraldumine. f) Sademe teke. 4. Ainete eraldamine segudest. a) Setitamine- Nõrutamine b) Filtreerimine c) Destilleerimine d) Magneti abil eraldamine e) Jaotuslehtriga eraldamine 5. A) Aatomi ehitus, B) osakesed aatomis a) Aatomi tuum ja elektronkiht. b) Tuumas- prootonid ja neutronid, tuuma ümber elektronid. 6. Keemiliste elementide sümbolid. Vesinik- H Heelium- He Liitium- Li Berüllium- Be Boor- B Süsinik- C Lämmastik- N Hapnik- O Fluor- F Neoon- Ne Naatrium- Na Magneesium- Mg Alumiinium- Al Räni- Si Fosfor- P Väävel- S Kloor- Cl Argoon- Ar Kaalium- K Kaltsium- Ca Raud- Fe Vask- Cu Tina- Sn Tsink- Zn Seleen- Se Hõbe- Ag Jood- I Kuld- Au Elavhõbe- Hg Uraan- U 7. Tuntuimate elementide kirjeldus (O, H, C, N)
umbes 500 ° C. Seda kasutatakse peamiselt tavalises elus - plaadid, nurgad, torud jms, kui ehitusmaterjali seda kasutatakse õhutranspordi alal. ● Silumiinist - selam alumiiniumist ja ränist, on head valamisomadused, pehme, kasutatakse ebaoluliste detailide jaoks. Peale alumiiniumi ja ränit (10-13%) selles sulamis on: raud (0,2-0,7%), mangaan (0,05-0,5%), kaltsium (0,07-0,2%) titaan (0,05- 0,2%), vask (0,03%) ja tsink (0,08%). ● Berüllium on lisatud, et vähendada oksüdatsiooni kõrgematel temperatuuridel. Väikestes kogustes lisandina berülliumi (0,01-0,05%) kasutatakse alumiiniumi sulamites, et teha neid vedelemaks. ● Boori lisatakse elektrijuhtivuse parandamiseks. Booriga sulameid kasutatakse tuumaenergeetikas, kuna see neelab neutronei ja seega takistab radiatsiooni. Boori lisatakse keskmiselt 0,095-,1%. ● Raud. Väikestes kogustes (0,04%) on kasutusel juhtmete valmistamisel. Lisab
Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses. 25. Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool. Põhiline kasutusala: sööginõud, peeglid, autode varuosad. 26. Berüllium kujutab endast kerget ja tugevat, kuid habrast metalli. Berülliumi sulamitel on mitmed unikaalsed omadused, mille tõttu näiteks kõige paremad (mehaaniliste kellade jne) vedrud on valmistatud berülliumisulamist. Berüllium on keemiliselt aktiivne. Põhiline kasutusala: materjaalid, teehnika, laaseri materjalid. 27. . 28. Alumiinium räniga. Auto, moto ja lennuki varuosad. 29. Duralumiinium - duraal, alumiiniumisulam, mis sisaldab 2,25,7% vaske ja 0,2%
METALLID Metallid on : Berüllium, Magneesium, Alumiinium, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium.
Keemilisi elemente: Keemiline Tähis Ladinakeelne Aatom- Väliskihi Elektronkihtide element nimetus number elektroonide arv arv Vesinik H Hydrogenium 1 1 1 Heelium He Helium 2 2 1 Liitium Li Lithium 3 1 2 Berüllium Be Beryllium 4 2 2 Boor B Boron 5 3 2 Süsinik C Carboneum 6 4 2 Lämmastik N Nitrogenium 7 5 2 Hapnik O Oxygenium 8 6 2
Na, K, Ca. Tekib hüdroksiid ja eraldub vesinik. Vähemaktiivsed reageerivad veeauruga. Tekib oksiid ja vesinik. 5. Reageerivad hapetega oluline on metallide aktiivsuse rida! 6. Reageerivad sooladega kuiva soolaga ei reageeri. Ainult vesilahusega! Tähtsamad sulamid 1) Messing e. valge vask vask + tina 2) Pronks vask + tina ( võib olla ka alumiinium, plii, berüllium või mõni muu metall) 3) Teras raud + alla 2 % süsinikku 4) Malm raud + üle 2 % süsinikku 5) Duralumiinium alumiinium + magneesium või kroom või nikkel 6) Joodis plii + tina Sulamite liigitus ehituse põhjal: 1. ühtlased sulamid e. tahked lahused. Ühine kristallvõre. 2. Ebaühtlased sulamid kummalgi on oma kristallvõre. Ühe metalli katmine teisega. Sulamite omadused: 1. sulamistemperatuur on madalam kui koostismetallidel 2
*ekvivalentne doos-ekvivalentne kiirgusdoos SI süsteem: suurus-ekvivalentne doos, tähistus- D (H), ühik- Sv, nimetus- siivert Traditsiooniline süsteem: def.- rötgeni bioloogiline ekvivalentsus, suhe- 1 Sv=100rem Valem: H=D*Q*N N-1 inimesele, Q=B,G,R=1 Q=N=10 Q=A=20 19.* looduslik kiirgusfoon- (ei saa muuta) D= kosmiline (0,027...0,035 rad/a) maakera (0,069...0,086 rad/a)- keskonnas(plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) *Meditsiiniline kiirgus- D= 0,1...0,15 rad/a *Inimtegevusega kaasnev kiirgus- D= 0,1...0,2 rad/a *Tehis- ehk kunstlik kiirgus- D=0,1...0,15 rad/a KOKKU: 0,396...0,621 rad/a NORM: 0,5 rad/a 20. NORM: 0,5 rad/a 21. C24- 1,5...2,5 (maal) 2,5...4,5(linnas) 22. *Soome (Loviisa), *Rootsi, *Leedu,* Venemaa (St. Peterburi lähedal)
nimetatakse kineetiliseks energiaks ehk teisiti liikumise energiaks. Energia on võrdne suurima tööga, mida keha võib teha. Töö ja energia ühikud on samad J (dzaul). Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad vastastikkuse asendi tõttu. · Kuidas tähistad? Lämmastik Vesinik Hapnik Vesi Süsihappegaas Vingugaas Metaan · Kolm esimest perioodi Esimene periood : H-vesinik , He-Heelium Teine periood:Li Liitium ,Be-Berüllium , B-boor , C-süsinik,N-lämmastik ,O-hapnik , F- floor,Ne-neoon Kolmas periood-Na-Maatrium , Mg Magneesium,Al-Alumiinium,Si-räni,P-Fosfor,S-Väävel Cl-kloor,Ar-argoon
Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 19. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a keskkonnas 238U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne (plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) D energia hulk, mis neeldub kehas 2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab muutma töös) D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne. 3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus: D = 0,1...0,2 rad/a. 32P, 238U, 40K, 226Ra, 210Pb jne. 4. Tehis- ehk kunstlik kiirgus: D = 0,1...0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne. KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) 0,5rad/a)
Vaegusnähud võivad tekkida siis, kui nende omastamine on mingi haiguse tõttu häiritud või toitumine liiga ühekülgne. Tuleb aga mainida, et mikroelementide sattumine organismi väga suurtes kogustes, enamasti seoses keskkonna saastumisega, võib esile kutsuda mitmesuguseid mürgitusi. Paljude mikroelementide bioloogiline tähtsus inimese organismis on veel selgitamata. Rubiidium (Rb), strontsium (Sr), plii (Pb), alumiinium (Al), kaadmium (Cd), baarium (Ba), liitium (Li), berüllium (Be), vismut (Bi) ja hõbe (Ag) on metallid, mille ülesannet organismis ei teata. OLULISED MIKROBIOMETALLID: Fe, Zn, Cu, Cr, Ni, Co, Mn, V Fe Fe leidub veres hemoglobiini koostises ja lihastes müoglobiinis ning ta kuulub mõningate ensüümide koostisse. Inimese organismis on Fe levinud kõikjal. Fe on isegi silmaläätse ja sarvkesta kudedes, kus ei ole üldse veresooni. Kõge rohkem leidub teda siiski maksas ja põrnas. Kõige püsivamad on Fe(III)-ühendid.
vee suhtes püsivad. Leelis ja leelismuldmetallid on väga tugevad redutseerijad. Tõrjuvad veest välja vesiniku. Vesi käitub oksüdeerijana. Reaktsioon kulgeb rahulikumalt kui hapetega. Reaktsioonil eraldub vesinik ja tekivad vees hästilahustuvad alused e. leelised. Elementide metallilised omadused suurenevad perioodilisustabelis rühmas ülevalt alla, vastavalt aatomraadiuse suurenemisele. Seega on IIA rühma metallide aatomraadiused väiksemad ja nende metallilised omadused on nõrgemad. Berüllium tavatingimustes veega ei reageeri. Magneesium vaevumärgatavalt. Leelismuldmetallid on kaltsium, strontsium ja baarium. Reageerivad aktiivselt veega ja tõrjuvad välja vesinikku. Rühmas ülevalt alla hüdroksiidide lahustuvus vees kasvab ja aluselised omadused tugevnevad. Keskmise aktiivsusega metallid nt. Al,Zn, Fe reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku. Teise saadusena tekib vastava metalli oksiid.
Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 20)millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a 238 keskkonnas U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne (plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) D energia hulk, mis neeldub kehas 2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab muutma töös) D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne. 3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus: D = 0,1...0,2 rad/a. 32P, 238U, 40K, 226Ra, 210Pb jne. 4. Tehis- ehk kunstlik kiirgus: D = 0,1...0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne. KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) 0,5rad/a) Rrad = E * T / KT = 5 * 3 / 1,0 = 15
Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik 19. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a D= maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a 238 keskkonnas U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne (plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) D energia hulk, mis neeldub kehas 2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab muutma töös) D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne. 3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus: D = 0,1...0,2 rad/a. 32P, 238U, 40K, 226Ra, 210Pb jne. 4. Tehis- ehk kunstlik kiirgus: D = 0,1...0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne. KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V. (rahvusvaheline norm) 0,5rad/a)
millest tähtsamad on fluorapatiit ja magneesiumfluoriid (MgF2). Ligi pool merevees leiduvast fluorist esineb vabade F- ioonidena, teine osa aga MgF+ kujul. Vähem leidub teda CaF+ -na või viliaumiidist pärit kompleksidena. Fluoriga moodustab komplekse ka alumiinium: AlF2+, AlF2+, AlF3, [AlF6]3-, Al(OH)F+, Al(OH)F2 ja Al(OH)F3-. Seejuures sõltub ühendi moodustumine alumiiniumi- ja fluoriidioonide kontsentratsioonide vahekorrast vees ning pH- st. Ka berüllium, boor, raud, ränihape jt võivad moodustada F-komplekse, viimase puhul võib tekkida näiteks heksafluorosilikaatioon [SiF6]2-. Kindlate pH väärtuste juures võib selline kompleksimoodustumine ära kasutada kindla koguse fluoriidioone. Fluori esinemisvormi hüdrosfääris määrab suuresti keskkonna happesus. Sõltuvalt vee (lahuse) fluoriidioonide kontsentratsioonist ja pH väärtusest võib fluor lahuses esineda ka HF2- ning dissotsieerumata HF kujul
Üksikule laetud osakesele e mõjuvat jõudu nimetatakse Lorentz'i jõuks. j = I*S 8) VOOLU MAGNETVÄLI JA MAGNEETIKUD Diamagneetikud ( < 0, µ < 1) · Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne · (Ainult ülijuhis on see täpselt 1) · Indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga Diamagneetikute aatomi magnetmoment on 0, nt. täiesti kerasümmeetrilise elektronide liikumise puhul · heelium, argoon, neoon, vask, berüllium, süsinik jt. § Välises väljas hakkab diamagneetiku elektroni orbiit vurritaoliselt pretsesseeruma nii, et nurk magnetmomendi ja välja suuna vahel säilib > lisaringvoolu tekkimine > lisamagnetmoment Need lisamagnetmomendid püüavad takistada magnetvälja kasvu diamagneetikutes tekkiv väli on vastupidine nendele mõjuvale magnetväljale. Kokkuvõttes väheneb aines magnetinduktsioon võrreldes välise välja magnetinduktsiooniga
materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m3. Viimaste puhul erista- takse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Metall , kg/m3 Plastid Polüetüleen 950
Venemaa (St. Peterburi lähedal). Kiirgusrisk (elanikkonna aasta keskmised efektiivsed kiiritusdoosid Eestis) 1. Looduslik kiirgufoon: (ei saa muuta) kosmiline - 3...4 R/h 0,027...0,035 rad/a maakera - 8...10 R/h 0,069...0,086 rad/a keskkonnas 238 U, 235U, 232Th-rühm, 40K, Ra jne (plii, radoon, raadium, poloonium, berüllium, ruteenium) D energia hulk, mis neeldub kehas 2. Meditsiiniline kiirgus (2. ja 3. saab muuta ja peab muutma töös) D = 0,1...0,15 rad/a. 32P, 57Cr, 33X, 60Co, Ra jne. 3. Inimtegevusega kaasnev kiirgus: D = 0,1...0,2 rad/a. 32P, 238U, 40K, 226Ra, 210Pb jne. 4. Tehis- ehk kunstlik kiirgus: D = 0,1...0,15 rad/a. 137Cs, 134Cs, 89Sr, 90Sr, 131I, 134I, 103Ru, 140Ba jne. KOKKU:0,396...0,621 rad/a; (R.V
materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m3. Plastidel on tihedus 1000…2000 kg/m3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700…22 000 kg/m3. Viimaste puhul erista- takse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Metall , kg/m3 Plastid Polüetüleen 950
anumates, peamiselt pliikonteinerites. Maailmaruumist jõuab meie atmosfääri kosmiline kiirgus, millest suur osa pärineb Päikeselt. Kosmilise kiirguse koostises jõuavad Maa atmosfääri prootonid, neutronid, elektronid, positronid, footonid jt erineva energiaga osakesed, kuid ka raskemate keemilise elementide aatomite tuumad. Kosmilise kiirguse tõttu on atmosfääris mitmesuguste metallide (alumiinium, naatrium, magneesium, berüllium) kui ka mittemetallide (kloor, räni, süsinik, fosfor, fluor, väävel, krüptoon jt) radioaktiivseid aatomeid. Arvatakse, et inimene saab oma aastasest radioaktiivsuse doosist kosmosest umbes 10-13%. Kõige tähtsaim loodusliku radioaktiivkiirguse allikas on radoon, mis annab meile umbes 50% aastasest radioaktiivsuse doosist. Paljud radioaktiivkiirguse allikad on inimese enda poolt loodud tehislikult, kuid neis võidakse rakendada ka looduslikke isotoope
Põhiline reaktsioon: He4 + He4 -> Be8 Reaktsiooni käivitamisega võib tähel olla probleeme, sest see on endotermiline, mis jahutab tähte. Pealegi on Be8 väga ebapüsiv ning laguneb kohe kaheks alfaosakeseks tagasi. Vabaneb ka reaktsioonis neeldunud energia. Ameerika astrofüüsik Edwin Salpeter näitas, et kui tihedus tähe keskosas on 105 g/cm3, võib tekkida tasakaaluline vahekord: üks Be 8 tuum miljardi He4 kohta. Punaste hiidtähtede keskosas saab võimalikuks, et enne kui berüllium laguneb, jõuab ta haarata veel ühe alfaosakese: Be8 + He4 -> C12 + gamma (+7,68MeV) Süsiniku aatom kiirgab võimsa kvandi ja reaktsioonide käivitudes tõuseb temperatuur tähes veel saja miljoni kraadi võrra. Reaktsioonid kulgevad järgmiselt: C12+ He4 -> O16 + gamma O16 + He4 -> Ne20 + gamma Ne20 + He4 -> Mg24 + gamma Nende reaktsioonide toimumise tõenäosus sõltub tugevasti temperatuurist ja rõhust. Vaadeldud algtingimustel on see ühest suurusjärgust kõigil kolmel. H.Suessi ja H
4.1. Materjalide füüsikalised omadused Tihedus 3 3 Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass kg/m . Plastidel on tihedus 1000 - 2000 kg/m , 3 keraamikal 1500 - 2500 kg/m , enamkasutatavatel metallidel piires 1700 - 22000 3 kg/m . Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille 3 tihedus on alla 5000 kg/m (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), 3 raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10000 kg/m (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 3 000 kg/m ). Tabel 1. Metallide tihedus Metall Tihedus Alumiinium 2700 Tsink 7140
ümber on põimitud (pandud) alumiiniumtraadi kiud). NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete ühenduskohti teiste metallidega (vask, teras) isoleerima niiskuse eest. Selleks lakkida või kokku sulatada. Alumiiniumjuhtmete ühenduskohad oksüüdist puhtana hoidmiseks peab katma nad vähemalt vaseliiniga. (Alumiiniummähised massilt on võrreldes vasega 2 korda kergemad. Gabariidilt suuremad juhtivuse arvel). 8. Peamised legeerivad elemendid alumiiniumisulameis. Berüllium, fosfor, kroom, magneesium, mangaan, nikkel, plii, raud, räni, tina, tsink, vask jne. Legeerelemendid Mg, Si, Cu, Zn tõstavad tugevusomadusi Mn, Cr tõstavad korrosioonikindlust Cu vähendab korrosioonikindlust Ti parandab pinnaomadusi 9. Alumiiniumsulamite termotöötlus. Termotöödeldavuse põhjal liigitatakse Al sulamid kahte gruppi: Termotöödeldavad (karastuvad ja vanandatavad)
20.Kuidas liigitatakse värvilisi metalle füüsikaliste omaduste ja vääringu hinna järgi? Värvilisi metalle liigitatakse: 1.Tiheduse järgi a.kerged b.keskmised c.rasked üle 7,8T/m2 2.Sulamis temperatuuri järgi a.Kergesti sulavad kuni 300º b.Keskmise sulamisega kuni 1500º c.Raskesti sulavad üle 1500º 3.Vääringu järgi a.Väärismetallid (hõbe, kuld, plaatina) b.Haruldased metallid (titaan, volfram, berüllium jne) 21.Kuidas lisandid mõjutavad värviliste metallide tehnoloogilisi ja elektrilisi omadusi? Al-lisades vaske ja räni saadakse duuralumiinium(konstruktsioonimaterjal).Cu -baasil sulameid kasutatakse elektrotehnikas. Tal on hea elektrijuhtivus. Valgevask on juhtme materjal ja tema koostises on vask ja tsink. Sulam mis sisaldab 30% tsinki nim.tombakuks(kontaktmaterjal). Pronks koosneb vasest ja tinast(on hästi valatav). Vase ja nikli sulam-suure eritakistusega(küttekehad, reostaadid)
9) kivisöe destillatsiooni kõrvalproduktid; 10) muud töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid. (2) Kutsenahahaigused, mis on tekkinud teaduslikult tõestatud allergiat tekitavate või ärritavate ainete tagajärjel. Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused : Kutsehaigused, mis on põhjustatud järgmistest töökeskkonna keemilistest ohuteguritest: 1) akrüülnitriil; 2) arseen ja selle ühendid; 3) berüllium ja selle ühendid; 4) süsinikmonooksiid; 5) süsinikoksükloriid (karbonüültrikloriid, fosgeen); 6) vesiniktsüaniidhape; 5 Kutsehaigused ja tööõnnetused 7) tsüaniidid ja nende ühendid; 8) isotsüanaadid; 9) kaadmium ja selle ühendid; 10) kroom ja selle ühendid; 11) elavhõbe ja selle ühendid; 12) mangaan ja selle ühendid;
tegur peratuur °C Ωmm2/m temperatuuril [kg/cm³] +15 °C, K-l 1 2 3 4 5 Hõbe (Ag) 0,016 0,0040 10,5 961 Vask (Cu) 0,0172 0,0040 8,89 1083 Kuld (Au) 0,024 0,0038 19,3 1063 Alumiinium (Al) 0,028 0,0039 2,70 660 Berüllium (Be) 0,04 0,0060 1,85 1284 Magneesium (Mg) 0,045 0,0042 1,74 651 Naatrium (Na) 0,046 0,0050 0,97 97,8 Volfram (W) 0,055 0,0046 19,3 3380 0,0050 Molübdeen (Mo) 0,057 0,0046 10,2 2620 Tsink (Zn) ' 0,059 0,0041 7,14 419 Koobalt (Co) 0,064 0,0060 8,85 1500
väiksema massiga uraani poolkera teineteise vastu. Plutoonium-239 pommides kasutatakse kriitilise massi ületamiseks alakriitilise plutooniumi tihendamist ülekriitiliseks sissepoole suunatud plahvatuse (implosiooni) abil. Implosioon tekitatakse 3296 väikse läätsekujulise tavalõhkeaine tüki üheaegse plahvatusega kerakujulise tuumapommi pinnal. Tuumapommides kasutatavad neutronpeeglid tehakse paari cm paksusest berülliumi kihist (neutroneid peegeldab berüllium kogu kihi paksuselt, mitte ainult oma välispinnaga nagu tavaline peegel). Ilma neutronpeeglita 239Pu kriitiline mass on 11kg. Be neutronpeeglitega 239Pu minimaalne kriitiline mass on 190g Neutronpeegli ja implosiooni koos kasutamisel on saadud 239Pu kriitiliseks massiks isegi kuni 50 grammi. Implosioonil põhineva tuumapommi koostisosade valmistamisel on äärmiselt oluline töötlemise täpsus. Sellega võrreldes on isegi prilliklaaside lihvimine "liiga robustne" tegevus.
teineteise vastu. Plutoonium-239 pommides kasutatakse kriitilise massi ületamiseks alakriitilise plutooniumi tihendamist ülekriitiliseks sissepoole suunatud plahvatuse (implosiooni) abil. Implosioon tekitatakse 3296 väikse läätsekujulise tavalõhkeaine tüki üheaegse plahvatusega kerakujulise tuumapommi pinnal. Tuumapommides kasutatavad neutronpeeglid tehakse paari cm paksusest berülliumi kihist (neutroneid peegeldab berüllium kogu kihi paksuselt, mitte ainult oma välispinnaga nagu tavaline peegel). Ilma neutronpeeglita 239Pu kriitiline mass on 11kg. Be neutronpeeglitega 239 Pu minimaalne kriitiline mass on 190g Neutronpeegli ja implosiooni koos kasutamisel on saadud 239Pu kriitiliseks massiks isegi kuni 50 grammi. Implosioonil põhineva tuumapommi koostisosade valmistamisel on äärmiselt oluline töötlemise täpsus. Sellega võrreldes on isegi prilliklaaside lihvimine "liiga robustne" tegevus.
1. Tiheduse järgi: · Kergemetallid >5000 kg/m³. Nt. allumiinium, magneesium, titaan. · Keskmetallid 5000-7800 kg/m³. Nt. tina , tsink, kroom. · Rasked metallid - <7800 kg/m³. Nt. plii, vask, koobalt, kuld, volfram, molübdeen. 2. Sulamistemperatuuri järgi, 3. Vääringu järgi: · Väärismetallid nt. plaatina, kuld, hõbe. · Haruldased metallid nt. liitium, titaan, volfram. Berüllium. Tööstuses kasutatakse: · Al, Mg, Cr, Ti, Fe - lennukitööstuses, · Al, Cu, Cr, Zn aparaadiehituses, · Ag, Cu, Cr, Al, Zn mõõteriistades, · Al, Cu, Fe, (Ag) juhtmetena elektrotehnnikas ja energeetikas, · Cu, Pb, Sn, Zn, Al masinaehitus. Vask punaka värvusega, sepistatav, valtsitav, traadiks tõmmatav metall. · Hea soojus- ja elektrijuht · Kuumutamisel õhus kattub musta värvuse, vask(II)oksiidiga,
- faasidiagramm ( faasidiagramm komponentide piiramatu või piiratud lahustuvuse korral, sulamite korral,mille komponendid teineteises ei lahustu, keemilisi ühendeid moodustavate komponentide korral, komponentide polümorfismi korral, seos faasidiagrammi ja sulamite omaduste vahel ) RAAMAT LK 34. - metallide ja sulamite füüsikalised ja mehaanilised omadused; Füüsikalised omadused. Tihedus- kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on üle 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m3). Sulamistemp- Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula-mistemperatuur ületab raua
Enne välklambi kasutuselevõttu pildistati magneesiumisähvatuse valgusel. Magneesiumi on kasutatud ka välklampides. Magneesiumanoodide kasutamine kuumaveeboilerites vähendab korrosiooni ja katlakivi sadestumist boileri seintele. Magneesiumi kasutatakse laevade, naftaplatvormide, nafta- ja gaasijuhtmete teraskonstruktsioonide katoodiliseks kaitsmiseks. Magneesiumi kasutatakse redutseerijana metallide (titaan, tsirkoonium, hafnium, berüllium, toorium, uraan) tootmisel. Magneesiumi kasutatakse elektripatareides terase ja teiste metallide väävlitustamiseks ja deoksüdeerimiseks ning sepistatava malmi valmistamiseks. Magneesiumiühendeid kasutatakse terase, tsemendi, väetiste, tulekindlate materjalide jm muude keraamiliste materjalide, klaasi, ravimite, värvide jm valmistamiseks.
Saadakse lämmastikhappe või nitroosgaaside reageerimisel kaaliumühenditega (K2CO3, KCl) ???? KO2 kaaliumsuperoksiid ehk kaaliumhüperoksiid tekib kaaliumi põlemisel õhus või hapnikus K+O2KO2. Kaaliumsuperoksiidi ja naatriumperoksiidi sugu kasut õhu regenereerimisseadmeis väljahingatud õhust CO2 sidumiseks ja asendamiseks hapnikuga, näiteks allveelaevas, lennukikabiinis jm. 13. IIA rühma metallid (Be, Mg, Ca, Ba): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Berüllium (Be)- elemendina vähelevinud, olles litosfääris 47. kohal, maagid looduses haruldased, kuulub haruldaste metallide hulka. Saadakse BeCl2 elektrolüütilisel redutseerimisel. Või nt BeF2 +2K2KF+Be. Be saamisel metallotermiliselt on lähteaineks berülliumhalogeniidide ja metalliflouriidide (NaF) segu, mida reduts-takse magneesiumiga: BeF2+2NaF+2MgBe+2Na+2MgF2. Hallika helgiga hõbevalge metall. Eripäraks väike tihedus, alumiiniumist 1,5 ja rauast 4 korda kergem. Väikese
messing 2 Pb Kal. 590 Hästi lõiketöödeldav Pronksid Tinapronks CC480K CuSn10-C 90 10 Sn Val. 280 Liugelaagrid Alumiinium- CC330G CuAl9-C 91 9 Al Val. 700 Kõrgtugevad pronks valandid Berüllium- CW101C CuBe2 98 2 Be K+V 1400 Vedrupronks pronks Vaseniklisulamid Mündimelhio - CuNi25 75 25 Ni L 360 Mündimetall r Kal. 600 CW3544 CuNi30Mn 69 30 Ni L 375 Soojusvahetite
..2000 kg/m , keraamikal Mittemetallid (gaasid) 3 1500...2500 kg/m , enamkasutatavatel metallidel Argoon Ar 18 3 piires 1700...22 000 kg/m . Viimaste puhul erista- Hapnik O 8 takse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, Heelium He 2 3 mille tihedus on üle 5000 kg/m (liitium, berüllium, Kloor Cl 17 magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja Lämmastik N 7 3 -sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m Vesinik H 1 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 3 10 000 kg/m ). Tehnikas kasutatavaist metallidest
Metallid ja sulamid liigitatakse kahte suurde gruppi: 1. mustad metallid - raud ja rauasulamid (nende tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) 2. värvilised metallid - mitteraudmetallid ja mittterausulamid (kõik ülejäänud metallid ja nende sulamid). Füüsikalis-keemiliste omaduste ja maakoores leidumise järgi eristatakse: tihedusest lähtuvalt 1. kergmetalle ja sulameid, mille tihedus ei ületa 5000kg/m³ (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.) 2. keskmetalle ja sulameid (tihedus üle 5000, kuid alla 10 000 kg/m³) 3. raskemetalle ja sulameid, mille tihedus ületab 10 000kg/m³ (plaatina, volfram, molübdeen, plii, tina jt.) sulamistemperatuurist lähtuvalt 1. kergsulavaid metalle ja sulameid, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327°C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.) 2
Järgnevas tabelis on mõnede nukliidid ja nende tuumaehitus. Element Sümbol Aatominumber Z Neutronite arv Aatomimass A 1 Vesinik 1 H 1 0 1 4 4-Heelium 2 He 2 2 4 7 7-Liitium 3 Li 3 4 7 9 9-Berüllium 4 Be 4 5 9 11 11-Boor 5 B 5 6 11 27 27-Alumiinium 14 Al 14 13 27 56 56-Raud 26 Fe 26 30 56 108 108-Hõbe 47 Ag 47 61 108 197
3) vee või veekogust saadud inimese toiduks tarvitatavate saaduste (nt kalad jms) maitset ja lõhna tugevalt mõjutavad ühendid ning ühendid, mis võivadveekeskkonnas selliste ühendite moodustumist põhjustada; 4) mittepüsivad mineraalõlid ja naftapäritoluga süsivesinikud; 5) fluoriidid; 6) hapnikusisaldust ebasoodsalt mõjutavad ained. (2) Nimistusse 2 kuuluvad järgmised ained: Antimon (Sb) Arseen4 (As) Baarium (Ba) Berüllium (Be) Boor (B) Hõbe (Ag) Koobalt (Co) Kroom(VI) (Cr)4 Molübdeen (Mo) Nikkel4 (Ni) Plii4 (Pb) Seleen4 (Se) Tallium (Tl) 3.ajaloolis-kultuurilised aspektid sadamates Looduskeskkonna aspektid ja puhtus Sadam peab olema puhas ja hästi korras hoitud, siis on ta turistidele huvipakkuv ja see on eelduseks sadama heaks toimimiseks. See hõlmab nii sadama akvatooriumit, puhast õhku, väikest liiklusintensiivsust ja huvipakkuvat looduskeskkonda.
3. Kuid vabade elektronide kontsentratsioon metallis võib olla ka n = 1029 m-3. Kui igast aatomist eraldub üks elektron, siis on elektronide kontsentratsioon ( elektronide arv n ruumalaühikus ) võrdne aatomite arvuga ruumalaühikus. Arvutame n väärtuse. Aatomite arv ruum- alaühikus on kus on näiteks metalli tihedus ja on kilogrammaatomi mass. Avogadro arv on NA. Metallide korral on / väärtus vahemikus 20 kmool/m3 ( kaalium ) kuni 200 kmool/m3 ( berüllium ). See annab vabade elektronide kontsentratsiooni suurusjärguks n = 1028...1029 m-3 ( 1022...1023 cm-3 ). Kuna q = 1,1753066 * 1017 (C), N = 7,3456662 * 1035 ( e ) ja elektroni mass on 9,109 * 10-31 kg, siis N * 9,109 * 10-31 = 669116,734158 ( kg ). See teeb ligikaudu 670 tonni. Seega sellise massi: 118 ja RS saame 9,9398 * 10-22 m. See on nii väike, et seda ei pea arvestama. Kuid see tähendab
annaabi.ee 
