J.R.R. Tolkien
Sisami, noore uusmeremaalase. Nüüd veetis Tolkien kirjutuslaua taga palju rohkem
aega kui antiikkirjandust õppides. Iseäranis huvitas teda kesk-inglise keele lääne-
midlandi dialekti uurimine, kuna see oli seotud tema lapsepõlve ja päritoluga. Ta luges
läbi ka mitmed vanainglisekeelsed teosed, mis olid talle seni tundmatud. Nende hulgas
oli ka Cynewulfi "Crist", anglosaksi religioossete värsside kogumik. Eriti tugevalt
mõjusid talle kaks rida:
Eala Earendel engla beorthast, Ofer middangeard monnum sended.
"Ole tervitatud Earendel, säravaim ingel/ kohal keskmaa, inimestele saadetud."
"Tundsin kummalist ärevust," kirjutas Tolkien kaua aega hiljem. "Miski oleks nagu
minu sees liigutanud, pooleldi unest ärganud. Nende sõnade taga oli peidus midagi väga
kauget, kummalist, kaunist ja kättesaamatut, mis jäi vanainglise keele piiridest
väljapoole".
Tolkieni eriaineks oli vanaskandinaavia keel, mis oli Islandile viidud norralaste poolt 9.
sajandil